Ýstimizdegi jyldyng mamyr aiynyng alghashqy jartysy Europalyq elder ýshin saylaularmen este qalatyn shyghar, óitkeni osy jarty aida Fransiya, Grekiya, Serbiya, Vengriya siyaqty elderde ortalyq biylik, Úlybritaniya, Italiya elderinde jergilikti biylikke saylaular jýrgizildi. Búl saylaulardyng nәtiyjeleri qarama-qayshylyqtargha toly bolyp, sarapshylar da qarapayym kópshilik te arty ne bolar eken degen belgisizdik bir kezendi bastap berdi, yaghni, saylaulardyng nәtiyjesi naqty eshnәrseni anyqtap bere almady. Endigi jerde sarapshylar eki kózin Europagha tigip alyp, qart qúrlyqtyng sayasy elitasy qanday qadam jasaytynyn andyp otyr. Qúmalaqtaryn shashyp jiberip ondy-soldy boljamdaryn aityp jatqan sayasy yaky qarjy salasy «balgerlerinin» sózderi bir arnagha toghyspaydy, san-saqqa jýgirtken boljamdardyng qaysysynyng eteginen ústau kerektigin oilap bas qatyrasyn. Degenmen qorytyndysy dýdәmәl búl saylaulargha basqa qyrynan qaray otyryp jana bir sikldi nemese ózgeristi angharghanday boldyq. Mýmkin búl aldamshy kórinis shyghar, biraq saylaulardan keyin bizding týigen oi: qart qúrlyqta solshyldar qayta kýsheye bastady, al onshyldar men solshyldardyng arasy qauipti dәrejede alshaqtap barady.

Ýstimizdegi jyldyng mamyr aiynyng alghashqy jartysy Europalyq elder ýshin saylaularmen este qalatyn shyghar, óitkeni osy jarty aida Fransiya, Grekiya, Serbiya, Vengriya siyaqty elderde ortalyq biylik, Úlybritaniya, Italiya elderinde jergilikti biylikke saylaular jýrgizildi. Búl saylaulardyng nәtiyjeleri qarama-qayshylyqtargha toly bolyp, sarapshylar da qarapayym kópshilik te arty ne bolar eken degen belgisizdik bir kezendi bastap berdi, yaghni, saylaulardyng nәtiyjesi naqty eshnәrseni anyqtap bere almady. Endigi jerde sarapshylar eki kózin Europagha tigip alyp, qart qúrlyqtyng sayasy elitasy qanday qadam jasaytynyn andyp otyr. Qúmalaqtaryn shashyp jiberip ondy-soldy boljamdaryn aityp jatqan sayasy yaky qarjy salasy «balgerlerinin» sózderi bir arnagha toghyspaydy, san-saqqa jýgirtken boljamdardyng qaysysynyng eteginen ústau kerektigin oilap bas qatyrasyn. Degenmen qorytyndysy dýdәmәl búl saylaulargha basqa qyrynan qaray otyryp jana bir sikldi nemese ózgeristi angharghanday boldyq. Mýmkin búl aldamshy kórinis shyghar, biraq saylaulardan keyin bizding týigen oi: qart qúrlyqta solshyldar qayta kýsheye bastady, al onshyldar men solshyldardyng arasy qauipti dәrejede alshaqtap barady.

1980 jyldardan bastap KSRO-nyng әlsireui, Shyghys Europa memleketterining kommunistik rejimnen bas tartuy Batys Europa halqynyng últshyldyq, memleketshildik, konservatorlyq kónil-kýiining әlsireuine, endigi jerde aimaqta AQSh-tan tәuelsiz kýshti Europany qúru jolynda birigudi qalaytyn federalistik, internasionaldyq, marginaldyq  jәne kosmopolittik sezimining artuyna jol ashty. Osy sezimning jeteginde jýrgenderding biylik basyna kelui nәtiyjesinde Maastriht kelisimi jasalyp memleketýsti úiym Europalyq Odaq dýniyege keldi (turasy osyghan deyingi bar odaq kýsheytildi). Europanyng integrasiyalanuy men úiymnyng ókilettigining údayy keneni halyq arasynda jәne biylikte «birtútas Europa» tújyrymyn jaqtaushylardyng 90-shy jyldar men ghasyrdyng alghashqy jyldarynda kóp boluy әser etti. Europalyq memleketshilderdin, últshyldar men konservatorlardyng dausy olardyng kólenkesinde qalyp qoydy. Birigu ýderisi tolassyz algha jyljumen bolghan búl kezende Europa bolashaqta AQSh siyaqty federal memleketke ainalatynyna senetinderding sany kóp edi.

Alayda «әrbir әreket qarsy әreket tudyrady» degen zandylyq ózining dúrystyghyn taghy da bir ret dәleldedi. 1980 jyldaryng ayaghy men 1990 jyldardyng basynda últtyq memleketten joghary úiymnyng qúryluyna qarsy toptar birige bastady. Olar solshyl-demokrat-liyberal partiyalardyng odaq qúryp qana qoymay, sonymen birge memleket shekarasyn kelimsekterge aiqara ashqanyna narazy edi. Óitkeni búl sayasattyng nәtiyjesinde elde basqa últtardyng ýlesi artyp olardyng dәstýri jergilikti halyqtyng mәdeniyetine әser ete bastady. Europanyng onshyl-konservator halqy búl ýderiske tepkisin kýsheytti. Áytse de ony toqtatar kýsh qoldarynda joq edi, sebebi biylik jogharyda atap ótken jahandanu men internasionaldyq prinsipti ústaushylardyng qolynda shoghyrlanghandy. Degenmen búlardyng qatary jyl ótken sayyn arta otyryp kez-kelgen partiya sanasatynday dәrejege jetti. Al negizgi kýshke ainaluyna 2008 jyly bastalghan qarjy daghdarysy ýlken septigin tiygizdi. 2008 jylgha deyin jolyndaghysyn jaypap, qarsy túrugha tyrysqandardy búzyp-jaryp kedergisiz damyghan integrasiya ýderisine daghdarystyng soqqysy auyr tiydi. Ekonomikasy toqyraugha úshyraghan Euroodaq elderi odaqtastaryna kómek qolyn berudi ótindi.

Odaqtas memleketterge kómek beru ýshin qaltasyn qaghugha Europanyng onshyl baghyttaghy halqy kóne qoymady, olar kómek qolyn sozu bylay túrsyn, odaqtan bólinu kerek degen lozungty algha shyghardy. Daghdarystyng әserinen ayaghy tik túrghan, ekonomikasy myghym elderge basqa kórshilerinen kelimsekterding aghuy halyqtyng ashu-yzasynyn  kóteriluine alyp keldi. Múnday elektoraty joghary elderding biyligi birden jәrdem mәselesinde qoldarynan keler qayran joghyn aitty, al ony eskermegen, kómekke qolyn sozu ýshin halqyn ýnemdi bolugha shaqyrghan kóshbasshylar birtindep kreslosymen qosh aitysty. Osylaysha daghdarystyng әleginen songhy bir jylda biylikten ketken Euroodaq elderining onynshy jetekshisi Fransiya preziydenti N. Sarkozy boldy.

Onshyl, últshyl baghyttaghy (federalistik kózqarasta bolsa da) Sarkozy myrzanyng ornyna saylanghan Fransua Olland solshyl baghyttyng ókili sanalady. Grekiyadaghy saylauda da solshyl partiyalardyng belsendiligi bayqalyp otyr. Úlybritaniya men Italiyadaghy jergilikti saylaularda da solshyl, internasional baghyttaghy partiyalar basym dauys aldy. Germaniyada solshyl kýshterding bedeli ósip barady. Búl neni kórsetedi? Búl Europada 2000 jyldardan bastap biylikti qolyna alghan últshyl-konservator-onshyl partiyalardyng ornyn  solshyl kýshterding almastyra bastaghanyn kórseter bәlkim. Jogharyda aityp ketken jana bir sayasy kezenning bastaluyn kórdik dep biz osy mәseleni aitqan bolatynbyz.

Mýmkin europalyqtarda byltyr Norvegiyada oryn alghan jantýrshigerlik terraktiden keyin qorqynysh payda bolghan bolar, búl qorqynysh óz kezeginde solshyl kózqarastaghy halyqtyn, kelimsekterding saylauda belsendirek  boluyna әser etken shyghar. Degenmen búl joly solshyldar da baghdarlamasynda kezinde ózderining kózqarasyndaghy sayasatkerler qoldaghan Europa integrasiya lozungin júmsartyp, qayta әsireyntymaqtastyqty synap Euroodaqqa qarsylardyng da, әsireúltshyldyqtyng qaterliligin kóterip toleranttylyqty qoldaushylardyng da (internasionaldar, jahandanudy jaqtaushylar, kelimsekter) kónilin taba bildi.

Biraq Europa últshyldyq baghyttan bas tartty deuge de bolmaytynyn osy saylau kórsetip berdi. Ásireúltshyl partiyalardyng dausy atalghan elderding barlyghynda artqany bayqalady. Fransiyada Marin Le Penning dausynyng artuyn, Grekiyada olardyng parlamentten oryn aluyn, Úlybritaniyada  Euroodaqtan shyghudy qalaushy partiyanyng kýshengin sarapshylar osylay baghalaydy. Osyghan qarap Europada әsireonshyldar men solshyldar arasyndaghy qayshylyq úlghayyp bara jatqanyn da angharamyz. Ekonomikalyq daghdarystyng arty sayasy haos pen belgisizdikke әkelgendigin tiyimdi paydalanugha tyrysqan әsireúltshyldardyng әzirgi qadamdary óz nәtiyjesin berip olardyng dausy sonau Gitler zamanynan bergi eng ýlken payyzdy kórsetti.

«Abay-aqparat»