Ol - әlemdik dengeydegi túlghalardyng biri. Biyiktegen sayyn qarapayymdylyghy men qaysarlyghy úshtala týsken úldy últy sheksiz maqtan tútady. Eki qúrlyqty jalghastyrghan alpauyt elding atpal azamaty turaly maqaladan talaylar ýlgi alsa, iygi.

MAQSATY - MYGhYM,
BAGhYTY - AYQYN

Ol - әlemdik dengeydegi túlghalardyng biri. Biyiktegen sayyn qarapayymdylyghy men qaysarlyghy úshtala týsken úldy últy sheksiz maqtan tútady. Eki qúrlyqty jalghastyrghan alpauyt elding atpal azamaty turaly maqaladan talaylar ýlgi alsa, iygi.

MAQSATY - MYGhYM,
BAGhYTY - AYQYN

2003 jylghy parlamenttik saylau nәtiyjesinde jeniske jetip, Týrkiyanyng Premier-ministri bolghan Redjep Tayyp Erdoghan 1954 jyldyng 26 aqpanynda Stambúldyng Beyoghly audanyna qarasty Qasympasha kvartalynda dýniyege kelgen. Ahmet Burak, Nedjmeddin Bilal, Esra jәne Sýmeye atty eki úl, eki qyzy bar. Júbayy - Emiyne Gýlbaran. Erdoghannyng әkesi Jerorta tenizi jaghalauyndaghy kýzet qyzmetinde júmysshy bolghan. Týrikterding «Milliyet» gazetine súhbat bergen Erdoghan otbasynyng Adjariyadan (Gruziya) kóship kelgenin aitypty. Kedey otbasynda erjetken ol jasóspirim kezinde Stambúldyng qylmystyq oqighalar jii bolatyn qauipti kóshelerinde susyn men toqashtar satyp, әke-sheshesine kómektesken. 1965 jyly Piyale Pasha bastauysh mektebin bitiredi. 1973 jyly diny bilim beretin Hatyp imam liyseyine (Imam Hatip Lisesi) týsip, ony oidaghyday tәmamdaghannan keyin arada ýsh jyl ótkende Beyoghly audanyndaghy Últtyq tәrtip partiyasynyng jastar úiymyna tóraghalyqqa saylanady. Erdoghandy sayasy sahnagha jeteleytin jol osy úiymnan bastaldy desek, qatelespeymiz. 1980 jylgha deyin stambúldyq kólik úiymdarynda enbek etken Redjep Tayyp sol jyldyng 12 qyrkýiegindegi әskery tónkeristing qysymyna úshyraydy. Óitkeni tónkeristen keyin eldegi barlyq sayasy partiyalardyng júmysyna tyiym salynghan edi. Erdoghan júmys istep jýrgen kólik kәsipornynyng basshysy, otstavkadaghy polkovnik odan múrtyn alyp tastaudy búiyrady. Alayda búl talapty oryndaudan bas tartqan Erdoghan júmystan quylyp, sәl keyinirek jekemenshik salada menedjerlik mindetke auysady. Bilimnen qol ýzbegen jas jigit 1981 jyly Marmara uniyversiytetining ekonomika jәne kommersiyalyq ghylymdar fakulitetin ayaqtaydy. Uniyversiytette jýrgende ol Týrik studentterining últtyq assosiasiyasynyng (Milli Türk Talebe Birlik) belsendi mýshesine ainalady. 1984 jyly Erdoghan týrikter elindegi bedeldi úiymdardyng biri - Refah partiyasynyng (Refah partisi) Beyoghlydaghy bólimin basqarugha kirisedi. Kelesi jyly Stambúldaghy bólimshesining tizginin ústap, partiyanyng Jogharghy basqarushy kenesine mýshelikke ótedi. Erdoghannyng sayasattaghy kózqarasynyng qalyptasuyna diny ústanymdardy sayasatpen úshtastyrghan Refah partiyasynyng kósemi Nedjmettin Erbakan ýlken yqpal etedi. Arada on jyl ótkende Erdoghan Stambúldyng әkimdigine saylanyp, 1996 jyly Refah partiyasy basqarushy islamdyq koalisiya atynan әreket etuge kirisedi. Stambúlgha әkim bop saylanghan kezinde ol qoqysqa bókken qala kóshelerin múntazday tazartyp, su tapshylyghy problemasyn joydy (ol kezde Stambúlda kýn sayyn 2-3 saghat qana su beriletin). Sayasy mansabynda baylardyng emes, qarapayym sharualardyng mýddesine kóbirek kónil bólgen Erdoghan bilim beru, densaulyq saqtau salasynda da birqatar reforma jasady. Týrkiyada bastauysh mektepten keyin balalardyn, әsirese qyz balalardyng bilim oshaqtarynan qol ýzip qaluy qalypty jaytqa ainalghan. Ákim kezinde de, premier kezinde de sauatsyzdyqpen ayausyz kýresken Erdoghan bilim salasyna qatysty keng auqymda shara jýrgizdi. Erdoghannyng batyldyghy, qaysarlyghy men birbetkeyligi, eli men jerin sýyi, óz-ózine degen senimdiligi qarsylastarynyng kópshiligine únaghan joq. Ómirining kedergi men qysastyqqa toly boluy - sonyng aighaghy. 1997 jyly jiylghan júrttyng aldynda últtyq-patriottyq ruhtaghy óleng joldaryn oqyghan Erdoghangha «últ arazdyghyn tudyrdy» degen aiyp taghylyp, Stambúldyng әkimdiginen bosatylady. Bir qyzyghy, Erdoghan jatqa oqyghan sol ólenge zang jýzinde tyiym salynbaghan, kerisinshe Týrkiya Bilim ministrligi tarapynan bekitilgen kitaptan alynghan. Sot 10 aigha bas bostandyghynan aiyrugha sheshim shygharghanmen, ol týrmede 4 ay (1999 jyldyng nauryzynan mausymyna deyin) otyryp, abaqtydan merziminen búryn bosatylady. Tumysynan qaytpas qaysar Erdoghandy týrmening temir tory múqalta almady. Osylaysha, 2001 jyldyng mausymynda Ádilet jәne damu partiyasyn qúryp, 2002 jyly ótken parlamenttik saylauda jeniske jetedi. Ókinishke qaray, partiyasy jengenmen, Redjep Tayyptyng premier-ministrlik taqqa otyruyna onyng sottaluy kedergi bolady. 2002-2003 jyly týrik ýkimetin Erdoghannyng jaqtasy Abdolla Gýl basqardy. Alayda Irakqa qarsy әskery sharalar (Iraktyng soltýstigindegi kýrdter shoghyrlanghan aumaqqa týrik әskeri engizildi) bastalghanda AQSh sayasatyna býirekteri búratyn týrik elitasy Atazandy ózgertuge rúqsat berip, osynyng arqasynda Tayyp Erdoghan ýkimet basyna keldi.

SAYaSATTA TABANDYLYQ PEN QAYSARLYQ QAJET

Álemdik sayasy sahnada da ótkir­ligimen erekshelenetin Erdoghan 2009 jyly Davostaghy Dýniyejýzilik ekonomikalyq forumda Gaza aumaghyndaghy әskery әreketi ýshin aqtalmaq bolghan Izraili preziydenti Shimon Peresti qatang syngha alyp, forumgha qatysudan bas tartyp, ghimarattan shyghyp ketti. Eline oralghan Erdoghandy әuejaydan myndaghan otandasy qoshemetpen qarsy aldy. Ózindi ózgege syilatuda, pikirinmen sanastyruda batyldyq pen ýlken jýrek kerek. Halyqaralyq sayasatqa yqpal etuge tyrysqandargha taysalmay qarsy shyqqan Erdoghan sol jyly Ýrimshidegi úighyrlar sheruin ayausyz janshyghan Qytay biyligin de qatang aiyptady: «Úighyrlargha qarsy genosid úiymdastyryldy». Batys pen Shyghys, yaghny islam әlemi arasyndaghy kózge kórinbeytin kedergini joyda da Erdoghan batyl. 2005 jyly ispandyq әriptesi Hose Luis Rodriyges Sapateronyng batystyq jәne islamdyq әlem arasyndaghy teketiresti joigha baghyttalghan bastamasyn qúlshyna qúptauy - sonyng aighaghy. Týrkiya - Amerikanyng Tayau Shyghystaghy manyzdy odaqtasy. Biraq «әlem­dik poliysey» rólin somdaugha qúshtar AQSh-tyng aidaghanyna jýrgen emes. Mәselen 2003 jyldyng nauryzynda týrikter Iraktaghy soghysqa dayyndalghan amerikalyq әskeriylerdi shekaradan ótkizbey, Iraktyng soltýstigindegi amerikalyq frontty ashugha kedergi jasady. Nәtiyjesinde, Tayau Shyghyspen, әsirese, Siriya jәne Iranmen Ankaranyng arasy jaqyndady. Yadrolyq baghdarlamasy әlemdik sayasatta dau tudyrghan Tegerangha arasha týsken de - Erdoghan. Resmy mәlimdemelerining birinde ol: «Qazir Izrailiding qolynda kem degende 250-300 yadrolyq qaru bar. Biraq búl turaly eshkim sóz qozghaghan emes, tipti talqygha salghysy da kelmeydi. Iran ózining yadrolyq baghdarlamasyn beybit maqsatta qoldanudy kózdeytinin aitty. Týrkiya ýkimeti men halqy әrqashan Iran Islam Respublikasyn jaqtaytyn. Aldaghy uaqytta da biz osy baghyttan ainymaymyz», - dep ashyq aitty. Syrtqy sayasatta qordalanyp qalghan qiyndyqtardy sheshude de Týrkiya premieri batyl. Týrikterdi 40 jyldan astam esikte telmirtken Europalyq Odaqpen integrasiya jәne Kipr mәselesinde birqatar kelissózder jýrgizdi. 2004 jyly Grekiyagha resmy issaparmen baryp qaytqan Erdoghan jyldar boyy siresken sayasy tondy jibituge kýsh salghan. Eskeretin jayt, 1988 jyldan beri Erdoghannan basqa bir de bir Ýkimet basshysy Týrkiya men Grekiya arasynda jer dauy qozghan aimaqqa ayaq baspaghan eken. Búl qadam - jaulasugha emes, eldesuge qúshtar Tayyp Erdoghannyng taghy bir qyry. Europalyq Odaqqa mýshe memleketter basshylarynyng Týrkiyagha qoyatyn basty talaptarynyng biri - «Armyan genosiydi» mәselesin týrikterge resmy týrde moyyndatu. Alayda týrik biyligi memlekettik jәne últtyq mýddelerine qayshy keletin kez kelgen qújatqa toytarys berumen keledi. Juyrda Redjep Tayyp Erdoghan «armyan genosiydine» qatysty zang jobasyn qabyldaugha tyrysqan Fransiyagha qatang eskertuler jasap, eger atalghan zang qabyldansa, tipti fransuzdar jerine attap baspaytyndyghyn, Adam qúqyqtary jónindegi Europalyq sotqa Parijding ýstinen shaghym týsiretindikterin mәlimdedi. Negizi eki memleket arasyndaghy diplomatiyalyq qatynas bayaghyday shiryghyp túrghan joq. Óitkeni 2009 jyldyng 10 qazanynda Surih qalasynda Týrkiya men Armeniyanyng syrtqy ister ministrleri eki el arasyndaghy shekarany ashugha qatysty kelisimge qol qoydy. Búl jyldar boyy bir-birine jauyghyp kelgen týrikter men armyandar arasyndaghy kelispeushilikti әlsiretuge sep boldy.

ShIRYGhU MEN ShYNYGhU

Týrkiyanyng ishki sayasatyndaghy teketirester de jeterlik. Solardyng biri - elding on­týs­tik-shyghysyndaghy kýrd separatizmi mә­selesi. Ondaghan jyldar boyy talay qa­ru­ly qaqtyghystar oryn alyp, myndaghan jazyqsyz adamnyng taghdyryn qiigha sebep bolghan búl problemany beybit jolmen sheshuge tyrysqan Tayyp Erdoghan Týrkiyadaghy kýrd azamattardyng sayasy jәne mәdeny qú­qyqtarynyng shenberin keneytuge, kýrdter shoghyrlanghan aimaqtyng әleumettik ahualy men ekonomikasyn jaqsartugha qatysty sayasatty jýzege asyrdy. Qoghamdy alatayday býldirip, arandatugha tyrysatyn keybir otandasyna ashyq toytarys beretin ol: «Kýrdter - Týrkiyanyng barlyq azamattarymen qúqyghy teng últ ókilderi. Qit etse, halyqaralyq qúqyq qorghau oryndaryna shaghymdanyp, Týrkiyanyng bedeline núqsan keltiruge tyrysudy dogharyndar», - dedi. 2007 jyldan bastap kýrd separatisterining mýddesin qorghaytyn Kýrdistannyng júmysshylar partiyasy mýshelerining lankestik әreketterine qarsy kýres jariyalanyp, birneshe ret әskery sharalar jýrgizildi. Qarsylastary Erdoghan men onyng jaqtastaryn «islamy qaghidalargha sýienedi, dinshil» dep aiyptaugha qúmar. Alayda Týrkiya premieri biylik basyna kelgen bette ózining ghasyrlar boyy qalyptasqan zayyrly qogham qúndylyqtarynan bas tartpaytynyn, Týrkiyanyng memlekettik qúrylymyna qayshy keletin әreketterge barmaytynyn mәlimdedi. 2007 jyly preziydenttik saylaugha úsynylghan Abdolla Gýlding kandidaturasyn oppozisiya ókilderi sayasy nauqannan alas­tatty. Búl eldegi jana sayasy daghdarysqa sebep bolghan. Sol jyldyng mausymynda merziminen tys parlamenttik saylau ótkizilip, Erdoghannyng Ádilet jәne damu partiyasy jeniske jetti. Osynyng arqasynda ÁKP Gýldi preziydenttik taqqa otyrghyzugha mýmkindik aldy. Erdoghannyng saylau ótkizuden taysalmauy, halyqtyng qoldaytynyna qaltqysyz senui jәne dauys berude jeniske jetui sayasy jigeri myqty túlgha ekenin taghy bir ret dәleldedi. Sayasatkerding jolyndaghy kedergi múnymen ayaqtalghan joq. 2008 jyldyng nauryzynda Týrkiyanyng Bas prokurory Ádilet jәne damu partiyasynyng qyzmetin toqtatudy, Erdoghan men Gýldi 5 jylgha sayasy biylikten alastatudy talap etti. Alayda 1 mamyrda Týrkiya Mәjilisi Konstitusiyadaghy 301-bapqa ózgerister engizuining nәtiyjesinde ÁKP prokurordyng qaharynan aman qaldy. Sol jyldyng mausymynda Týrkiyanyng Jogharghy soty Bas prokuror tarapynan ÁKP men Erdoghan jәne Gýlge taghylghan aiyptyng zansyz ekenin mәlimdedi.
Búghan deyingi basqa premierler siyaqty Erdoghannyng sayasy sahnadaghy kez kelgen әreketi әskeriyler tarapynan kedergige úshyrap, jii tosqauyl qoyylatyn. Mysaly halyqtyng iygiligin kózdeytin zang jobalaryna Konstitusiyalyq sot nemese sol kezdegi preziydent Nedjet Sezer veto qoyyp otyrdy. 2010 jyldyng qyrkýieginde әdiletsiz qysymdardan qútyludyng joldaryn izdegen Ádilet jәne damu partiyasy Týrkiyada Konstitusiyagha ózgertuler engizuge baylanys­ty jalpyhalyqtyq referendum ótkizuge sheshim qabyldady. Nәtiyjesinde, eldegi Konstitusiyalyq sot pen Prokurorlar men sottardyng jogharghy kenesining qúrylymy ózgertilip, Týrkiya preziydenti sottardy taghayyndauda qosymsha qúziretke ie boldy. Búl ghasyrlar boyy týrik qoghamynda berik qalyptasqan «sen biylik basyna kelseng de, biylik jýrgize almaysyn» degen qaghidany búzdy. Sonymen qatar Konstitusiyagha týrik azamattarynyng qúqyghyn qorghaugha baghyttalghan birqatar ózgerister engizilip, ombudsmen instituty qúryldy. Búl jerde eskeretin tarihy jayt, qúldyq qamytyn kiyip kórmegen týrikterding óz ústanymy men oiyn býkpesiz bildirude belsendilik tanytatyny. Sóitip, Týrkiya Konstitusiyasyna engizilgen ózgerister әskeriylerge qatysty talay jylghy qylmys pen bylyqtyng betin ashty. «Ergenekon» dep atalatyn tónkerisshil toptyng qylmystyq әreketterin ýzdiksiz әshkereleuding arqasynda týrikterding 50-den astam generaly men 200-den astam әrtýrli shendegi әskery qyzmetker sot aldynda jauap berude. 2009 jyldyng 19 mausymynda Stambúldyng Umranie audanyndaghy bir ýiden 27 granat pen bomba jasaugha arnalghan zattar, qúral-jabdyqtar tabylady. Tergeu amaldary «Ergenekongha» mýshe qylmyskerlerding búghan deyin eldi jasyryn biylep kelgeni, týrli zansyzdyqtar men qastandyqtardy ja­saghandaryn anyqtady. Uaqyt ótken sayyn tolygha týsken aighaqtarda Týrkiyanyng Joghary sot mýshelerine qastandyq jasalghany, «Júm­hýrriyet» gazetine jarylghysh zat qo­yylghany, Týrkiyadaghy ózge últ ókilderine týrli dengeyde qastandyq jasalghany, Ádilet jәne damu partiyasyn biylikten taydyryp, halyqtyng ruhany kósemine ainalghan «Fethullah Gýlennning kózin jong» sharasy arqyly 1 mln. adamdy óltirip (olardyng arasynda dindarlar, qogham qayratkerleri t.b. bar), Stambúldaghy tarihy manyzy bar birneshe meshitke bomba tastap, qylmysty grekterge jaba salu josparlary bolghany anyqtaldy. Biylikti tónkerispen aludy maqsat etken qastandyqtardyng basy-qasynda Shener Erúighyr, Hurshit Tolon, Chetin Doghan siyaqty basqa da Týrkiyagha attary jaqsy tanymal joghary shendi әskeriyler jýrgen. Sot isi әli ayaqtalghan joq. Basyn ólimge tikken Redjep Erdoghan «Ergenekon» isine qatysty iste de tabandylyq tanytty. «Tútqiyldan qastandyq jasap, meni de óltiredi-au» degen qorqynyshqa boy aldyrmady. Kerisinshe sot prosesining jan-jaqty jýrgiziluin talap etti. Soraqysy sol, uaqyt ótken sayyn «Ergenekongha» qatysy bar qylmyskerler sany azaydyng ornyna, kerisinshe, kóbeye týsude. Aralarynda sayasatkerler, kәsipkerler, jurnalister, ghalymdar, t.b. mamandyq iyeleri, tipti keybir partiyalardyng mýsheleri bar. Bir kezderi «aq degenderi alghys, qara degenderi qarghys» bolghan, Týrkiyanyng premier-ministrlerin ólim jazasyna kesuge qúzyry jetken qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri endi zang aldynda ózderi jauap berude. 2007 jylghy preziydenttik saylaudan Ádilet jәne damu partiyasyn shettetu ýshin Stambúl, Izmiyr, Ankarada milliondaghan adamnyng qatysuymen qarsylyq sheruin úiymdastyrghan da - «Ergenekon». Syrt qaraghanda, demokratiyalyq qúndylyqtardy qorghaushy qarapayym azamattardyng alandaushylyghy men janayqayy sekildi kóringen osy sherude «Ergenekon» qylmystyq tobynyng mýsheleri elding ishine iritki salyp, Erdoghannyng bedeline núqsan keltiruge tyrysqan. Abdolla Gýldi preziydenttikke jibermeuding syltauymen otstavkadaghy eks-bas prokuror Sabih Qa­nadoghly: «Mәjilistegi 550 deputattyng 367-si preziydenttik kandidaturany qoldauy tiyis» degen úsynys aitty. «Býirekten siraq shygharghan» onyng bastamasyn oppozisiya ilip әketip, Erdoghan men onyng jaqtastaryna taghy bir qiyndyq tudyrdy. Osynyng saldarynan, Abdolla Gýl preziydenttik taqqa búrynghy memleket basshylary saylanghan jolmen kele almady. Resmy sayttary arqyly ÁKP men onyng kósemderine qysym jasaugha tyrysqan әskeriyler qogham ishinde ýrey tughyzudy maqsat tútty. Olar ÁKP men Erdoghandy biylikten shettetuge qatysty jasaghan mәlimdemelerin deputattar qoldamasa, biylik tizginin әskeriylerge ótetinin eskertti. «Atatýrik salghan sara jol - zayyrly qogham qúndylyqtaryna Erdoghan men onyng partiyasy qater tóndirdi» degen jeleumen qylmystaryn býrkemeleuge tyrysqan «ergenekondyq» generaldar men polkovnikterdi tәubege keltiru maqsatynda referendum úiymdastyrugha Tayyp Erdoghannyng bel buuy sondyqtan. Enbegi bosqa ketpedi - referendumda ony halyqtyng basym bóligi qoldady. Preziydentti búrynghyday zang shygharushy organ emes, 5 jylgha halyq saylaytyn boldy. Últ ýshin ter tókken úldargha halyq osylaysha arasha týsti, әdiletsizdikke jol bermedi. Ókinishke qaray, biylik basyndaghy partiyagha qarsylastar tarapynan úiymdastyrylghan shabuyldar bitpedi. 2008 jyly Bas prokuror Abdurahman Yasynkayanyng www.google.com arqyly alghan derekteri boyynsha sot prosesin bas­tap, Ádilet jәne Damu partiyasynyng 71 mýshesin «zayyrlylyq erejelerin búzdy» dep aiyptady. Al Konstitusiyalyq sot ÁKP-ge memlekettik budjetten bólinetin qarajatty 50 payyzgha qysqartty. Negizi KS qúramyndaghy 11 mýshening 6-uy ÁKP qyzmetin toqtatugha, 4-eui qarjylyq qoldaudy jartylay qysqartugha kelisse, al bireui eki aiypty da qoldamaghan. Osy 1 mýshening arqasynda ghana partiya jabylmady, esesine, qazynadan alatyn qarjynyng 50 payyzynan qaghyldy. Álbette, búl qiyndyq ta Erdoghan men onyng jaqtastaryn jasyta almady. Sayasat aidynynda jelkenderin erkin qalyqtatqan ÁKP mýsheleri Týrkiyanyng sayasi, ekonomikalyq, әleumettik, mәdeny ahualyna qatysty talay zang jobalaryn dayyndap, jýrgizgen reformalaryn halyq qyzu qoldaumen keledi.

ENBEGIN ELI ELEGEN

Redjep Tayyp Erdoghannyng biy­lik basyna kelgeli qol jetkizgen jetistikterining biri - aqsha reformasy. Jyldar boyy qaryzgha belsheden batqan Týrkiyany boryshtardan qútqaryp, ekonomikany ayaghynan tik túrghyzugha kýsh saldy. Týrik lirasyndaghy 6 nóldi bir-aq alyp tastap, halyqty tes­pey sorghan inflyasiyany auyzdyqtady. Mysaly 2004-2005 jylgha deyin 2 mln. bolghan lira qazir 1 dollargha ten. Erdoghannyng týrikter elindegi sybaylas jemqorlyqqa ayausyz kýres jariyalauynyng arqasynda demokratiyalyq qúndylyqtar nyghaydy, halyqtyng әleumettik ahualy jaqsardy, ekonomikasy qaryshtap damydy, mektep, emhana, auruhana siyaqty әleumettik nysandar myndap boy kóterdi. Erdoghan ýkimetining túsynda kóptep salynghan elektrstansalar jaryq problemasyn sheshti. Joldardyng kópshiligi kýrdeli jóndeuden ótkizilip, jana jolayryqtar salynuy kólik keptelisin joydy. Stambúl, Ankara, Koniya qalalary arasynda qatynaytyn saghatyna 250-300 shaqyrymdy baghyndyrugha qauqarly jýrdek poyyzdar jolaushylargha qyzmet etude. Áue joldary arqyly memleketke payda keltirudi maqsat etken Ýkimet Týrkiya arqyly әlemning 115 eline qatynaytyn әue qatynasyn iske qosqan. Eldegi sauatsyzdyqty joyda әleumettik ahualy tómen otbasyndaghy qyz balalargha ay sayyn shәkirtaqy taghayyndalghan (ortasha eseppen alghanda, 3,5 myng tenge kóleminde). Zamanauy tehnologiyanyng jetistikterin mektep oqushylary da kórude. Óitkeni Týrkiyada elektrondy oqu qúraldary shәkirtterge tegin taratylady. Joghary oqu oryndarynyng sany 200-ge deyin jetkizilip, mamandar tapshylyghyn joygha basa nazar audaryluda. Memleket qazynasyn tespey sorghan iri kәsiporyndar jekeshelendirip, budjet qarjylyq shyghyn­nan qútqarylady. Ekonomikany damytuda orasan zor ýleske ie kәsiporyndargha eksport­­tyq jәne importtyq jenildikter jasaldy. Reformalardyng arqasynda býginde Týrkiyanyng eksporty - 135 mlrd. dollargha, al importy 190 mlrd. dollargha jetken. 2001 jylghy daghdarys saldarynan túralap qalghan týrikterding ekonomikasy Erdoghannyng komandasy biylik basyna kelgen az ghana uaqyttyng ishinde Halyqaralyq qarjy qorynan alghan qaryzynan qútylyp, songhy 4 jylda ortasha eseppen alghanda, 8,5-10 payyzgha deyin artyp otyr. Týrikterding Statistika institutynyng (TÜİK) habarlauynsha, Týrkiya ekonomikanyng damu qarqyny jaghynan alghanda, әlem boyynsha Qytaydan (9,2%) keyingi ekinshi oryngha shyqqan. Osylaysha, Europalyq Odaq pen Ekonomikalyq yntymaqtastyq pen damu úiymy qúramyn­daghy elderding dengeyine kóterildi. 2011 jyly jan basyna shaqqandaghy últtyq kiris 10 444 dollargha jetipti. Búl elde turizm salasy da jaqsy damyghan. Memlekettik kiristing basym bóligin turizm arqyly tauyp otyrghan týrikter Europa boyynsha - 6-orynda, al әlem boyynsha - 15-orynda. TRT taratqan derekterge sýiensek, týrikter jyl sayyn turizmnen 25 mlrd. dollar kóleminde payda tabatyn kórinedi. Týrkiyada ay sayyn jalaqysynan densaulyghyn saqtandyrugha mindetti azamattargha emhanalar men auruhanalarda tegin qyzmet kórsetilui tiyis. Sonday-aq dәri-dәrmekti 80 payyzgha deyin jenildikpen alugha qúqyly. Alayda densaulyq saqtau salasyndaghy jemqorlyq, tәrtipting joqtyghy, dәrigerlerding óz isine nemqúraydy qarauy, tegin emdeletinderden aqsha talap etui, kәsiby mamandar tapshylyghy, aurulardyng sapaly emdeluge mýddeli bolmauy medisina salasyndaghy problemalar sanyn arttyrghan. Biraq Erdoghan komandasyndaghy Densaulyq saqtau ministri Redjep Aqdagh kemshilikter men kelensizdikterdi auyzdyqtaugha qol jet­kizdi. Jemqorlyqty bәsendetip, mem­lekettik qadaghalaudy kýsheytti. Ár qala, audan, aimaqtarda myndaghan auruhana men emhana ashylyp, halyqqa tegin qyzmet kórsetuge kiristi. Memlekettik jәne jekemenshik auru­hanalardaghy Jedel jәrdem qyzmeti qinalghandargha kómekti tegin kórsetetin boldy. Búghan deyin memlekettik jәne memlekettik mindetti saqtandyru auruhanalary dep ekige bólingen auruhanalar týgel tegin qyzmetke kóshirildi. Búl auruhanada emdelu ýshin aptalap, keyde tipti ailap kezek kýtuge mәjbýr bolatyndar qataryn azaytyp, adamdardyng densaulyq dengeyi týzele bastaghan. Halyqty baspanamen qamtamasyz etude de Erdoghan ýkimetining qol jetkizgen tabystary kóp. Mәselen arnayy qabyldanghan baghdarlama shenberinde songhy 9 jyl ishinde 500 myng ýy salynyp, eski ýilerding ornyna zamanauy ýlgidegi jana ýiler boy kótergen. Osynyng arqasynda Týrkiyanyng 74 milliongha juyq halqynyng kópshiligi túrghyn ýy mәselesin ontayly sheshude. Qazir múnda jas otbasylar kóp. Ýkimetting baspanagha qatysty bas­tamasy olargha ýlken kómek bolghany anyq. Aldaghy uaqytta taghy da kópqabatty 500 myng ýy túrghyzylmaq. Baspana demekshi, Týrkiyanyng premier-ministri Stambúldyng Ýskýdar Kysykly auda­nyndaghy kóp qa­batty ýilerding birinde, 4-bólmeli pә­ter­de túratynyn, qoly qalt etkende kór­shilerining ýiine ba­ryp qonaqasy ishetinin, yaghny qarapayym adamdarmen etene aralasugha arlanbaytynyn bireu bilse, bireu bilmes. Osydan tórt-bes jyl búryn «etikshilerge nesie kartoch­kasy berilmesin» degen bir ministr premierding qaharyna úshyraghan. «Eti­kshiler kimnen kem?» dep zekui onyng kezinde Stambúl kóshelerinde bólke men susyn satqan qiyn kezenin esinen shygharmaghany bolsa kerek: «Ayaz әlindi bil»... Redjep Tayyp Erdoghan biylik qúryp kele jatqan sayasy kezendi sarapshylar «ýnsiz tónkeris» dep baghalady. Ótkennen sabaq alugha mýddeli Erdoghan 2009 jyly jergilikti saylauda ÁKP tarapynan úsynylghan kandidattardyng az dauys jinauyna baylanysty jaqtastaryna: «Qay jerden qatelik ketkenin anyqtap, ótkennen sabaq alynyzdar» dedi. Búl biylik pen halyq arasynda tyghyz qatynas ornatuda asa manyzdy ekendigi belgili. Erdoghannyng osy ústanymy bizdegi keybir halyq pikirimen sanasugha qúlyqsyz sheneunikterge ýlgi bolsa deysin.

Nәziya JOYaMERGENQYZY

«Týrkistan» gazeti