Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 15691 0 pikir 21 Mamyr, 2012 saghat 12:22

Qamshy.kz

Taqyryptyq nominasiya: Janalyqtar, doyyr, biznes, qamshyger, ghylym, óner;

Resurstyq tili: qazaq;

Ashylghan uaqyty: 2012 jyl;

http://www.qamshy.kz/

«Qamshyny» qalay qolgha aldyq?

Býgingi kýnning qamshysy - ghylym-tehnika men óner-bilim, siniri myqty ekonomika. Búlardy der shaghynda qolgha alyp, kәdege jaratsanyz, últtyng úly bolasyz da,  qapy qalyp jatsanyz, ózgening qúly bolasyz. Shyndyghy osy. Qamshynyng qasiyeti - úl bolsang qolynda oinaydy, qúl bolsang tóbende oinaydy degenimiz sol.

Qazaq taryday shashylghan dep tausyla beruge bolmaydy. Qazaq qay jerde bolsa da qazaq. Onyng bilim-biligi, óneri qazaqtiki. Tek sony Alty Alashtyng jalghyz otany - Qazaqstannyng damyp-órkendeuine paydalana bilu - útqandyq. Qazaqtyng múnday mýmkindigi dýniyedegi kez-kelgen halyqta bar dep aita almaymyz. Eng ókinishtisi - shekaranyng arghy jaghynda jatqan qazaq ghalymynyng bilimi týgil әldeqashan elge oralghan biliktilerdi de óz ornyna qoya almadyq. Shyndyghynda, biz olardyng tiyisti maman boluyna bir tiyn qarajat júmsaghan joqpyz. Qúdaydyng bere salghan baghy.

Taqyryptyq nominasiya: Janalyqtar, doyyr, biznes, qamshyger, ghylym, óner;

Resurstyq tili: qazaq;

Ashylghan uaqyty: 2012 jyl;

http://www.qamshy.kz/

«Qamshyny» qalay qolgha aldyq?

Býgingi kýnning qamshysy - ghylym-tehnika men óner-bilim, siniri myqty ekonomika. Búlardy der shaghynda qolgha alyp, kәdege jaratsanyz, últtyng úly bolasyz da,  qapy qalyp jatsanyz, ózgening qúly bolasyz. Shyndyghy osy. Qamshynyng qasiyeti - úl bolsang qolynda oinaydy, qúl bolsang tóbende oinaydy degenimiz sol.

Qazaq taryday shashylghan dep tausyla beruge bolmaydy. Qazaq qay jerde bolsa da qazaq. Onyng bilim-biligi, óneri qazaqtiki. Tek sony Alty Alashtyng jalghyz otany - Qazaqstannyng damyp-órkendeuine paydalana bilu - útqandyq. Qazaqtyng múnday mýmkindigi dýniyedegi kez-kelgen halyqta bar dep aita almaymyz. Eng ókinishtisi - shekaranyng arghy jaghynda jatqan qazaq ghalymynyng bilimi týgil әldeqashan elge oralghan biliktilerdi de óz ornyna qoya almadyq. Shyndyghynda, biz olardyng tiyisti maman boluyna bir tiyn qarajat júmsaghan joqpyz. Qúdaydyng bere salghan baghy.

Tәjiriybe bolsyn dep, alyp kórshimiz Qytaydyng tarihyn qaradyq. Jer sharynyng besten bir halqyn ghylym men bilimning arqasynda asyrap otyrypty. San ghasyr qúldyqtyng búghauynda bolghan júrtta qaydaghy bilim dep oiladyq. Sóitsek әu basta әr salanyng basyna shetelding eng ozyq tehnikasyn mengergen kәdimgi «oralman» hanzulardy otyrghyzypty. «Milliard halyqpyz, óz ishimizde de yghaylar men syghaylar kóp» dep kýpirlik etpegen eken. Endeshe 10 million qazaqtyng on oralmandy kópsinuining syry nede?

«Qamshy» oralmandardyng sayty emes, bar qazaqtyng mýmkindigin bir otannyng gýldenuine qyzmet ettiretin sayt. Ýsh jazuda ýkileuimiz de sondyqtan. Sheteldegi 5 million qazaq atajúrttaghy aghayynnyng yqylas-peyilin bilsin, qalam quatyn tanysyn degende niyetimiz bar. Ony uaqyt kórseter. Qazirge biren-saran shyn janashyr әriptesterimiz botasyn bermese de, batasyn berip qoldau bildirip otyr. Oghan da shýkir!

Elimiz tәuelsizdik ala sala qazaq kóshi kók tugha qarap boy týzedi. Múnday «úly kóshtin» bastaluyna múryndyq bolghany ýshin Elbasy Núrsúltan Ábishúlyna sheteldegi 5 million qazaqtyng yqylasy airyqsha bolghanyn aita ketkenimiz jón. Eger osy kóshting ainalasynda azdy-kópti qiytúrqylyqtar bolyp jatsa da, qandastarymyz ony mysyqtileulerding isi dep biledi. Qazaqsha aitsaq, Elbasyna «shang juytpaydy». Endeshe olardyng arman-tilegin, maqsat-múratyn «Kóshbasshynyn» nazaryna iliktiru - sayttyng basty maqsattarynyng biri.

Al sheteldegi últtyq ónerdi damytqan qazaq kәsipkerleri turaly mәlimetterdi kórseniz, búl bizding sayttyng olardy qoldauy dep biliniz. Atalmysh kәsipkerlerden jarty jarmaq almaghanymyzdy da eskertemiz.

«Ol - qazaq», «Kózayym» aidarlary arqyly jýregimizding jartysynday bolyp jat júrtta qalghan er men jerdi tanystyrudy maqsat ettik.

«Daua qamshy» - «Qamshy» saytynyng alghashqy qosymshasy. Basty nazarda - әlemdegi ozyq medisinanyng iyesi Qytay shipagerligin Alashtyng aman-saulyghy ýshin paydalanu. Qala berdi elimizdegi kez-kelgen emdeu ortalyqtarymen tyghyz baylanys ornatyp, ozyghy men tozyghyn oqyrman tarazysyna salu.

Qazaq kóbeyse ghana qazaq mәselesi ózdiginen sheshiledi. Búl - búljymas shyndyq. Endeshe qazaq kóshine, namysyna, ghylymy men bilimine, óner men óresine qamshy basayyq aghayyn!

Kóshti toqtatpayyq, kóshten qalmayyq!

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5413