Úyaly baylanystyng qúny men qyzmet kórsetu sapasy eshqanday syn kótermeydi - Mәjilis deputaty S. Áyimbetov
ASTANA. 28 mamyr. QazAqparat - Áli de úyaly baylanystyng qúny men qyzmet kórsetu sapasy eshqanday syn kótermeydi.
Búl turaly býgin Parlament Mәjilisinde aqparattyq kommunikasiya tehnologiyalary salasyn damytu qorytyndylary taqyrybynda ótken Ýkimet saghatynda Ekonomikalyq reforma jәne ónirlik damu komiytetining tóraghasy Seyitsúltan Áyimbetov mәlim etti.
Deputattyng aituynsha, telekommunikasiya salasynyng damuyndaghy nysanaly indikatorlar songhy eki jylda tarifter baghasynyng arzandauymen qatar baylanys qyzmetin kórsetuding de ósip kele jatqanyn kórsetedi. «Búl rette statistikalyq derekterge jýginbey-aq, biz halyqtyng 100 payyzynan astamy úyaly baylanyspen qamtylghanyn maqtanyshpen aita alamyz. Áriyne, búl zor jetistik. Alayda, әlide de úyaly baylanystyng qúny men qyzmet kórsetu sapasy eshqanday syn kótermeydi. Mәselen, Halyqaralyq valuta qorynyng 2010 jylghy derekteri boyynsha TMD elderi naryqtarynda úyaly baylanystyng bir minuttyq qúny Qazaqstanda 18,35 tengeni qúrasa, ol Qyrghyzstanda - 3,2, Ózbekstanda - 4,47, Gruziyada - 7,49, Ukrainada - 9,86 tengeni qúraghan. Búl orayda, bizde osy qyzmet baghasynyng ósip kele jatqany bayqalady. Mәselen, 2010 jyly baghanyng ortasha ósimi 2008 jylmen salystyrghanda 7,6 payyzdy qúrady», - deydi deputat.
ASTANA. 28 mamyr. QazAqparat - Áli de úyaly baylanystyng qúny men qyzmet kórsetu sapasy eshqanday syn kótermeydi.
Búl turaly býgin Parlament Mәjilisinde aqparattyq kommunikasiya tehnologiyalary salasyn damytu qorytyndylary taqyrybynda ótken Ýkimet saghatynda Ekonomikalyq reforma jәne ónirlik damu komiytetining tóraghasy Seyitsúltan Áyimbetov mәlim etti.
Deputattyng aituynsha, telekommunikasiya salasynyng damuyndaghy nysanaly indikatorlar songhy eki jylda tarifter baghasynyng arzandauymen qatar baylanys qyzmetin kórsetuding de ósip kele jatqanyn kórsetedi. «Búl rette statistikalyq derekterge jýginbey-aq, biz halyqtyng 100 payyzynan astamy úyaly baylanyspen qamtylghanyn maqtanyshpen aita alamyz. Áriyne, búl zor jetistik. Alayda, әlide de úyaly baylanystyng qúny men qyzmet kórsetu sapasy eshqanday syn kótermeydi. Mәselen, Halyqaralyq valuta qorynyng 2010 jylghy derekteri boyynsha TMD elderi naryqtarynda úyaly baylanystyng bir minuttyq qúny Qazaqstanda 18,35 tengeni qúrasa, ol Qyrghyzstanda - 3,2, Ózbekstanda - 4,47, Gruziyada - 7,49, Ukrainada - 9,86 tengeni qúraghan. Búl orayda, bizde osy qyzmet baghasynyng ósip kele jatqany bayqalady. Mәselen, 2010 jyly baghanyng ortasha ósimi 2008 jylmen salystyrghanda 7,6 payyzdy qúrady», - deydi deputat.
Búl rette Seyitsúltan Áyimbetov baylanys operatorlarynyng basqa jelilerge qonyrau shalugha arnalghan «ýsteme tarifteri» halyqqa salmaq salyp, olar abonentting tólemin eki ese kóbeytip otyrghanyn algha tartady.
«Eger 2011 jyly «jeli ishinde» qonyrau shalugha biz ortasha 13 tenge tólesek, «basqa jelilerge» 28 tenge tólep keldik. Búl, aiyrmashylyq әriyne birden seziledi. Biz, Qazaqstannyng barlyq úyaly balanys operatorlarynyng 4 jәne odan da kóp «siym-kartasyn» nemese úyaly telefonyn birdey paydalanyp jýrgen abonentterdi әzirshe bilmeymiz. Mýmkin olar bar da shyghar. Biraq múnday mýmkindik qarapayym adamdardyng kópshiliginde bola bermeydi. Statistikalyq derekter qazaqstandyq operatorlardyn tabysynyn jyl sayyn ósip kele jatqanyn kórsetedi. 2010 jyly múnday tabys 261 mlrd. tenge bolyp, 2009 jylmen salystyrghanda 8,5 payyzgha ósken. Sondyqtan, barlyq úyaly baylanys operatorlarynyng basqa jelilerge qonyrau shalugha arnalghan ýsteme-tarifterdi alyp tastaytyn uaqyty jetti dep oilaymyz. Óitkeni búl operator-kompaniyalar osy jelilerdi (infraqúrylym, ofis jәne t.b.) damytugha salghan óz kýrdeli qarjysyn bayaghyda ótep alghan», - deydi deputat.