Eng kishkentay dombyra
Qytaydyng Altay aimaghyna qarasty Buyrshyn audany, Egiztóbe auylynda elektrik bolyp júmys isteytin Bolatbek Qarymqanúly eng kishkentay dombyra jasap, qazaqtyng atyn taghy bir aspandatty.
29 jasar sheber jigitting qolynan shyqqan shynashaqtay saz aspaby Ginnesting rekordtar kitabyna enip, 01-1201-09541 nómirli kuәlikke ie boldy.
El sheti, jel ótinde jýrgen qandastarymyz últ múralaryn úlyqtau ýshin osyghan deyin bir mezgilde 13 myng 288 adam «Qara jorgha» biyin biylep, 10 450 dombyrashy kýy tartyp, milliardtardyng ishinen top jarghan edi. Sonday-aq sozsang qolyn, qúshaqtasang qúshaghyng jetpeytin, esik pen tórdey dombyra jasap, aidy aspangha bir-aq shygharghany da belgili. Endi mine, eng kishkentay qolóner tuyndysymen talaylardy tamsandyryp, tórtkýl dýniyening nazaryn tól múramyzgha audaryp otyr.
Qytaydyng Altay aimaghyna qarasty Buyrshyn audany, Egiztóbe auylynda elektrik bolyp júmys isteytin Bolatbek Qarymqanúly eng kishkentay dombyra jasap, qazaqtyng atyn taghy bir aspandatty.
29 jasar sheber jigitting qolynan shyqqan shynashaqtay saz aspaby Ginnesting rekordtar kitabyna enip, 01-1201-09541 nómirli kuәlikke ie boldy.
El sheti, jel ótinde jýrgen qandastarymyz últ múralaryn úlyqtau ýshin osyghan deyin bir mezgilde 13 myng 288 adam «Qara jorgha» biyin biylep, 10 450 dombyrashy kýy tartyp, milliardtardyng ishinen top jarghan edi. Sonday-aq sozsang qolyn, qúshaqtasang qúshaghyng jetpeytin, esik pen tórdey dombyra jasap, aidy aspangha bir-aq shygharghany da belgili. Endi mine, eng kishkentay qolóner tuyndysymen talaylardy tamsandyryp, tórtkýl dýniyening nazaryn tól múramyzgha audaryp otyr.
Bala kýninen eki qoly tynym tappaytyn Bolat Qarymqanúly aghashtan oy oiyp, týrli búiym jasaudy janyna serik etip, әdetke ainaldyrghan. Qoly qalt etkende ghalamtor betterin aqtaryp, tanghajayyp tuyndylar jayly derekter oqyghandy dúrys kóredi. Osynday bir ózindik izdenis ýstinde basqa últtardyng aspaptary týr-týrimen tolyp túrghanyn bayqaydy. Al qazaqtyng dombyrasyn mýlde taba almapty. Sóitip, ózi qolgha almaqqa bekinedi. Bastapqyda «aqyry kirisken son, ýlken etip bir-aq jasayyn» dep oilaydy. Alayda oghan qomaqty qarajat ketetindikten, múrshasy kelmeydi. Dәl sol tústa әkesi de nauqastanyp, jighan-tergenin júmsap qoyady. Degenmen alghan betinen qaytpay, neghúrlym shaghyn etip jasaugha bel buady. Áueli dombyranyng syrtqy qabyn jonyp, dayarlap alypty. Sodan keyin aspaptyng ózine kóshedi. Úzyndyghy - 4,5 santiymetr, eni - 1,4 santiymetr, biyiktigi - 1,2 santiymetr ghana bolatyn qos ishekti iynemen shertip, oinaugha bolady. Dauysy dúrys shyghu ýshin qarajiyde aghashyn alyp, әrbir bólshegin jeke jonyp, bir-birimen qiilastyryp otyrady. Syrt pishinin qazaqy oi-órnekterimen bezendirip, әspettey týsedi.
Ginnesting rekordtar kitabyna enuding talaptaryna say etip, erejelerinen auytqymaugha tyrysqan sheber búl iske bir ay uaqyt júmsaydy. Kózdegen maqsatyna qol jetkizgen son, 2011 jyldyng qarashasynda Qytaydaghy Ginnesting rekordtaryn saralaytyn kommissiyanyng talqysyna úsynady.
«Azattyq» radiosynyng tilshisine telefon arqyly bergen súhbatynda:
- Kishkentay kezimnen týrli búiymdar jasaugha qúmartatynmyn. Biraq óse kele basqa mamandyqty tandaugha tura keldi. Qazir energetika salasynda júmys isteymin.
Osydan bir ay búryn shamasynda dombyramnyng Ginnesting rekordtar kitabyna №01-1201-09541 bolyp tirkelgeni turaly sertifiykat aldym. Quanyshymda shek joq. Jiberuin jibersem de uaqyt ótken sayyn kýderimdi ýze bastaghan edim. Eki ishekti toghyz perneli kishkentay dombyrany qolmen oinau mýmkin emes, biraq komissiya saraptamasy boyynsha kýy tartudyng barlyq talaptaryna say kepti, - deydi ol.
Qanshayym BAYDÁULET
"Ayqyn" gazeti