IV

Qyzyl-jasyl úrandar men kóshe taghy da jaynap qaldy. Qyzyl-jasyl, sarala qatparly qaghaz aidaghar taghy da búrandap, qyzyl-jasyl tanqy qúiryq biyshiler «tyshsh.tan-tan» gha taghy da búltynday shyqty kóshege. Kóne qytay biyimen búlay búltyndaushylardyng «tarih tapsyru» nauqany jalpylasqannan beri tipti kóbeygeni kórindi. Bir sypyra әiel búrymdary kesilip te ýlgeripti. Qúiryqtary ghana emes, endi jelkeleri de tanqighan eken. Jer pomeshikterden egushilerge tiygendigin toylap, azat eginshilerdi koperatiyvgha úiymdastyrugha tolghap shyqqany edi búl.

Ertenine tanerteng kýtpegen uaqytta jataqhanama Maqpalym kirip keldi. Baghdarlamadaghy teoriyalyq sabaqtary bitip, osy nauqangha qatynasu dayyndyghy ýshin býgin bir kýn bosatypty. Auyl sharuashylyghyn koperativlandyru qyzmetine, praktika retinde, kómekke shyqpaq eken.

- Bizding atret Tarbaghataygha bólindi, erteng tanerteng jýretin boldyq! -dey kelip kýrsine otyrdy kreuetke - Sening qasynda tym bolmasa eki-ýsh kýn demalyp, arttarynan baruyma rúqsat etpedi! -degeninde, alqyzyl erni ýlbirep, erkelegen shyraymen sәl ghana búrtighany bayqaldy.

- Zydauyanyna aitpadyng ba, ol kisi ahualdy biledi ghoy?

- Zydauyan aitsa da bizben birge jýretin atret bastyghy kónbey qoydy. «Ásirese kollektivtestiru qyzmeti óte asyghys. Kóktemdik egis nauqany bastalghansha, osy aidyng ishinde bitiruimiz shart» deydi.

IV

Qyzyl-jasyl úrandar men kóshe taghy da jaynap qaldy. Qyzyl-jasyl, sarala qatparly qaghaz aidaghar taghy da búrandap, qyzyl-jasyl tanqy qúiryq biyshiler «tyshsh.tan-tan» gha taghy da búltynday shyqty kóshege. Kóne qytay biyimen búlay búltyndaushylardyng «tarih tapsyru» nauqany jalpylasqannan beri tipti kóbeygeni kórindi. Bir sypyra әiel búrymdary kesilip te ýlgeripti. Qúiryqtary ghana emes, endi jelkeleri de tanqighan eken. Jer pomeshikterden egushilerge tiygendigin toylap, azat eginshilerdi koperatiyvgha úiymdastyrugha tolghap shyqqany edi búl.

Ertenine tanerteng kýtpegen uaqytta jataqhanama Maqpalym kirip keldi. Baghdarlamadaghy teoriyalyq sabaqtary bitip, osy nauqangha qatynasu dayyndyghy ýshin býgin bir kýn bosatypty. Auyl sharuashylyghyn koperativlandyru qyzmetine, praktika retinde, kómekke shyqpaq eken.

- Bizding atret Tarbaghataygha bólindi, erteng tanerteng jýretin boldyq! -dey kelip kýrsine otyrdy kreuetke - Sening qasynda tym bolmasa eki-ýsh kýn demalyp, arttarynan baruyma rúqsat etpedi! -degeninde, alqyzyl erni ýlbirep, erkelegen shyraymen sәl ghana búrtighany bayqaldy.

- Zydauyanyna aitpadyng ba, ol kisi ahualdy biledi ghoy?

- Zydauyan aitsa da bizben birge jýretin atret bastyghy kónbey qoydy. «Ásirese kollektivtestiru qyzmeti óte asyghys. Kóktemdik egis nauqany bastalghansha, osy aidyng ishinde bitiruimiz shart» deydi.

- Po-o... osy jiyrma neshe kýn ishinde ghana koperativtendirip  ýlgere qoymaq pa eken! -dep qalyndyqty qúshaqtap, qysa týstim. - IYdeyalyq tәrbie jýrgizbey-aq bylay qysyp, qosa salmasandar qaytyp birikpek!

- Onday dayyndyq... qyzmetter bitip... qalypty, -dep sóiley almay Maqpal yshqyndy. - aqyryn qysshy, janym... sóilep bolayyn!... Eginshiler kópshiligi pomeshikterding ýstinen kýres jiynyn ashqanda-aq birlesip ketedi deydi. Kadr kóp eken. Bir ýige birden ýgitshi qoysaq ta jetedi deydi... Bir qúpiya eskertude ol bitken song malsharuashylyghyna da reforma jýrgizemiz deydi!

- Qaytyp? -dep qaldym men. Qúshaghymdy jazyp, jýzine antaryla qarap qalyppyn. - Qazirshe, «malsharuashylyghy tapqa airylmaydy, mal ýleske týsirilmeydi. Mal iyesi men malshygha teng baylanys jasalady» degen ortalyqtyng sayasaty qayda qalmaq?

- Biz de alghashynda osy sayasatty oqyp edik. Ózgertken siyaqty ghoy, sony aityp súrau qoysaq, Shinjanda malshylyq pen eginshilik bir sipatty. Reformany birge jýrgize berse bolady deydi. Bir ústazymyz tipti «jer iyesi, mal iyesi - bir iyelik» dep kýldi. Qaytse de jogharghy jaqtyng isi ghoy, qoya túrayyqshy, barghanda kórermiz! Al, mal sharuashylyghyn da eginshilik siyaqty bylay qyssa, fermagha ainalyp birigip ketetin shyghar! -dep meni endi Maqpaldyng ózi qysa syqylyqtady.

- Búl jazda maghan taghy da joqpyn deshi! -dep men kýrsine qúshtym, shópildetise jóneldik. Jelkesine týngli shashyna ghana kiygen kók qalpaq týsip qaldy da, qaraqonyr úzyn búrymyn mening iyghyma, moynyma óz qolymen tәptishtep oray otyryp sóiledi qalyndyq.

- Ayytpaqtayyn, shashty búlay óru, tónkeris kadrlaryna layyq emes, feodalizmning ýlgisi deydi. Ásirese reforma kadrlary múnday toghysharlyqtyng bәrine qarsy túru kerek dedi. Sabaqtastardyng kóbi búrymdaryn qighyzyp tastady. Men senimen aqyldasayyn dep keldim.

- Aqyldasatyn ne bar, ózing bilesin!

- Búghan da ekeuimiz ortaqpyz degensing ghoy!

- Qúqyghyng óz menshiginde ghoy, sәuleshim! Biraq, tónkerisshildik pen keri tónkerisshildik әiel búrymymen ólshense, odan zor aqymaqtyq bolmaq emes.

- Bәse, kýzeuge sen de qarsy ekensing ghoy! -dep Maqpal syqyldaghanda aiqastyra oraghan qos búrymyn moynymnan ajyrattym. Qos uysyma jiyp, betime qasterley bastym da, tәptishtep arqasyna týsirdim.

- Múny qalpaqqa da týrmeleme, osylay erkimen búlanday bersin!

Týregelip baryp chemodannan Maqpalgha arnap jasyryn tikkizgen kiyimderimdi alyp berdim. Osy mausymdaghy beshpeti men beldemshe kóilegi de, alqyzyl koftasy da, tuflii de sayma-say, búrynghy Núriyashtyng formasy edi bәri de. Sharaly kózi shar ainaday jaynap, qyzghysh tarta, antaryla qarap otyrghan Maqpal kýlip jiberdi.

- Bilip qoydym. Menimen aqyldaspay, ózing dayyndauyna qaraghanda, Núriyashsha jasandyrmaq ekensin!

- Dәl solay. Al, men, mekemege baryp, býgingi eng qymbatty kýnime rúqsat alyp keleyin! Esikti ilip alyp kiyin!

- Sureti barma edi?

- Bar, tapqamyn!

- Ákelshi!

Núriyanyng Kýlәnnan tabylghan tolyq foto suretin jol sómkemnen alyp bere sala jóneldim. Qaytyp kelsem, esik ilgegi әli de aghytylmaghan eken. Ekinshi ret shertkenimde biz ókshe tufliyding lypylday basqan jenil tyqyly estildi. Esikti ashyp jiberdi de, jymiya sheginip baryp, kóldenendep túra qaldy.

- Úqsaytyn siyaqtymyn ba?

Aldy-artynan da, qyrynan da qarap alyp qúshaqtadym.

- Dәl ózisin!

- Parqymyz bar eken! -dep kýrsinip, jýzime baghdarlay qarady da, qolyndaghy Núriyanyng suretine ýnildi. Surettegi jar men tiri jargha kezek qarap alyp sóiledim.

- Ol sәl ettileu ghoy, tenelip ketetin paryq! Qayta onyng múrny sәl doghaldau eken. Búl mýshe jaghynan sen súlusyn!

- Joq, týrimning pәlendey artyq jeri joq. Áyteuir, múnshalyq asylyndy joqtatyp, seni jýdetpeytin siqym bolsa, bolghany ghoy. Biraq, qalay eken, kýndegim keldi! -dep syqylyq qagha tyghyldy qoltyghyma. - Sonday bir jirkenishti sezimge kele qalghanymnan qorqtym ózim. Ólgen adamdy kýndeu, ólimtik bolatyn adamnyng minezi emes pe!

- Dәl taptyn, janym! Sol syqyldy taghy birin aitalyq: dosty kýndeu bos keude quys kókirekke tәn psihika.

- Rasynda da solay bolyp qalar ma ekenmin! -dep kýrsindi Maqpal. - Búl mektepten tek tap pen taptyq kýresti ghana oqyppyn. Núriyash marhúmnyng bilimdiligi men mәdeniyeti túrghan túrysynan da kórinip túrady eken.

- Búl jaghynan әli asyp ta týsesin!... Joghary mektepte oqisyn!

- Endi oqimyn desem, seni... toydan keshiktirip qoyamyn ghoy! Osynshalyq kýttirgenim de jetken shyghar!

- Joq, endi olay zaryghudan Qúday saqtar. Túrmysty bolyp túryp-aq oqy beresin!

- Biraq, onda....

- «Biraghyndy» jenemiz!...

Esik shertildi bir shaqta. Rúqsat ýnim shyghysymen kirip keldi Kýlәn men Aqiya. Maqpalmen qatar yrshyp túryppyn. Qyzghysh tarta qaraghan Aqiya úzyn kirpigin lyp-lyp qaghyp túryp qaldy. Kýlәn anyra qarap jyljy berdi. Maqpaldan kóz alar emes. Amandasudy da úmytqanday. Qasyna kelip toqtady. Jasauraghan ótkir qara kózin sýrtip jiberip ýnildi. Erin jybyrlatyp amandasqan Maqpal, jauapsyz tesireygen súq kózden taysaqtaghanday tómen qaray berip edi. Eki alaqanymen eki shekesinen sylay ústaghan Kýlәn, mandayynan sýiip-sýiip aldy.

- Keshir, sinilim, bir ayaulyma úqsatyp... esimdi jiya almay qalyppyn! - Kóz jasyn tógip-tógip jibergen Kýlәn syrt ailanyp, betin basa óksidi. Kýlgen bolsam da kózimnen qos tamshy yrshyp týsti. Qúshaqtay aldym Kýlәndi. Onyng mandayynan men sýidim de, Maqpalgha tanystyrdym:

- Estigensin, Núriyash, mynau Kýlәn әpeken!

Maqpal lyp etip baryp, iyile úsyndy qos qolyn. Kýlәn qausyra qúshaqtap alyp sýie berdi. Núriyalyq bet mýsheden biraz paryqtylau súlu múrnynan basqasyn týgendep ópkenine qarap kýldim. Kýtilmegen kórinisten ynghaysyzdanyp túryp qalghan Aqiya da kelip, qolyn aldy Maqpaldyn. Aqiyanyng aty men «qyzmettes» ekendigin qosyp tanystyryp edim.

- Atyng da - Núriya ma? -dep Kýlәn Maqpaldyng túla boyyn zerttey qarady endi. Maqpal jauabyn syq-syq kýlip jiberip qayyrdy.

- Óz atym - Maqpal.

- Týsindim! -dep Kýlәn maghan jymiya qarady. - Býgin bizding ýige fokstyk oiyn kórsetu ýshin dayyndalyp jatqanyng eken ghoy! -dep kelip otyrdy oryndyqqa. - Kiyimdi tipti úqsatypsyndar!...

Maqpal stolgha kishkentay dastarqanymyzdy jasady da, prandik, konfet әkelip qoyyp, termostan shay qúidy.

- Jýrisi de aumaydy! -dep kýbirlegen Kýlәn, qay jerlik ekenin, Maqpaldyng ózinen súrady. Altaydan partiya mektebine oqugha kelgenin estip, taghy da ýnildi.

- Rasyndy aitshy, janym, Núriyashtyng sinilsi emespisin?

Maqpal syqylyqtap kýlip qana qoydy da, «Tarbaghatayda tuylyp, Altayda oqyghandyghyn» men aittym. Maqpal ekeuimizge kezek-kezek qarap, ýnsiz otyrghan Aqiya «qaytayyq» degendey ym qaqty Kýlәngha.

- Biz myna jaqtan kele jatyp, joldan ahualyndy bile keteyik dep kirip edik, -dep Kýlәn maghan qarap kýlimdedi. - Núriyashymdy qayta kóremin dep oilamappyn!.. Jýrinder ýige!...

- Ápeke-sinili bolyp osynda-aq otyryndar býgin. Núriyash Shәueshekke tanerteng erte jýrmek, toqymyn qaghalyq! -dep Aqiya ekeuine kezek qaradym.

- Tirilgenin sheshesine de kórseteyin, toqymyn sonda qaghamyz! -degen Kýlәnning qolqasyna Maqpal ekeuimiz qosyla kýldik te, ilesip shyqtyq. Aqiyanyng Maqpaldy kórip, kónilsizdenip qalghandyghy ashyq kórindi bylay shygha bere. Kýlәngha «mektepte óteytin sabaghy baryn» aityp ketpekshi boldy.

- Býgin týsten keyin bos ekendigine dәlelim bar, Aqiyash, -dep baryp qoltyghynan tarta jóneldim. Kýlәn men Maqpal ózara sóilesip, artymyzdan ilesti. Kýbirley súradym Aqiyadan. - Neden kónilsizdendin?

- Joq, eshqanday! - Tómen qarap kýbirledi Aqiya. - Ertengi sabaqqa dayyndalmaq edim!

- Ony inirde kórersin. Mynau bes jasynan beri 17 jyl boyyna feodalizmning týrmesinde jatqan qyz. Sonyng qasiretinen qútylghanyna 20 kýn ghana boldy...

- Sizben qashan tanysqan?

- 48-shi jyly jazda «týrmesinen» úrlap kórip qoyghanmyn.

- Bizge aitpaysyz!

- Qalyndyghynyng úly tirliginen habar ala-almay jýrgen súm jigit, «ey, qalayyq, mende qalyndyq bar!» dey me eken!

- Aqiyanyng sólkebay meruertti ýni ashyla synghyrlaghanda ózim qosyla saqyldappyn. Birge kýlerlik tyndaushymyz bar ma eken degendey art jaghymyzgha qarasaq, Maqpal, kórgen týrmesin shaghyna «jyrlap», Kýlәn egile jylap keledi eken. «Jana ghana ólgen baylarynyng qazasyna» kónil aityp kýldirdim...

Kýlәnning sheshesi Maqpaldy alghashynda bassalsa da, basqa Núriyash ekendigin tez aiyrdy.

- Bәse, ol qarashyghymnyng qaza bolghanyna mine jeti jyl ótipti ghoy, qaydan múnday talshybyq qalpynda kele qoysyn-au!... Sonda da betinnen sýieyin balam, úqsaydy-aq ekensin! -dep emirene sýidi betinen. - Ómir jasyng úzaq bolsyn, baqytty bol, әdebinnen ainalayyn!..

Búl ýidegi otyrysta Maqpal ózining synshylar aldynda әzil-qaljyn, әngime-syr jaqtarynan útyla qoymasa da, әn jaghynan nedәuir qyspaq kórip qaldy. Ásirese, Aqiya jeke әn salghanda kózining sharasynan shyghyp kete jazdaghanyn bayqadym. «Marhúm Núriyash osy әndi búdan da kórkem oryndaushy edi!» dep Kýlәn kýrsingende, Maqpaldyng kózi jasauray badyrayyp, maghan qarap jymidy. «Tiri Núriyash» bolyp tabylghandyghy ýshin qalay da bir әn oryndatugha Aqiya kóp kýshep edi. Maqpal kýldirgi әngime aityp berip qútyldy.

- Men es bilgeli «ai býbi» atalghan әjemning «әninen» basqa әndi jaqynnan estip kórmegenmin, -dep kýldi Maqpal. - O kisining «әnderi» tym «mәdeniyetti» edi. Kitap oqyp otyrghanymdy kórgende, «ey qyz, endi qysqart!» deytin «әni» asa joghary dauyspen aitylatyn. Auylda toy bolyp jatqanda «oybay belim-ay!» deytin әnin kóp oryndaytyn. «Uqala oibay, uqala!», «bassanshy myna jerimdi!» degenderi sol toy tarqaghansha toqtamaytyn. «Shyqpaysyng syrtqa!», «barasyng bergen jerime!» degen әnderine mýlgitpey qoymaytyn. Sol «dumannan» qútylghanyma jarty jyl, óz erkimmen jýre alatyndyghymdy sezingeli jiyrma kýn ghana boldy. Sensenizder eki-ýsh adamnyng basy qosylghan sauyqqa qatynasqanym osy ghana. Qazirshe әu dey almaymyn. Myna «túrpayy» әnderinizdi ýirengenimshe keshirinizder!

Maqpaldyng osy ótinishi kóp kýlkimen, azdaghan kóz jasymen qabyldandy. Onyng esesine salmaq maghan týsip edi. «tiri Núriyashymnyng kózin qyzyqtyryp, Marhúm Núriyashpen birge aitylghan әnderge bastadym da, Kýlәn men Aqiyany qayta eliktirip, ózderine aitqyzdym. Quanyshy jaynay ashylghan shyrayynan kóringen Kýlәn Maqpal ekeuimizdi qúttyqtaytyndyghyn asa ystyq yqylasymen bildirdi. «Sen endi meni tuysqan әpekem dep bil!» dep qúshaqtay otyryp, et asatty Maqpalgha... Kýn batyp, kesh týsti. Aqiya qaytqan son, Maqpal ekeuimiz de ymdastyq... Jataqqa qaytyp kep kirisimizben Maqpal meni qúshaqtay alyp kýlimdedi.

- Anyq bildim ghoy deymin!

- Neni?

- Endi ýsh-tórt ay keshiksem, maghan sen joq ekensin! Mynanday qyz erik aldyna qoyar ma!... Netken әnshi, netken súlu! ... Ózi joghary mektep oqytushysy, bilimdi ghoy jәne!... Tamasha qyz!... Ózindi qyz manaylap jýrgende shydap, meni kýtkening ýshin... osynday bola alsam!...

- Joq, bilmepsin! -dep men sýidim. - Qazir-aq búdan әldeqayda artyq ekenindi bilmepsin!... Ondaylar sadagha ketetindey súlulyghyndy bilmepsin!... Aqyldyng ainasy ekendigindi de, múnan song bilimning keni bolatyndyghyndy da...

- Búl jaghynan tyrysarmyn-aq, biraq osynday әnshi bola alarmyn ba?... Ózing de әnshi ekensing ghoy... qaytyp kýtting eken meni!.. Sertke beriktiging ghoy, janym!

- Shyndyghynda ol qyzdan Kýlәn súlu ekendigin týsinersing әli Núriyashym! Eger ózing sol betinmen tabylmay ketsen... mýmkin, osy jesir әpekennen basqagha qaramas edim.

- IYe, jany asqan súlu, asqan meyirimdi eken!... Senen jasy ýlkendigine qaramaghanda...

- Joq, jasy ýlken emes!

- Endi qayt dep túrsyng maghan? -dep saqylday kýldi Maqpal. - Qazir-aq jibere qoy demekpisin?...

Qalyndyqty tanerteng kýn shygha mektebine jetkizip salyp qayttym. Bireuding taghy bir qastyghyna úshyrap qalmauy ýshin, qyzmet bólisinde óz auylyna shyghyp qaludan saqtana túruyn tapsyrdym...

Uәde boyynsha apta sayyn hat kelip túrdy. Hat emes, әr aptalyq qyzmetting doklaty siyaqty. Shәueshek audanynyng bir eginshi rayonyna bólingen on kadirding biri bolypty. Sondaghy istep jatqan isterin kýlki etip bayanday berdi. «Qyzmet gruppasy» kelisimen-aq jer reformasynda ýirengen әdetteri boyynsha kedey, jaldanba eginshiler jiylyp qorshay qalady eken. Eshkim saylamay-aq belsendi ekendikteri sol yntalarynan kórinedi. Búl shaqta tómen orta, orta eginshi atalghandar mandaylap kelip, әr tústan syghalap jýrse kerek. Kadrdan jiylys sózi shyghysymen sau ete týsedi eken. Kópshiligi jarqyrap, kollektivtesuge razylyqtaryn bayqata kelse, birnesheui qaltyrap, jekeshildik iydeyasyn bayqata keledi. Ondaylardy «joghary orta!» , «joghary orta!» dep belsendiler bәsekeleskendey jarysa kýbirlep tanystyrady. Jarysa shyqqan kýbir, sekemshil qúlaqqa aiqaylaghanday estilmey me. «Joghary orta» delingender súrlana elendeydi eken.

Koperativtenu turaly bayandama jasaushylardyng alghashqy sózinen jýrekteri ornyqqanday jadyray qalady ondaylar. Egistik jer, eginshilik sayman, kýsh-kólik qana birlestiriletindigin, oghan da qatynasu-qatynaspau әr eginshining óz yqtiyarynda bolatyndyghyn sóilegende jadyraydy. Al, bayandama sonynda «jeke eginshilerge su beru-bermeu qúqyghy koperasiyanyng qolynda bolady» degen eskertu aitylghanda súry túman qayta basady.

- Shyraqtarym-au, koperasiyagha  kiru-kirmeu әrkimning óz yqtiyarynda degening qalay, eginshining qany esepteletin su koperasiyanyng ghana biyliginde degening qalay? -dep daulasa ketedi birnesheui.

- Solay, koperativke qosylu, kollektivtesu jaqsy degenimiz sol! -deydi kәdir mýlәiim ghana ýnmen. - Jekelerge su koperativten asqanda ghana tiyedi. Aspasa, әriyne, laj joq.

- Qate bolsa keshirinder, shyraqtarym, koperasiya qatynaspasan, egin ekpey jata qal, keuip-semip, qata qal degen sóz ghoy mynalaryn, qaydaghy erkindik! -dep salady key bir súrlanushylar.

Abzaldyghyn kórsetu arqyly úiymdastyrudy úqtyrghandyghyn men jәy eskertip qana jazdym.

«Biz de solay oqyp edik. Oryndauymyz solay bolyp túr» -dep Maqpal jazypty. - «Qolym men auzym eki basqa dene bolyp kete me eken dep qorqamyn. Biraq, kollektivtendiruding osy әdisin óz auylymda bir qoldanugha qúmarlyghym da joq emes. Óz әkem men búzyq Álimbaydyng aldyna Omarbekti túrghyzyp qoyyp bir tergesem, baylaushylarmen shapalaqshylar az bolmas edi-au, bar qylmysyn ózine-aq aqtarghyzar edim ghoy!»

Maqpal maghan osydan keyingi aptada jazghan hatynda eginshiliktegi qyzmetter zor tabyspen ayaqtaghanyn jazypty. Tabys bolghanda da tapqan «keri tónkerisshileri» qoralap aidalghan kórinedi. Endi mal sharuashylyq reformasyna attanghandyqtaryn jazghan Maqpal, sodan 4-5 kýn keyingi hatynda mal sharuashylyq reformasynyng isine kirise qoymaghandyqtaryn jazypty. «Ár baydyng malyn anyqtap tizimdep, audandyq partkomgha joldap jatyrmyz» depti.

«Joldaghan tizimderimizding joly bolatyn siyaqty» dep jazypty sonan songhy hatynda. Úsaq maly 500- ge, iri qarasy eluge jetken, búghan ortashalar týgel qarqyldaydy. Búl kýlkige belsendiler shamdanyp týgel shaqyldaydy.

Kýn batysymen kýres jiyny ashylady sóitip. «Jetim qaldyrylghan» bay eginshiler men «qarsylasqan» әlgi «búzyq elementterdi» qatar túrghyzyp qoyady da, qamalyp jatqan pomeshikterdi abaqtydan shygharyp әkelip, sol qatardyng eng aldyna túrghyzyp tergeydi. «Osy qasqyrdyng qúiryghy sendersinder!» dep bay eginshilermen «búzyqtargha» qayryla eskertip qoyyp soqqylaydy pomeshikti. «Qúiryq» atalghandar «bastargha» tayaq tiygen sayyn býrisedi. Ózderine tayaq tie qoymasa da «endi tiyer-aq» dep býrispesin be. Sol býriskenderdi kórip otyrghan kerenaular ertenine erte jýgiredi  eken tizimdeluge. Býriskenderding keybiri, tipti, úiyqtay almay, tandy basqarma esigining aldynda atyratyn siyaqty.

Maqpaldyng jazghan hattarynda egin sharuashylyghyn kollektivtestirudegi osy epti zorlaushylyq kýldirgi әngime retinde surettelip kelip túrdy. Onyng dúrys-búrystyghy jónindegi óz pikirin aitpay-aq jaza berdi. «Egindi jeke egemin desen, óz yqtiyaryn. Biraq, su kooperatiyvining yqtiyarynda» deytin búghalyq, ortalyq komiyteting núsqauynda joq ekendigin, bastan-ayaq erikti týrde, koperatsiyanyng baylardy audandyq ýkimet «jiyngha» shaqyryp jatyr eken. Búrynghy mynbek, jýzbek bolghandar mal sany ol ólshemge jetpese de shaqyrylypty. Saqshy kelip әketip jatqandyqtaryna qaraghanda jiyn emes, qiyn jerge shaqyrghany bayqalady. «Mal iyesi» dep atapty ózderin. Jәne shaqyrylyp ketisimen ýii baqylaugha týsip, malyn kadrlar kýzetedi eken.

«Maldy azaytu maqsatyndaghy búlan-talan kóbeyip barady» dep jazypty taghy bir hatynda. - «Ondaylardy ústaghanymyzben tiylym joq. Qamasaq qoramyzgha, aidatsaq týrmege siyar emes. Halyqtyng rayynan ózimizge de qater seziletin boldy. Áyteuir qúraldy qorghaushylarymyz jeterlik».

Maqpaldyng osy haty men semiyalyq jaghdayyma alandap jýrgenimde tilegim qabyl bola ketti: jyldyq synau komissiyalaryna ólkelik oqu-aghartu mengermesinen әr aimaqqa birden inspektor shyghatyn boldy. Sonyng biri bolyp, ózim biletin Tarbaghataygha bólindim de, yldigha domalaghan tastan zymyray jóneldim.

Sovet grajdandar úiymynyng Shәueshekke baratyn jýk avtomobiyline týsip edim. Shygha sala Qútybigha kelip bir toqtadyq. Kóshe ereuili jol berer emes. Kótergen úrandaryna qaraghanda «feodalizm ýstinen týp eseli jeniske» jetkendikting merekesi kórinedi. Jalandaghan qaghaz aidaghardyng sonynda qúiryqtary búltyndaghan biyshiler arasynan da, kósheni kere shaqyrymdap sozylghan halyqtyng arasynan da әiel kiyimdi bireui kórinbedi. Úzyn etek kóilek týgil tizege jetetin shapan da joq. «Feodalizm joyylghanda әielder erkekke ainalyp ketti me eken!» degen kýdikti, Qúday taghalanyng nadan pendesine eriksiz oilatqanday kórinis. «Búlay bolghanda qonyraqyndardyn[1] kýni ne bolmaq!» -dep qarqyldap kýlip jiberippin.

Ereuilshilerding eng sonynda saqshylar aidap kele jatqan «feodaldar qoghamyn» kórgende qaljynym shyngha ainalghanday kýldirdi. Barlyq úzyn etek osy joyylushylardyng arasynda eken: úzyn qara shapandy, aq sәldeli molla, betperdeli, úzyn etek shaghy kóilekti toqalymen, úzyn aq jibek kóilek aq salyly býbi hanymnyng ortasyna qosaqtalypty. Alqam-salqam mol sary shapandy lama, qyzyl shapandy kelen-keshilderining ortasynda. Jyryq etek úzyn torghyn shapan, shlyapaly dijular[2] qoyqandaghan shy ayaq tәi-tәilarymen bir qatar, shardighany juan qarynyn kótere qara shýberek belbeu baylaghan badam-doppaly[3] pomeshiyk, eteginen asyp jerge sýiretilgen úzyn búrymdy hanymymen qosaqtalypty. Qara eltiri tymaqty, dyrau qamshyly, qaptal shapan, oqshantayly kýmis belbeuimen shardighan «mal iyesi», kiymeshek-shylauyshty, mol kóilek, kamzoldy bәibishesimen birge qosaqtalyp tizilipti. Bәrining de betteri boyaumen aighyzdalghan ónsheng qarala.

«Feodalizm qoghamy» jol bosatysymen bizding avtomobiylimiz әriyne zyrlay jóneldi. Tamaqtanu ýshin Manas bazaryna kirip, halyq klubynyng qarsysyndaghy bir ashanagha týsip edik. Klub mandayyna qyzyl-jasyldy tular asylyp, bir zor jiyn ashylyp jatqanday bayqalghan. Qúraldy saqshy kýzeti kóp qoyylghan eken. Ne jiyn ekendigi, biz tamaq iship bolghansha tolyq aiqyndaldy. Manastyng mal sharuashylyq rayyondarynan «jiyngha» shaqyrylghan «mal iyeleri» osynda eken. Esikten bir-birden shaqyryp shygharyp baylap, tizip jatty. Kóshede saqshy shaqylday bastaghanda, aptomobilge qayta otyryp, jónele berdik. Maqpaldyng songhy hatyndaghy Shәueshekting «audan jiynyna» shaqyrylghan baylardyng da kórgeni osy ekendigin Manastan sóitip týsine shyqtyq.

Shihanzy men Sauannyng eshqanday «qyzyghyn» kóre almay ótip edim. Kýiting dalasyndaghy shetine kóz jetkisiz әskery eginshilikke toyghan qozysha marghau qarap kele jatyp, tosynnan ashyqqan qasqyrsha timtine ýnilgenimdi sezbey qalyppyn. Kóne Kýiting qalashyghy typ-tipyl, ýstinde traktor jortyp jýr eken. Soltýstik jaghyndaghy Qarasu many mýlde jyrtylyp bolypty. Sondaghy Aqylbay marhúmgha ornatylghan mola qansha ýnilsem de kórinbedi. «Osynshalyq mol daladan bizding tónkeris qúrbandarynyng bir ghana gektarlyq jerdegi zirattyghyn da qaldyrmaghanyma!... Búl da joyylugha tiyisti feodalizm bolypty-au!» dep yzamen kýbirlep jymidym.

Ol shaqta Shәueshek joly Shihudy batys jaghynan ailanyp ótetin. Sondaghy Ámirqan ýiine qonyp, Kýitindegi Bayanbay aghanyng ahualyn sodan estidim. Aqylbay ziratyn qorghashtap jýrip sonda qonystanghan eki bataliongha jek kórinip qalypty da jer reformasynda jerge kiripti. Ýsh aimaq dәuirinde óz kýshimen orta eginshilik auqatqa ie bolghan eken. Óshtesushiler órshelene shabuyldap jýrip bay eginshi dәrejesine jatqyzypty. Ol qalpaqqa moyyndamay fakt kórsetip jýrip «tonmoyyn bay eginshi» atalypty. Zirattyq ýshin taghy da kerisip jýrip «keri tónkerisshi bay diqan» atalghan eken. Jalshylyqpen qartayghan basy oghan iyilsin be. Kýres kezinde dodagha týsip, soqqydan ólipti. Taghy bir ashynyshty jeri, ózining tiri kezinde qarasa jýregi ainityn jeksúryn qúshnashpen (1945-shi jylghy men shayqasqan qúshnashpen) bir shúnqyrgha kómilgen eken.

- Kýitinning basqa túrghyndary qayda? -dep súradym kóz jasymdy sýrte otyryp. Búghan Ámirqannyng jezdesi jauap aitty:

- Batalion olardyng myqty enbek kýshi barlaryn tandap malgha shyghardy. Qalghanynyng búrynghy ýileri ýshin baspana salyp alularyna azyn-aulaq aqsha berip, Shihu qarastylyghyndaghy kentterge ótkizdi.

Sonshalyq qúrbandyq berip kýtkenimiz azattyq emes, apat bolghany ma, Bigha? -dep Ámirqan týiile qarady maghan. Jezdesi búl sózdi kýlkige ainaldyra salghysy kelgendey kýle toytardy.

- Ói, tentek, gomindang jyrghan qúlaghyndy endi gonshandangha júlghyzarsyn! -degende shay qúiyp otyrghan jas kelinshek, kýieuining qúlaghyndaghy aqaudy endi kórgendey, tosyn kýlkiden auzyndaghy shayyn býrke qashty. Jezdesi búl qylmystardy juyp-shaya jalghastyrdy sózin. - Kenester odaghynyng alghashqy kezindegi qalaymaqanshylyqqa qaraghanda múny apat deuge bolmas!

- Ol kezde tosyn ornaghan Sovet odaghynda dúrys oqyghan kadr joqtyng qasy emes pe edi! -dep Ámirqan órshelendi. - Al, otyz jyl boyyna Sovet odaghynyng kómegimen kadr tәrbiyelep jetistirip kelgen Júngo kompartiyasy onday solshyldyq istese onbas!

- Ortalyq komiytetting stiyli de, isi de dúp-dúrys, -dep kiristim sózge. - Shash al dese bas alatyn sholan-shoshyraq batyrlardyng múndaghy isin kórer de týzeter, artyn kýtpey bulyghu, qazirshe artyghyraq bolar!

- Osynday mol ónimdi jerge әlden asharshylyq ornady, Bigha, al, byltyrghy ónimi kem jerde ne bolyp jatqany osydan kórinbey me!

- Joq, eshtene etpes, alghashqy asau tolqyndargha qarap, eginshilikting de mii shayqalyp túrghany ghoy, tónkeris tasqyny arnasyna týse kele bәri de ornyna týsedi...

Shihudaghy kóshe ereuilin ertenine Shәueshekke jýrerde kórdim: Qútybida kórgenimnen múndaghy ereuilding parqy salpang sary kiyimdi lamalarmen kólbeng qyzyl kiyimdi kelenderding aidaugha tym molayyp týskendiginen kórindi. Múnyng sebebin Ámirqan jay qonyr minezben ghana týsindirdi: Shihudyng mongholdarynda úiymdasqan qarsylyq dýrbeleng payda bolghan eken. Sodan qolgha alynghandary qylmysty múngholdy kóbeytken ghoy...

Dórbiljindegi ýiime týspey, kóshede kezikken bireuden sәlem aityp óte berdim. «Núriyashtyn» tabylghandyghy búryn habarlanghan bolatyn. Iship-jemnen tarylghan myna tapshylyq kýnde aghalardy toygha jiniktirip, qaryzdandyryp qoymau ýshin biraz ótirik aita ketuge de tural keldi. «Toyymyz Ýrimjide jasalyp bolghan» degen sózdi qosyp, osynda bir qoydan basqa eshqanday dayarlyq qajet emes ekendigin myqtap tapsyra óttim.

Shәueshekte aimaqtyq oqu-aghartu mekemesinen meni Boltay qarsy alyp, meymanhanagha ornalastyrdy. Núrjan Ýrimjige, ólkelik syrtqy bәji mekemesine auysqan eken. Onyng ornyna bas inspektor bolyp kelgen bir hanzu jigitpen tanystyrdy. Jyldyq synaudyng úiymdastyru qyzmeti sonyng tanertenine bastalyp ketti de, Tarbaghatay tauynyng bir qoynauyndaghy Maqpalgha telefondy ýshinshi kýni әreng týiistirdim. Sonda da erin jymqyrysyp, tamsanysumen ghana bolyppyz. «IYesin «jiyngha» jóneltip, malyn baghyp jatqan jayymyz bar. Búl maldy qasqyr qaterinen bir jolata azat etpey qiya baspaytyn siyaqtymyz» degen sózin esime әreng týidim. Búl, «Mýsәdirlamay bosay almaymyz» degen sózi eken.

Múnan keyingi sәlem bergim kelgeni Bashpay edi. Ol kisige jolyghuymdy komissiya qyzmettesterimnen eshkim qabyldamady. «Onda neniz bar?» dep qana kýbirlep qoya salady. Keybiri tipti kóz qiyghymen jasyryn ata qaraydy ózimdi. Bashpaydyng uәliylikten qaldyrylghanymen sayasy kenesten qúrmetti oryn berilgendigin estip edim. Myna shekteuleri qayran qaldyrdy. «Mal iyesi» qalpaghymen Baspaydy da qamap tastaghany ma dep kýdiktendim. Onyng ahualyn, ýiine barghanymda Quat týsindirdi: «Shyraghym, basekene sәlem berudi qoya túrghanyng jón shyghar. Mal iyelerining qatarynda qolgha alugha Shaghantoghaydan neshe ret aidatyp, neshe ret qaytaryp jýr. Joyympazdar shaqyrtady da, jayyn biletin búrynghy qyzmettesteri qaytartady. Qazirgi aty ghana sayasy kenes mýshesi. Týbi almay qoymas sony!... Kózi badyrayghan túzyndy, syghyrayghan ekilik kózir-aq tynqita salmaushyma edi. Qanshalyq senimdi bolsang da ayaghyndy bayqap bas. Qazir auarayy tym búzyq, shyraghym!»

- Eger qas jau bolsa, bas bay Bashpaygha qahar tógu dúp-dúrys bolar edi. Al, tónkeris jolyna baryn arnap jýrgen bas qamqor Baspaydy mal iyesi dep jazalau, tipti adamzat aldynda úyat qoy!

- I ... hy... úyatshylyn úlyghymnyn! Jogharygha qaraymyn dep jýrip, etegine órt tiygenin kórmey qalghansyn-au shyraq! Astanada bolmasa, úyatqa baspana qalmay bara jatpay ma!... Saghan qúiylghan myna súiyq kóje 33-shy jyldan beri asharshylyq kórmegen myna Shәueshekte astyqty da sol órtting jalmauynan qúiylyp otyrmay ma!...

Sol órtting tútanghanyn dәl uaqytynda kórip otyrghan juanbas Quattyng kózine de órt tiygenin bayqap, sózdi basqa jaqqa búrdym...

Búl mәselening qalay tynaryn, ýlken gazet basqaryp otyrghan Tynysqannan súraghym keldi. Ádeyi jalghyz baryp, ýiinen taptym. Onyng kógildir kózi tipti tútanypty. Qiytúrqy kýlkige zauqy joq, prinsipting týzu ghana sózine qalyptasqan oghan da ashy mysqyl bitken kórinedi. «Basynyz aman ba, malynyz aman ba» degen qaljyndy amandasuyma layyqty jauabyn ile qayyrdy.

- Ózimizding nól malymyz aman ghoy, әriyne. Joghalyp jatqan bay sharualar men ortalardyng maly. Olardyng da mal iyelerining baylanuynan «ýrkip» joghalghany bolmasa, qazirshe iytqús tie qoyghan joq, әiteuir!

- Al, onday mal ýrkitetin baylaudy qaydan taptynyzdar? Qútyrmasa, malyn alsanyzdar da, bas qaluy kerek edi ghoy?

- Malyn sypyryp alghanymyzda qútyrmasyn dep, saqtyq ýshin baylap jatqany shyghar! -dep arqyrap kýldi Tynysqan. - Ony baylatushynyng ózinen súrarsyn. Qasyndasyng ghoy!... Joghary shyq, otyr!

- Tónkeris jolyna mal-basyn týgel arnaghan «ýsh aimaqtan» keri tónkerisshining osynshalyq kóp shyqqany ma? -dep kýrsine baryp otyrdym. - Últ azattyq tónkerisining 1944-shi jyldan bergi qamdaushy qazynasy osylar emes pe edi!... Eger jau delinse de Maujushy aitqanday «bir-birlep joy» emes, týgelimen aidaghany qalay?

- IYp, múny qan jaghynan gomindangha sәl jaqyndyghy bar ýkimet istese, kek alyp jatqany der edik. Amal ne, ózimizding kommunistik partiya! -dep Tynysqan sózin bәsendey sabaqtady. - Al, búl ózi ortalyq ýkimet sayasatynda joq is bolyp túr!.... Mal sharuashylyghy jóninde osylay iste degen núsqau joq! Búl jóninde halyq jaghynan redaksiyamyzgha súraular kóp týsip jatyr. «Eger búl, ortalyq ýkimetting janadan belgilegen sayasaty bolsa, kópshilik halyq qatelesip ketpeui ýshin gazet betinde jariyalap, ashyq týsindirinizder!» dep jazypty birneshe oqyrman. Búl súraulardy jogharygha joldap otyrmyz... Partiyanyng ortalyq komiytetine búl pikirdi tóte joldap jatqandar da barshylyq. Sayasy jolymyz osy bolsa da, iyә, búrmalap jatqan aiyrym jandayshap qylmyskerler bolsa da,  jaqynda anyqtalyp qalar, búl sózdi qoya túralyq!... Al, ózinning joghalghan, әlgi qimas qalyndyghyng tabylypty dep estidik. Ras bolsa, hayyrly bolsyn!...

Jayshylyq qaljyndy әngimege endi kelip, shәy iship otyrghanymyzda syrtqy esik saq ete týsti. Taqtayly eden de sartyldap, qúiyn úshyrghanday bireuding asyghys kirgeni estildi. Biz otyrghan orta esik te sart ete týsti lezde. Maqtaly beshpet-symnyng týtesi shyqqan, ang talaghanday alba-júlba bireu kirip keldi. Malaqayynyng eki qúlaghy  júlynyp, ózining eki qúlaghy men bet-auzy qangha boyalghan, túmsyghy kónektey, adam tanyghysyz úzyn boyly jigit eken. Isip ketken erinderi iykemge kelmey byldyratyp, asyghys sóiley jóneldi:

«Qúba qústyng tisi etine tiyse, atannyng tóri týgil kórine kiresin» depti, keshirinizder sólekettigimdi! Sonymda qughyn bar! Osynda Ýrimjiden kelgen Bighan degen kisi siz shygharsyz? Myna aryzdy sizge qol tapsyryp qana ketuge keldim! -dedi de shiyki nanmen battastyra japsyrylghan orauly qaghazdy qolyma ústata sala esikke búryldy. - Ólkelik partiyagha qolma-qol jetkize kóriniz!

- Azamat sәl sabyr et! -dedi Tynysqan - tym bolmasa óz jónindi aita ket, ne bolghan, qaydan keldin?

- Men Dórbiljinge qarasty Zarubek degen shaghyn ghana maly bar bir momynnyng auylynan keldim. Adresimiz myna qaghazgha tolyq jazylghan er jetken úly joq, qolqanatsyz Zarubekke mening agham birneshe jyl malshy bolghan. Enbek aqymyzdy jeu týgil onyng aqysy bizde ketetin. Áneu kýni sol momyndy kadr deytinderi belsendilerge baylatyp tekserdi. «Qansha adamdy ezdin? Eksplat qylghan әdisindi ait!» deydi. Ol beyshara eshqanday kýnәsin aityp bere almaydy. Eshqanday jazyghyn biz de tauyp bere almay qinaldyq. Mening aghamdy túrghyzyp qoyyp, shaghym aitugha zorlady. «Búl, bir beyshara, eldi jeu týgil óz múrnyn da jiya almaytyn bir sorly edi, nesin aitamyn!» dep aqtady agha. Belsendiler Zarubekti qamaugha qayta әketti de, aghamdy júdyryqtay jóneldi. «Qylmysyn әshkereleuding ornyna «baydy aqtadyn» dep sabap-sabap, aghamdy qayta sóiletti. - «Ol mening aqymdy jeu týgil, men artyq jegen óz malyn da súramaytyn ynjyq bolatyn. Qúday biledi, solay! Mening balalarym kóp bolghandyqtan, odan jylyna keyde úrlap, keyde jylap, aqymnan syrt 10-15 túyaq malyn men jeytinmin!.. Súraghanmen nemdi alady menin!... Ony sóitip ózim jep kelip, ol jedi desem, mende adamgershilik qala ma, shyraqtyrym-au!» dep agham zarlay berdi. Aktivter tapalap, tekpkiley berdi. «Zarubekting maly on jyldan beri 300-400 den aspay qoyghan sebebi, sening para jep jasyrysuynnan bolghan, shynyndy ait!» dep tepkileydi. Aghamdy óltiretin bolghan song men arashalap edim, maghan jabylyp, endi meni týrtkiledi. Mineky ahualym! Aqyr óletin jan ekenmin dedim de tym shoshandap ketken bir-ekeuin eki úryp qúlatyp, qashyp shyqtym. Dórbiljinge bir ýige týssem, artymnan qalagha qua jetti belsendiler. Ólkeden kelgen Bighan degen kisi bar, aryzyndy sol jetkize alady dep aryz jazyp berdi bireu. Kelip izdep tapqanym osy, azamattyghynyzgha tapsyrdym! Aryzyma jauap kelgenshe jasyrynyp jýre túrarmyn. Jauap kelmese, ketkenim-ketken!» degen jalbyr sart-súrt basyp shygha jóneldi.

Aqsary Tynysqan týnshyqqanday kýrenite qyzarypty. Bir-birimizge qarasyp otyryp qaldyq. Tapsyrghan «peshetti» aryzynyng syrtyna «ólkelik partiya kómiytetine tapsyrylsyn!» dep qana jazylypty. Búl aryzdyng maghan qalay tiygendigi jóninde ertenine tanerteng býkpesiz tolyq týsinik jazyp, taza konvertpen qaptadym da, adresin tolyqtap, óz atymnan poshtagha saldym.

Ádiletti tergeushim, qandyqol keri tónkerisshige qanday keri tónkerisshining qamqor bolatyny myltyghynyzdyng qarauylyna da týsinikti bolghan ghoy. Ony sóileuding qajettigi qalmaghan. Al, tordan qashqan ang aldymyzgha kelip túra qalghanda, ústaudyng qaperime kirmegeninen, mening әlmisaqtan-aq qanqúily búzyq bolyp tuylghandyghym kókeyinizge qona qalghan shyghar. Sol ashuly an taugha shyghyp alyp, halyqtyq ýkimetimizge tas domalatar dep oilamaudan zor qylmys bar ma!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Qonyraqyn - Dórbiljinde bolghan әiel jandy esalang basqynshy.

[2] Diju (hanzusha) - jer iyesi (momeshiyk).

[3] Badam doppa - badam jemisining beynesi týsirilgen úighyrdyng ala taqiyasy.