6.

Endi ókindi ne, ókinbedi ne, bәribir eki jarym million qazaq ashtan qyrylyp ýlgerip edi. Oghan alysqa barmay-aq týrmening aldyna shyqqanda kóz jetkizuge bolatyn. Almatynyng týrmesining aldynda qyrylghan ólikterdi tútqyndargha jinatyp, qazirgi Sayran kólining jarqabaghynyng astyna aparyp kómdirgen. Ol turaly  sol mezgilde osy týrmede jatqan bizding әkemizding әngimesi «Ózi de-aq, jazghany da - aq» atty tarauda berilgen bolatyn.

Búl qúrbandardyng әruaghy aldynda alash ardagerlerining ary taza.

«Ashyq hattyn» nәtiyjesinde Á.Ermekov shartty týrde sottalyp, keshirimge ie boldy. Alayda ol ýnemi baqylau astynda ómir sýrdi.

Ádeby ómirge esh qatysy bolmasa, da ony qazaqtyng endigi bas iydeologi - ruhany kósemi dep sanap, әr qadamyn andyp, tiyisti aqpar jiyp otyrdy. OGPU-ding Qazaqstandaghy sayasy bólimining bastyghy Mironov pen orynbasary Pavlovtyng 1933 jyly 11-qyrkýiek kýni  Mirzoyangha  qúpiya joldanghan әdebiyet maydanyndaghy últshyldyq saryn turaly esepti bayanhatynda:

6.

Endi ókindi ne, ókinbedi ne, bәribir eki jarym million qazaq ashtan qyrylyp ýlgerip edi. Oghan alysqa barmay-aq týrmening aldyna shyqqanda kóz jetkizuge bolatyn. Almatynyng týrmesining aldynda qyrylghan ólikterdi tútqyndargha jinatyp, qazirgi Sayran kólining jarqabaghynyng astyna aparyp kómdirgen. Ol turaly  sol mezgilde osy týrmede jatqan bizding әkemizding әngimesi «Ózi de-aq, jazghany da - aq» atty tarauda berilgen bolatyn.

Búl qúrbandardyng әruaghy aldynda alash ardagerlerining ary taza.

«Ashyq hattyn» nәtiyjesinde Á.Ermekov shartty týrde sottalyp, keshirimge ie boldy. Alayda ol ýnemi baqylau astynda ómir sýrdi.

Ádeby ómirge esh qatysy bolmasa, da ony qazaqtyng endigi bas iydeologi - ruhany kósemi dep sanap, әr qadamyn andyp, tiyisti aqpar jiyp otyrdy. OGPU-ding Qazaqstandaghy sayasy bólimining bastyghy Mironov pen orynbasary Pavlovtyng 1933 jyly 11-qyrkýiek kýni  Mirzoyangha  qúpiya joldanghan әdebiyet maydanyndaghy últshyldyq saryn turaly esepti bayanhatynda:

«Orys әskery otarlaushylarynyng Orta Aziyagha basyp kiruine - tatar mollalarynyng qyr elin jaulap aluyna yryq berdi, olar qazaq jerine әr týrli senimhatpen kelgen dýkenshilermen, orys kópesterining sherketterimen tikeley baylanysta boldy. Mollanyng atyn jamylyp kelgen Orynbor, Qazan, Ufa medireselerining shәkirtteri pravoslaviyelik missionerlikke qarsy qaru retinde qazaq dalasyna panislamizm iydeyasyn sinirgen alghashqy múdjahitter bolyp tabylady. Olar «Músylmannyng shynayy bauyrlastyghy» degendi úran ete otyryp, artta qalghan qazaq elin qanady. HH ghasyrdyng basynda qajygha barar joldaghy Týrkiya arqyly jәne Búqara men Hiua, taghy da basqa Orta Aziyadaghy sauda ortalyqtary arqyly barlyq týrki tildes halyqtardyng birigui turaly úran tastady. Oghan qazaq halqy da qosyldy.

Ásirese, 1905 jylghy revolusiya túsynda, jana dybysty әlippege kóshu - jәdidtik oqu jýiesine auysu qarsanynda pantýrkizm qozghalysy erekshe jandandy. Jana qalyptasyp kele jatqan qazaq ziyalylary mektepterding tóniregine toptasty. Burjuaziyalyq-últshyl top ózderining qataryn kóbeytu ýshin sol kezde sany birshama molayyp qalghan mektep shәkirtterin yqpalyna aldy. Jәdidtik mektepten ótken, tatarlardyng joghary oqu medreselerin bitirgen búl shәkirtter qazaqtardyng alghashqy burjuaziyalyq-últtyq intelliygensiyasynyng shoghyryn qúrady.

Búl qozghalys 1917 jylghy tónkeris túsynda, burjuaziyalyq-últshyl «Alash» partiyasy qúrylghan kezde ózining sharyqtau shegine jetti. Qazaqstannyng burjuaziyalyq-últshyl qozghalysynyng qozghaushy kýshi әdebiyette, burjuaziyashyl-últshyl jazushylar men aqyndardyn: Ahmet Baytúrsynovtyn, Mirjaqyp Dulatovtyn, Ghúmar Qarashevtin, Maghjan Júmabaevtin, Súltanmahmút Torayghyrovtyn, Berniyaz Kýleevtin, Múhtar Áuezovting t.b. shygharmalarynda kórinis tapty. Atalghan negizgi jazushylar qazaq tónkerisin qabyldamady, «Alash» partiyasynyng qúramynda kenes ókimetine qarsy belsendi týrde kýresti. «Alashorda» úiymy talqandalghan song kenes ókimetimen kýres tәsilin ózgerte otyryp, mәdeniyet maydanyn óz qoldarynda ústaugha tyrysyp, ózderining oqu qúraldary, dәristeri, әdeby enbekteri arqyly jastar tәrbiyesine iydeologiyalyq yqpal jasaugha úmtyldy.

Mysaly, qazirgi qazaq kórkem әdebiyetindegi myna baghytty atap ótuge bolady: olar - kenestik jastardyng az bóligine әser etip otyrghan alashordashylardyng qaldyghy men alashshyldar jәne últshyldar toby.

Ashyqtan ashyq alashordashylardyng birine jәne olarmen baylanysy barlardyng qataryna eng birinshi Álimhan Ermekovti jatqyzugha bolady. 1) Ermekov Álimhan - «Alashordanyn» iri qayratkeri. Qazaq últynyng bolashaghy turaly jekelegen әngimelesu kezinde aitqan Ermekovting pikirleri erekshe nazargha alarlyqtay, ol Ermekovting ózining pantýrkistik kózqarasyn ghana bildirip qoymaydy, sonymen qatar búl iydeyanyng últtyq intelliygensiya arasynda keninen tarap otyrghandyghyn jәne sol topqa jatatyn jazushylardyng shygharmalarynan kórinis berip otyrghanyn angharugha bolady.

Ermekov eng kóregen últshyldar men alashordashylardyng alysty kózdegen baghdarlamalaryn keneyte taldaydy. «Alashordanyn» talqandaluynyng basty sebebi, Ermekovting aituy boyynsha, marksizmge qarsy qoyatynday teoriyasynyng bolmaghandyghy eken. Bókeyhanov búl túrghydan alghanda, «qazaq halqynyng ózindik ereksheligi» degennen basqa eshtene úsyna almapty. Ermekovting aituynsha, sharuashylyqty basqarudaghy revolusiyalyq sharalardyng esepke alynbauy «Alashordanyn» qúlauyna әkep soghypty. Ermekovting tújyrymdamasy onyng ózining bayandauynsha: «Qazir kenes ókimeti sharuashylyghynyng ornyghuyn barynsha qoldap, ózimizding jas mamandarymyzdy, ózimizding intelliygensiyamyzdy jan-jaqty dayynday otyryp, ekinshi besjyldyqtyng ayaqtaluyn kýtu qajet, sóitip SSSR-degi taptyq kýresting bosansuyna mýmkindik bere otyryp, sonymen qatar Týrkiyamen baylanysty nyghaytyp, onyng úly derjava boluyna uaqyt beru kerek»,- eken.

Sonda, últtyq (últtyq) dәstýrde tәrbiyelengen, sonymen qatar europalyq mәdeniyetti mengergen, basqaru qyzmetinde otyrghan tehnikany, industriyany qolynda ústaytyn intelliygensiyagha, kózi ashyq búqaragha ie bolsaq, onda olar «Úly týrik elinin» tuy astynda biriguge úmtylady»,- dep maghlúmat berdi.

Múndaghy taghylghan aiyp pen aitylghan sózderge iydeologiyalyq-sayasy astar berip, «úly týrikshildik» ansargha әkep telip otyrghany bolmasa, bәri de shyndyq. Shyndyq bolghanda da, kez-kelgen últtyng aldyna qoyghan sanaly maqsaty, sara joly. Qay últ parasatty intelliygensiyagha zәru emes? Soghan qaraghanda erekshe bólimning tergeushileri ýshin qazaq halqynyng qúryqtan qútyluy, órkeniyetke úmtyluy, qylmys bolyp sanalatyn siyaqty.

Aqiqat ta sodan qashyq emes bolatyn.

«Ashyq hat» pen keshirimnen song da Álimhan Ermekov qughyn-sýrginnen qútyla almady. Tirshilikting jalyna jarmasqan bir kezdegi «janartauday kóterilip-basylghan jigittin» kórer azaby men tatar qyzyghy alda bolatyn. Sol qyzyq pen azapty pikirlessiz, dos-jaransyz jalghyz basynan keshti. Óitkeni «tәubә qylyp shyqqan Álimhan men Múhtar ekeui» (A.Baytúrsynov) qalghan ómirin bir-birinen sayaq jýrip ótkizdi. Oghan ne sebep boldy? Naqty dәp basyp aitu qiyn. Múhtar Áuezov ózin «Ashyq hat» jazugha kóndirip, sonyng nәtiyjesinde ómirding de, ataq pen danqtyng da qyzyghyn kóruge búiyrtqany ýshin Á.Ermekovke ókpe artyp, kónil syzy retinde úzaq saqtauy, oryndy ma demey-aq qoyayyq, sonyng ózi mýmkin be edi? Qaydam. Al búl eki aralyqta Á.Ermekov - 1938 jәne 1948 jyldary on jylgha eki ret kesilip, týrme esigin ashty. Olardyng 1932-1938 jәne 1955-1961 jyldary aralyghynda tyghyz aralasyp ketpese de, oqshau pikir almasugha mýmkindikteri boldy. Biraq ózara tildespegen. Býtindey aqtalyp shyqqan «memlekettik jylymyq» túsynan keyin de Múhtar Qaraghandygha kelip jýrip Álimhanmen jýz kórisudi qalamaghan synayly. Nege? Týsiniksiz. Jayyq Bektúrov búl turaly ózining esteliginde:

«Á.Ermekov búl ókinishti sózin M.Áuezovti maqtaghysy kelgendikten aitqan joq. Ertedegisin kim bilsin, Múhang әigili jazushy atanyp, Álekeng kóp jyl týrme, lageri azabyn tartyp elge qartayyp, densaulyghynan airylyp kaytqannan keyin de bir-birimen eshqanday qarym-qatynas jasaghan joq. Aralary mýldem suyp ketti. Álekeng Múhana ishtey ókpeli bolyp ta jýrdi, sóite túrsa da jaratylysynan shynshyl, әdilet jolynan taymaytyn ol auyzeki estelikterinde ghúlama inisining 1932 jylghy abaqtydan shyghardaghy kisiligin, erligin, azamattyghyn eshbir kólenkesiz aityp edi. Qansha ókingenimen, M.Áuezovting sol kezde tar qapastan shyghyp, ýiirge qosylghany qazaq mәdeniyeti men әdebiyeti ýshin zor mәrtebe boldy. „Abay joly" romany sodan keyin ómirge keldi. Á.Ermekov aqsaqal Qaraghandyda, mening ýiimde Sәbit Múqanovpen ashyq әngimeleskende, jogharydaghy pikirdi aitty. Tipti, ataqty jazushygha Ahmetti, Jýsipbekti, Maghjandy, Mirjaqypty nege izdemeysizder degen ókpesin de sezdirdi. Alpysynshy jyldary olardy joqtay qoyatyn resmy adamdar az edi»,- dep jazdy.

Ótirikke jany jat Jayyq jaysannyng búl emeuirininen úlylardyng psihologiyalyq bopsasymen qosa insandyq iyirimder de túspal tanytady. Oghan terendep barudy, biz tandap alghan әfsana janry kótermeydi. Sondyqtan da Álimhan Ermekovting ózi tikeley Jayyq Bektúrovqa ósiyet ete qaldyrghan:

«Ahmet Baytúrsynov Arhangeliskide aidauda jýredi, eshkim eshqanday júmysqa almaydy. Ómir sýrui qiyn soghady. Jas kezinde uchiliyshede oqyghanda әr týrli qol ónerin ýirengen eken, sodan qasyq, ojau, oiynshyq jasap, bazar manynda basyna kýrke tigip jatyp, óler-ólmes kýn kóredi. Ahang osy bir auyr jaghdayyn aityp, Mәskeude túratyn Á.Bókeyhanovqa hat jazady. Ayauly Álihan Núrmúhamedúly qyzyl krest qoghamyna barady. M. Gorikiyding júbayy M.F.Andreevagha (dúrysy - E.P.Peshkova - T.J.) aryz aitady. Sóitip, Arhangeliskige jetpis dollar jiberip, Ahana kómektesedi. Aqyry ony aidaudan bosattyryp alady. Ahang әuelde atylugha kesilse de, on jylgha aiyptalyp, merziminen búryn elge qaytady. Qaytyp kelgende ol Á. Bókeyhanovqa bir qoljazbasyn beredi. ,,Búl mening aidauda jýrgende jazghan kýndelikterim. Sirә, búrynghy enbekterimnen qúndy boluy kerek, osynyng bir danasyn siz birdene etip bir jerge saqtanyz. Bir danasyn әielimning kórpesining astaryna tiktirip qoydym",- depti.

Á. Ermekov kórpeni „Stegannye odeyala" dep oryssha aitty. Men múny ózimshe „qabymaly kórpe" dep qazaqshaladym. Álimhan Ábeuúly әngimesin jalghastyryp:

„Kórpening astaryna tikken qoljazba joghaldy ghoy, ol kórpe týgili, Ahannyng qazaq bolyp ketken orys әielining de qayda úshty-kýili bolghany belgisiz. Al ana Álihan aghasyna tabys etken qoljazbasyn múqiyat izdesenizder tabasyzdar. Ol Ahannyng amanatyn belgili shyghystanushy ghalym, akademik Sergey Fedorovich Olidenburgke (1863-1934) tabys etti. Olidenburg iri ghalym. Ol týrki tildes elderding tarihyn, әdebiyetin, folikloryn, mifologiyasyn jetik bilgen adam. Kóp uaqyt Resey jәne Kenes Odaghy Ghylym akademiyasyn basqarghan iri oqymysty. Onday kisining arhiyvi joghalmaydy, múqiyat saqtalady,- dedi.

Sirә, Ahang ózining búl qoljazbasyn Á.Bókeyhanovqa Arhangeliskiden elge qaytpay túrghanda jetkizse kerek. Bizding qazirgi tarihshylarymyz, әdebiyetshilerimiz izdestirse, Ahannyng býgingi úrpaq bilmeytin bir enbegin tauyp ta qalar edi degen oiymyz bar. Osyny ghalymdarymyzgha, jazushylarymyzgha sýiinshi súraghanday әdeyi qúlaqqaghys etip otyrmyz»,- degen esteligimen «kóterilip-basylghan janartauday» qayratty ruh iyesi turaly әfsanamyzdy ayaqtaymyz.

Alash iydeyasynyng tu ústaushysy Álimhan Ermekov on bes jylday tirshilikting rizyghyn tatyp baryp, matematika professory retinde dәris oqyp, ýili-barandy bop, 1970 jyly Qaraghandy qalasynda dýniyeden qaytty.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»