Bilim jәne ghylym ministrligining nazaryna!

Qazaqstannyng oqu isining ýzdigi, joghary sanatty múghalim, enbek ardageri Júbaybek Júmahannyng esimi elimizdegi múghalimderge keninen әigili. Shyghys Qazaqstan obylysy, Zaysan audanyndaghy auyldardaghy mektepterde himiya pәninen 40 jylday sabaq bere jýrip, «Himiya qaqpasy» kestesin jasap, ony ólenmen oqytudyng tiyimdi tәsilin tauyp úzaq jylghy tәjiriybesi arqyly janalyghy tamasha nәtiyje bergeni keninen dәleldengen. Onyng «Himiya qaqpasy» kestesi men ony ólenmen oqytu әdistemesi himiya pәnin onay mengeruding tóte joly ekeni jóninde kenes zamanynan beri audandyq, oblystyq, respublikasylyq pedagogikalyq oqularda ýnemi joghary baghalanyp, baspasózde shәkirtterinin, múghalimder men ghalymdardyng jýzdegen maqalalary, pikirleri,  lebizderi jariyalanghan. Onyng oqulyghy boyynsha sabaq bergen múghalimder tandanarlyqtay tamasha tabystargha jetip jýr. Solay bolsa da onyng osynau ozyq tәjriybe negizinde jazghan oqulyghyn mektepte qoldanugha tyiym salynghanyn, múnyn ózi ghylymy pedagogikalyq túrghydan zerttep zerdelegende zor qatelik bolghany jóninde osy maqalada keninen dәleldep әngimeleudi jón kórdik.

Bilim jәne ghylym ministrligining nazaryna!

Qazaqstannyng oqu isining ýzdigi, joghary sanatty múghalim, enbek ardageri Júbaybek Júmahannyng esimi elimizdegi múghalimderge keninen әigili. Shyghys Qazaqstan obylysy, Zaysan audanyndaghy auyldardaghy mektepterde himiya pәninen 40 jylday sabaq bere jýrip, «Himiya qaqpasy» kestesin jasap, ony ólenmen oqytudyng tiyimdi tәsilin tauyp úzaq jylghy tәjiriybesi arqyly janalyghy tamasha nәtiyje bergeni keninen dәleldengen. Onyng «Himiya qaqpasy» kestesi men ony ólenmen oqytu әdistemesi himiya pәnin onay mengeruding tóte joly ekeni jóninde kenes zamanynan beri audandyq, oblystyq, respublikasylyq pedagogikalyq oqularda ýnemi joghary baghalanyp, baspasózde shәkirtterinin, múghalimder men ghalymdardyng jýzdegen maqalalary, pikirleri,  lebizderi jariyalanghan. Onyng oqulyghy boyynsha sabaq bergen múghalimder tandanarlyqtay tamasha tabystargha jetip jýr. Solay bolsa da onyng osynau ozyq tәjriybe negizinde jazghan oqulyghyn mektepte qoldanugha tyiym salynghanyn, múnyn ózi ghylymy pedagogikalyq túrghydan zerttep zerdelegende zor qatelik bolghany jóninde osy maqalada keninen dәleldep әngimeleudi jón kórdik.

Áygili «Himiya qaqpasynyn» avtory Júbaybek Júmahannyng 8-synypqa arnalghan himiya pәni oqulyghy Altynsarin atyndaghy Bilim akademiyasynan saraptaudan ótip, Bilim jәne ghylym ministrligining maqúldauymen 2004 jyly «Atamúra» baspasynan basylyp shyqqan bolatyn. Oqulyq jaryqqa shyqpay jatyp-aq oghan degen súranys kýshti bolyp, audandar men oblystardan baspagha tapsyrystar aldyn ala kóptep berilip jatty. Sóitip oqulyq qazaqsha 60 myn, oryssha 40 myng danamen basylyp az uaqytta onyng deni satylyp ketti. Múnyng ózi jergilikti әdiskerler men múghalimder tarapynan oqulyqqa degen yqylasy erekshe kýshti bolghanyn úqtyrsa kerek. Alayda kóp úzamay ony balama oqulyq retinde oqytugha, tipti ony taratugha tyiym salynyp, audandar men oblystardan baspagha keri qaytaryldy.

Jergilikti múghalimder men әdiskerler qauymy búghan qatty qarsylyq tanytyp, sony dau-damaygha úlasty. Múghalimder janadan jazylghan oqulyqty paydalanudy jappay jaqtaghandyqtan obylystarda J.Júmahannyng oqulyghyn paydalanu jóninde talqylau úiymdastyru jóninde talap qoyghan oqighalar jii úshyrasty. Alayda ministrlik pen oblystyq bilim beru basshylary múghalimder talaptaryna qúlaq aspay, oqulyqtardy sauda oryndarynan aldyryp, baspagha keri qaytarudan janylmady. Sóitip osy dau-damaydy basu ýshin 2005 jyly jiyndar men seminarlar ótkizilip, onda balama oqulyqtargha bas sarapshy bolghan, Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng professory N.Núrahmetov oqulyqty teoriyalyq jaghynan ziyandy dep týsindirumen boldy. Múnyn eng basty sebebi Núrahmetov J.Júmahannyng osy oqulyghyna bәsekeles 8-synypqa arnalghan negizgi oqulyq avtory bolghandyqtan ekenin úghynu qiyn emes edi. Al múghalimder men әdiskerler bolsa, professordyng pikiri qyp-qyzyl jala ekenin onyng betine basyp, J.Júmahannyng oqulyghy men «Himiya qaqpasy» kestesin qoldanghanda tamasha tabystargha jetkenin dәleldeumen boldy.

Sonda búlardyng qaysysyniki dúrys? Búl oqulyq shynymen teoriyalyq jaghynan ziyandy ma, әlde shynynda da paydasy asa zor ma? Eger ziyandy bolsa, múny múghalimder qauymy nege týsine qoymaydy? Al paydasy zor bolsa, oghan professor N.Núrahmetov nege qarsy? Búl mәseleni sol kezende ministrlik ajyrata almaghany Júbaybekting oqulyghy men bәsekeles negizgi oqulyq avtory N.Núrahmetovty balama oqulyqtardyng bas sarapshysy etip taghayyndap, sonyng pikirimen ghana sanasqandyqtan ekeni anyq. Sóitip ozyq tәsilge negizdelgen oqulyqqa tyiym salynghany bilim beru salasyndaghy óreskel qatelik ekenin múghalimderdin, әdiskerlerding bәri de qynjyla aitatyn boldy. Sonday-aq Núrahmetovten ózge kóptegen ghalymdar men mamandardyng bәri búl oqulyqty joghary baghalap pikir jazghan. Naqty aitqanda Semey pedagogikalyq instituttyng professory, halyqaralyq ghylymiy-pedagogikalyq bilim beru akademiyasynyng akademiygi M.Paniyn, Qazaqstan Respublikasy memlekettik syilyghynyng laureaty, jaratylystanu ghylymdary akademiyasynyng akademiygi, himiya ghylymdardyng doktory, professor Á.B.Baeeshov, Gumelev atyndaghy Euraziya uniyversiyteti himiya kafedrasynyng dosenti, himiya ghylymdardyng kandidaty G.Tajekenova, pedagogikalyq ghylymdardyng doktory professor S.Jaylau, Almaty qalasy №159 gimnaziyanyng himiya pәnining múghalimi B.Ábisheva, Aqtóbe qalasy №30 orta mektepting himiya pәnining múghalimi A.Bekniyazova jәne basqa da ghalymdar men múghalimder, әdiskerler J.Júmahannyng oqulyghyn mektepte oqytudyng paydasy zor ekenin jan-jaqty dәleldep jazghan pikirleri, ministrlik pen Altynsarin atyndaghy Bilim akademiyasynyng arhiyvinde 5-6 jyldan beri shang basyp jatyr deuge bolady. Al biz osy maqalada J.Júmahannyng oqulyghy men «Himiya qaqpasy» kestesi bәsekelestiktin, baqastyqtyng jәne janalyqty qabylday almaytyn dogmalyq kózqarastyng qúrbany bolu qúpiyasy jóninde әngime órbitip kórelik.

1. Dogmatik ghalymdar ýstemdigining zardaby

Kóptegen ghalymdar men múghalimderding pikirlerine ќaraghanda, himiyanyng bastapqy kursyn mengeruge arnalghan «Himiya qaqpasy» kestesi men ony oqytudyng әdistemesi D.IY.Mendeleevting periodtyq kestesi siyaqty shet júrttardaghy barsha mektepterge de ortaq әlemdik manyzy bar ghylymy janalyq. Múny tarihta túnghysh jasalghan «Himiyanyng әlippesi» degen pikirlerdi de jii estiymiz. Óitkeni himiya pәni oqulyqtarynda nebary onshaqty elementpen ýstirt tanystyrylsa «Himiya qaqpasy» arqyly 40-50 elementting tanbalaryn jazugha mashyqtanyp, olardyng ortaq qasiyetterin úghynyp eske saqtaugha bolady. Múnan әri himiya ghylymyn oqyp úghynu qiyn emes ekeni úzaq jyl boyy tәjriybe jýzinde keninen dәleldengen.

Júbaybekting әdistemesi boyynsha men de sabaq berip is jýzinde onyng artyqshylyghyna kózim aiqyn jetken. Men de mektepte Júbaybekting shәkirti bolghanmyn. 1960 jyldardyng sonynda Óskemen pedagogikalyq institutyn bitirip, himiya jәne biologiya pәnining oqytushysy mamandyghyn alyp Zaysan audany Aynabúlaq auylynda enbek jolyn bastaghanmyn. Óskemen pedagogikalyq institutynda biz oqyp jýrgen kezende Mәskeu men Leningradtan kelgen kóptegen oqytushylar bizge dәris bergen. Olardyng bәri janashyl, ozyq oily edi. Olar sol kezende Mәskeu men Leningradta ghylym, bilim salasyndaghy izdenisteri men janalyqtary, kózqarastary qart professorlargha únamaghandyqtan Óskemenge, Qyiyr Shyghysqa jer audarylghan jas ghalymdar bolghanyn keyin anghardym. Olar Lysenko bastaghan dogmatik ghalymdar úly genetiyk, seleksioner-ghalym IY.Vavilovty qudalap, aqyry ol týrmede ólgenin, dogmatik ghalymdardyng ýstemdiginen Kenes Odaghynyng auyl sharuashylyghy Europa elderinen 30-40 jyl artta qalghanyn, ghalym atanghan dogmatikter naghyz ghylymy janalyqtardyng qas dúshpany bolatyny jóninde әngimelerdi jii aitatyn. Býgingi tanda da elimiz osynday keselden arylmaghandyqtan Elbasymyz N.Á.Nazarbaev jastardy shet júrttargha oqugha jiberetinin, Nazarbaev uniyversiytetin ashqanyn baghamdaugha bolady. Mәskeu men Leningradtan kelgen ghalymdar mektepte sol kezde qoldau taba qoymaghan sabaq berudegi eng ozyq tәsilderdi ýiretetin. Mәselen, «Liypesk әdisi» degen boldy. Onyng mәnisi múghalim búrynnan qalyptasqan dәstýr boyynsha sabaq jýrgizgende әri ketkende 4-5 balagha ghana bagha qoyyp ýlgerse, al «Liypesk әdisi» boyynsha 15-16 balagha bagha qoyatyn edik. Osynday janashyldyghymen Óskemen pedinstituty sol kezende Kenes Odaghy boyynsha pedagogika salasynda eng ozyq degen 3 joghary oqu ornynyng biri bolyp baghalanghan. Sondaghy ústazdar bizden Júbaybekting әdis-tәsiline qanyghyp, sol boyynsha sabaq jýrgizudi quattap, osy taqyrypta dissertasiya qorghau jolynda kýres jýrgizu qajet ekenin týsindiretin.

Sóitip men oqytushy bolghan song apta sayyn Júbaybekke baryp sabaq josparyn jasatyp oqytyp jýrdim. Áriyne, oqushylar himiya pәnin qyzygha oqydy. Júbaybekting tәsili boyynsha mektep oqulyghyn mýlde paydalanghan joqpyn. Eki jyl sabaq bergennen keyin meni ozat múghalim retinde audandyq oqu bólimine auystyrdy. Mening ornyma Almatydan institutty qyzyl diplommen bitirgen bir kelinshek oqytushy bolyp ornalasty. Bir kýni audandyq oqu bólimine osy oqytushy kelip «himiya pәnin qalay oqytamyn? Balalardy sabaqta 45 minut ústau mýmkin bolmady? Qaysy taqyrypty oqyta bastasam, «bilemiz» dep bәri shulap qoya beretin boldy. Siz býkil mektep baghdarlamasyn aldyn-ala balalargha qalaysha mengertip ýlgergensiz?» dep menen aqyl-kenes súrady. Men oghan «balalardy sabaqta ústap otyru ýshin himiya pәninen esep shygharta beriniz, basqa amal joq» dep sabaqty qalay jýrgizgenimdi qysqasha әngimeledim. Onda men 7-8-synypta mektep baghdarlamasyn týgeldey mengertip, al 9-synypqa kelgende joghary oqu ornynyng oqulyghyn qoldanbaq bolyp josparlaghan edim.

Júbaybekting әdisi boyynsha oghan oqulyq jazdyryp, ózim dissertasiya qorghaudy maqsat etip, 1969 jyldary Almatygha kelip «Mektep» baspasyna ornalastym. Kenes zamanynda himiya, fizika, biologiya sekildi pәnderding oqulyqtary Mәskeude jazylyp shyghatyn da, onyng qazaqsha audarmasy jasalatyn. «Mektep» baspasynyng himiya jәne biologiya redaksiyasynda Qabdylrashid Qayymov, Qúttybek Qúrmanov ýsheumiz osynday oqulyqtardyng audarmasyn redaksiyalaytynbyz. Q.Qayymov osy kezde «Organikalyq emes himiya» oqulyghynyng atauyn «Beyorganikalyq himiya» dep ózgeris engizdi. Birde men beyorganikalyq himiya oqulyghynan birneshe qatelik tauyp, sony Mәskeudegi baspagha habarlamaq boldyq. Bir kýni redaksiya mengerushisi Asylhan Jiyenbaeva orta boyly, tolyqsha kelgen jigit aghasyn redaksiyagha ertip kelip «joghary mektepke arnalghan himiya pәnining qazaqsha oqulyghyn jazghan, ózdering jii әngimelep jýretin Birimjanov aghaylaryng osy kisi» dep ony bizge tanystyrdy. Búl kisi ghylym doktory, professor bolsa da bәlsinbeytin, ashyq-jarqyn, ishine syr býkpeytindey әngimeshil eken. Men himiya pәnining Mәskeude basylghan orys tilindegi oqulyghynda himiyalyq formullalardaghy qatelikterdi Birimjanovqa kórsetip, búl turaly Mәskeuge habarlamaq bolyp otyrghanymyzdy aityp edim, ol «múnyng qajeti joq» degendey pikir bildirdi. B.Birimjanov ta jas kezinde dәl osy redaksiyada qyzmet etken eken. Sol kezende de Mәskeu oqulyqtarynan qatelik tauyp, ony habarlap hat joldap jiberipti.

-  Sonda ondaghylar qanday jauap qaytardy desenizshi? - dedi Birimjanov. - «Bizden qatelik izdeytindey sender kimsinder?! Múndaygha әues bolsandar oryndaryndy bosatyndar!» degen mәnde jauap aldyq ta kózimizdi júmyp, auzymyzdy jauyp otyratyn boldyq.

Ángime barysynda men redaksiyamyzda Qayymov redaksiyalap kómekshi qúral retinde ghana basugha әzirlep otyrghan Júbaybekting «Himiya qaqpasy» turaly aityp, sol boyynsha oqulyq jazu ýshin dissertasiya qorghaudy maqsat etkenimdi bildirip edim, ol Júbaybekti tanitynyn, ózining shәkirti bolyp Abay atyndaghy QazPIY-di bitirgenin, onyng әdisin joghary baghalaytynyn aita kelip, búl turaly oqulyq jazugha da, dissertasiya qorghaugha da jol jabyq ekenin, óitkeni búl enbek himiya pәnin oqytuda tónkóris jasaytyn asa zor janalyq bolghandyqtan oghan tek Mәskeu ghana emes, Almatyda da qatang tyiym salynatynyn, tipti ony bylay qoyyp joghary oqu oryndaryna arnalghan ózining himiya oqulyghyn jazghanda da Mәskeu oqulyqtarymen sәikestirip otyrugha mәjbýr bolghanyn, әitpese ony basugha rúqsat berilmeytinin angharghanyn әngimeledi. Men Óskemen pedinstitutynda oqyp jýrgende, rektorymyz, sol kezde himiya ghylymynyng kandidaty bolghan Júmash Kәrimúly Ualiyevtyng qazaq tilinde shyqqan «Fizikalyq himiya» oqulyghynyng birinshi kitaby basylyp shyghyp, biz sony oqyp, búl pәndi onay mengergen edik. Al qazaqsha bilmeytin studentter bolsa, orys tilindegi oqulyqtar óte kýrdeli bolghandyqtan ony iygere almay qinalghan bolatyn. Uәliyevtyng oqulyghy shaghyn әri úghynyqty jazylsa da, onyng ekinshi kitaby shyqpay qalghanyna Birimjanov aitqan sebeppen tosqauyl jasalghanyn úghynghanday boldym.

Sonday-aq sol kezende mektep oqulyqtaryna saraptau jasaytyn mekeme-qazirgi Bilim akademiyasyna baryp jýrgende onda mektep qabyrghasyn kórmegen qyz-kelinshekterding mektep múghalimderine arnalghan kómekshi qúral jazyp otyrghanyn bayqaytynmyn. Olar tamyr-tanystyqpen ornalasyp alyp tipti, birqatary dissertasiya qorghaghanyn estiytinbiz. Birimjanovtyng әngimesinen Júbaybekting «Himiya qaqpasy» negizinde oqulyq jazu bylay túrsyn, dissertasiya qorghau da mýmkin emes, búghan Mәskeudegi de, Almatydaghy da ghylymdaghy dogmalyq burokratiya mýlde jol bermeytinin aiqyn úghynyp men ghylym qumaq bolghan armanymnan ýmitimdi ýzip, taghdyrymdy birjolata jurnalistikamen baylanystyrdym.

2. Ozyq tәsilding obalyna qalyp paydagha kenelgender

Al Júbaybek bolsa student kezinde ústazy B.Birimjanovtan birde «Mektep oqulyghyn nege jazbaysyz?» dep súraghanda «Joghary mektep pen orta mektep oqulyqtarynyng aiyrmashylyghy jer men kóktey. Men mektepte múghalim bolyp jýrgen joqpyn. Sondyqtan onyng ereksheligin tereng biluim mýmkin emes. Mektep oqulyghyn jazu senderding - mektep múghalimderining el aldyndaghy paryzy» degen sózin ósiyet tútyp zeynetke shyqqan song da әurelenip keledi. Osy maqsatqa mektepte 40 jylday, zeynetke shyqqaly 20 jylday ómirin arnap býkil respublika múghalimderining zor qúrmetine bólenip jýrse de ministrlik pen jergilikti basshylar onyng jankeshti enbegin elegen emes. Mәselen, juyqta, shilde aiynda Óskemende biolog, himik múghalimderining respublikalyq qúryltayy boldy. Júbaybek osy jiynnyng tórinde otyrugha layyq emes pe?! Alayda ony qúryltaydyng esiginen de qaratpaghan. Al oblystar men audandardaghy janashyl әdiskerler men izdengish, ozyq múghalimder Júbaybekti qúrmet tútyp, aqyl-kenes súrau ýshin jiyi-jii arnayy shaqyrtyp, pikir bólisedi. Sóitip ol el aralap ozyq tәjriybeni nasihattaugha qarjysy jetpegendikten auyldaghy ýiin de satugha mәjbýr bolypty. Solay bolsa da 2004 jyly basylghan oqulyghynan keyin, orta mektepke, liysey-kolledjderge, gimnaziyagha ortaq beyorganikalyq himiya pәnining bastapqy kursyna arnalghan әmbebap oqulyq jazypty. Byltyr onyng tolyq núsqasyn «Respublika ústazdary» gazeti bastan-ayaq týgel jariyalaghan eken. Múny da kóptegen janashyl múghalimder joghary baghalap paydalana bastapty.

-  Mening oqulyqtarym men «Himiya qaqpasy» kestesi býgin bolmasa, bolashaqta mektep iygiligine ainalatyny kýmәnsiz, - deydi Júbaybek. Al ministrliktegi sheneuinikter bolsa «Oqulyghynyzdy basugha biz qarsy emepiz, bizding núsqauymyz oryndala bermeydi» degendey syrghytpa jauap beruden janylar emes.

- 2004 jyly Júbaybek Júmahannyng «Himiya qaqpasy» kestesi men 8 synypqa arnalghan oqulyghyna «Bir professordy avtor retinde tirkegeniniz jón» dep úsynys jasaghan edik, ol kisi kónbey qoydy ghoy. Sonyng saldarynan oqulyq qudalaugha úshyrap, «Teoriyalyq jaghynan qatelikter bar» degen jeleumen qanshama aighay-shu boldy. Búl ýshin biz de birqatar qolaysyzdyqqa úshyradyq. Eger ministrlik maqúldap, oblystar tapsyrys berse, búl oqulyqty qaytalap basar edik, - deydi 2004 jyly baspanyng Bas redaktory bolghan, qazir «Atamúra» koorporasiyasynyng Viyse-preziydenti Gýlbarshyn Jarylghasynova.

Osyndayda «Himiya qaqpasynyn» avtory etip naq osy professor Núrahmetovty qosaqtap qoysa oqulyqqa esh kedergi bolmas edi degendey oigha tirele berdik. Qazir osynday tәsilmen múghalimderding oqulyghyna avtor bolyp qosaqtalghan professorlar az emes. Sóitip olar bedelin satyp onay oljagha - mol qalamaqygha kenelip jýr. Altynsarin atyndaghy Bilim akademiyasynyng basshylary men ministrliktegiler qazirgi mektepte oqytylyp jýrgen 8-synypqa arnalghan himiya pәni oqulyghynyng avtorlarynyng biri, Áli-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng professory N.Núrahmetovty balama oqulyqtardyng bas sarapshysy etip taghayyndaghanyn týsinu qiyn. Ol ózining oqulyghyn yghystyrady degen oimen mol qalamaqydan aiyrylmau ýshin Júbaybekting oqulyghyna jol bergizbeu maqsatynda qoldan kelgenining bәrin jasaugha tyrysyp baghatynyng aitpay-aq angharugha bolady. Naryqtyng zandylyghy boyynsha bәsekelester birin-biri qúrtugha tyrysatyny barshagha belgili. Demek, negizgi oqulyq avtory N.Núrahmetovty balama oqulyqtardyng bas sarapshysy etip taghayyndaudyng ózi aqylgha syimastay qatelik, zansyzdyq, әdiletsizdik ekenin týsinu ýshin mynanday mysal keltireyik. Eger eki futbol komandasy oinaytyn bolsa, bireuining kapitanyn osy oiynnyng bas tóreshisi etip taghayyndasa qalay bolar edi? Sonday-aq Núrahmetov sekildi joghary mektep professorlary «Múghalimder teoriyany bilmeydi» degen jeleumen oqulyqty tek ghylymy dәrejesi bar ghalymdar ghana jazuy tiyis degendey ereje jasatyp alghan deuge bolady. Mine, sondyqtan da auyl múghalimi Júbaybekting «Himiya qaqpasyn» oqytugha ghana emes jalpy múghalimderding jeke ózderine oqulyq jazuyna qysym jasalu sebebi naq osyndaydan ekenin týsinu qiyn emes.

3. Qatelesken múghalim be, professor ma?

Juyqta «Ana tili» gazetinde (28.06.12j.) Júbaybekting «Himiya qaqpasy» kestesi men oqulyghy jóninde kólemdi maqala jariyalandy. Sonda 2005 jyly 19 mamyrda Almatyda bolghan respublikalyq seminarda professor N.Núrahmetovtyng balama oqulyqtardyng Bas sarapshysy retinde Júbaybekting oqulyghy men «Himiya qaqpasyn» barynsha qaralap, synaugha tyrysqany, al oblystar men audandardan kelgen әdiskerler men múghalimder búghan jappay qarsy bolyp, professor Núrahmetovtyng pikiri jalaqorlyq ekenin dәleldegeni naqty jazylypty.

Sol seminar-keneste Qostanay oblysyndaghy himiya pәnining oqytushysy Elizaveta Anatolievna Ulanova Júbaybekting oqulyghy boyynsha sabaq jýrgizgende tamasha nәtiyje bergenin, al Núrahmetovtyng oqulyghy mýlde týsiniksiz, Resey oqulyghynan úrlanghan qoyyrtpaq ekenin naqty dәleldey sóilegeni bayandalypty. Al búl seminar-keneste odan ózge de múghalimder men әdiskerler Júbaybekting oqulyghyn maqtap, professorlardyng oqulyqtaryn synaghany az aitylghan joq. Búl turaly kezinde baspasózde jariyalaghan maqalalardan múghalimder qanyq bolyp Núrahmetov sekildi balama oqulyqtargha jol bermeytinderding qiyanaty jóninde redaksiyagha kóptegen hattar joldaghan edi.

Múghalimder men әdiskerler betine basyp ashyp aitqan syndardan Núrahmetov qortyndy jasau ornyna birer ay ótkende «Qazaqstan múghalimi» gazetining 2005 jylghy 16 shildedegi sanynda «J.Júmahanúlynyng «Himiya-8» oqulyghyndaghy qateler, kemshilikter, jansaqtyqtar» degen taqyryppen kólemdi syn maqalasyn jariyalady. Búl maqalasynda ol Júbaybekting oqulyghy men «Himiya qaqpasy» kestesining ýtir-nýktesine deyin syqpyrta synap, «Búl shygharmada himiya ghylymynyng әsirese, bilimining negizderin búrmalaushylyq jappay oryn alghan», mektepte oqytugha paydasy joq, ziyany kóp dep dәleldeuge tyrysyp baghypty. Búl maqala balama oqulyqtardyng bas sarapshysy retinde ministrlikke, ózge resmy oryndargha tapsyrylghan saraptauynyng negizi ekenin aitpay-aq úghynugha bolady. Sondyqtan búghan kәsiby dәrejede ghylymiy-pedagogikalyq túrghydan taldau jasalsa, mәnsiz jalang baybalam, jalaqorlyq ekenin aiqyndaugha bolady. Múny himiya pәnining mamany retinde dәleldeu qiyn emes. Men Óskemen pedagogikalyq institutyn bitirip, himiya jәne biologiya oqytushysy mamandyghyn alyp, mektepte Júbaybekting әdistemesi boyynsha sabaq berip, búl tәsilding artyqshylyghyna kózim aiqyn jetkendikten, «Mektep» baspasynda redaktor bolyp, himiya pәni oqulyghyn redaksiyalaghan kәsiby maman retinde osy maqaladaghy jansaqtyqtardy týgel tizbelep kórsetu mýmkin emes, tek birazyn ghana qysqasha aityp óteyin.

Maqala avtorynyng «Qatelik, kemshilik, jansaqtyq» degeni mynaday: «Bir qaraghanda «Himiya qaqpasynan» oryn alghan mәlimetterdin, zandylyqtardyn, basynyng biriktirilui qúptarlyq jayt siyaqty kórinedi. Óitkeni ol himiya sabaqtarynda koldanugha túrarlyq tirek-syzba, núsqa ispestes. Al ghylymiy-әdistemelik jaghynan qaraghanda osylardyng bәrining (10 keste) bir kestege basy birigetindey ortaq funksiyalyq iydeya joq» dep jazypty. Teoriyany tereng biletin ghalym atanghan onyng «Himiya qaqpasynyn» eng basty iydeyasyn, maqsatyn týsine almaghany qalay?! Jalpy himiya oqulyqtarynda, sonyng ishinde Núrahmetov oqulyghynda da әuel basta nebәri onshaqty elementti ghana ýstirt tanystyrady. Múnyng ózi beynelep aitqanda birinshi synyp oqushysyna әlippeni emes, onshaqty әripti ýiretumen shektelse, odan әri grammatikany oqytpay sóilemderdi jazdyryp ýiretetin sekildi bolmaq. Júbaybek D.IY.Mendeleevting «Himiya - elementter jәne olardyng qosylystary turaly ilim» degen tújyrymdamasyn basshylyqqa alyp, әueli jii úshyrasatyn 40-50 elementting tanbasyn, valentterin, jәne belsendilik qataryn oqushylargha ýiretudi maqsat etip, «Himiya qaqpasy» kestesin jasap, ony oqushy esinde saqtau ýshin ólenmen oqytu әdisin tauyp, «Himiya ghylymynyng әlippesi men grammatikasyn jasaghan» deuge bolady. «Ghylymiy-әdistemelik jaghynan qaraghanda ortaq iydeya» degen osy emes pe?! Múny M.Paniyn, Á.Baeeshov sekildi ghylym doktorlary men professorlardyn, әdiskerler men múghalimderding baspasózde jariyalanghan, sonday-aq tiyisti oryndargha joldaghan saraptaulary men pikirlerinen de angharugha bolady.

Al Núrahmetov bolsa búl jana tәsildi jatyrqap úghyna almay әbden dinkelep «kestelerding bәri qate, oqushyny teris qorytyndygha keluge mәjbýrleydi» dese, endi birde «Múnday kesteler jeke-jeke alghanda búrynnan belgili, olardyng kóbisi dәstýrli orta mektepting himiya oqulyqtaryna engenin ústazdar qauymy jaqsy biledi» dep ózining pikirine ózi qarsy shyqqany «Sasqan ýirek qúiryghymen sýngiydi» degenning keri bolsa kerek. Sóitip ol «Al búl qaqpada eshbir zandylyqty bilmesten, týsinbesten, tek jattap alugha jeteleytin mәlimetterding kóp boluy syn kótermeydi» dep tújyrghany «Himiya qaqpasynyn» mәni men maqsatyn týsine almaghany deuge bolady. Onyng «Mәlimet» dep otyrghany 40-50 elementting tanbalary men olardyng qasiyetterine oray jiktelui. Zandylyqtardy bilmese osynshama elementterdi ortaq qasiyetterine oray qalay jiktegen?! Áriyne búl «Syn kótermeydi» emes, ólenmen jattatyp jattyghudyng paydasy eresen ekeni tәjiriybede úzaq jyldar boyy keninen dәleldengen. Múny Júbaybekting kóptegen shәkirtteri men osy әdisti paydalanyp tabysqa jetip jýrgen múghalimderding jәne maman ghalymdardyng baspasózde jariyalanghan jýzdegen maqalalary men lebizderinen, pikirlerinen de aiqyn angharugha bolady.

Orta mektep oqulyqtarynda orys himiygi Beketovtyn, Amerika himiygi Polingting kesteleri úshyrasady. Búl kesteler «Himiya qaqpasyna» ózgertpey engizilgen. Al onshaqty kestening qalghanyn Júbaybekting ózi úzaq jyl izdene jýrip jasaghan. Búl kestelerding әrbiri bir-bir dissertasiyanyng arqauy bolugha layyq degendey pikirlerdi jii estiymin. Al Núrahmetov bolsa qyza-qyza tipti, «L.Poling kestesinde element atomdarynyng elektrteristiligining zandylyghy búzylghan» dep Beketov pen Polingting kesteleri de qate degendey tújyrym týigeni uniyversiytetting emes, mektep oqulyghyna  saraptau jasap otyrghanyn ajyrata almaytyn siyaqty. Óitkeni keybir ghalymdar ghylymy janalyqqa oray Beketov pen Poling kestelerindegi elementterding retin ózgertudi quattaytyny uniyversiytette oqytylady. Sonday-aq Núrahmetov «Orta mektep baghdarlamalaryna kiretin basty 20 elementting ataluyn, valenttiligin bilu ýshin D.IY.Mendeleev kestesinen artyq eshqanday kórneki qúral qajet emes» dep ghylymy túrghydan óreskel qate tújyrym jasaghan. Qate tújyrym deytinim, Mendeleev kestesi arqyly elementterding kóptegen valenttigin bilu mýmkin emes. Mәselen, Júbaybekting oqulyghyndaghy óleng joldaryndaghy «marganes júptar, jetiden, myryshta valent ekiden» degen shumaqqa ýnileyikshi. IYә, Mendeleevting kestesi boyynsha myryshtyng valentigi tek qana eki. Al marganesting valenti júp sandar jәne jeti, yaghny 2-4-6-7.  Mendeleevting kestesi boyynsha elementterding әri ketkende eki týrli valenttin biluge bolady. Yaghny atomdardyng syrtqy elektron sany qansha bolsa, soghan oray valentin anyqtaydy. Al himiyanyng bastapqy kursynda marganes elementining qosylystaryn oqu ýshin onyng barlyq valentin bilu óte manyzdy ekeni barlyq múghalimderge belgili.

«Metaldyng qasiyeti tek (?) I.II.III.IV valentikter (?) ghana (?) kórsetedi» (Sonda V.VI.VII.VIII valentik kórsetetin metaldardy qayda jiberemiz)» dep keketipti Núrahmetov. Mektep oqulyqtaryndaghy elektrondyq teoriyany múghalimder Mendeleevting periodttyq kestesine sýiene otyryp atomnyng syrtqy elektron qabatynda 4 elektron jetpeytindikten metaldar valenti 4-ke deyin dep týsindiredi emes pe. Elementter valenti 4-ten assa, negiz týzbeytinin múghalimderding bәri jaqsy bilse de múny professor mýlde bilmeui ghylymiy-pedagogikalyq, әdiskerlik túrghysynan alghanda óreskel soraqy teoriyalyq qatelik deuge bolady.

Tipti, ol mektepting 8-synyp oqulyghyn uniyversiytet oqulyghymen shatastyra beredi. «Agregattyq kýy molekulalardyng arasynda tuatyn van-der-vaaass kýshterine tәueldi», sonday-aq «Su qaldyghy» degen úghym eskirgen... onyng valentigi deuden kóri, ON-gidrosiyd-ion, totyghu dәrejesi-1 deu dúrys» dep jazypty. Himiya pәnin oqy bastaghan bala búl terminderdi qalay úghyna qoysyn. Júbaybekting oqulyghynda molekulalar qarapayym tilmen týsindirilse, Núrahmetov múnyng bәrin ghylymy qate dep dәleldeymin dep dinkelep ózi shatasa bergen. Sóitip ol mektep oqulyghynyng ereksheligin, studentter men balalardyng biliminin, tanym-týsinigining aiyrmashylyghyn ajyrata almaghandyqtan Júbaybekting oqulyghyn bastan ayaq ghylymy qate dep syqpyrta bergen.

Sonday-aq Núrahmetovtyng Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng mektep oqulyqtarynda bilim auqymyn keneytetindey talap qoyghanyn mýlde úghynbaghany, taptauryn eski tәsilden ainymaytyny da bayqalady. Mәselen, onyng osy maqalasyndaghy mynanday joldardan da múny aiqyn angharugha bolady: «Ádette orta mektep himiyasynda kezdesetin elementter sany 30-dan aspaydy, al resmy memlekettik standartta 20 ghana elementti oqytyp ýiretu mindetteledi. Búl oqulyqta mektep baghdarlamasyna enbegen onshaqty elementting (tellur, surima, myshiyak, selen, iynertti elementter) zansyz әri orynsyz». Sonda mektep baghdarlamasyna enbegen elementterdi oqytugha bolmaytyny turaly Parlament arnayy zang qabyldaghan ba?! Býgingi jana talap boyynsha mektep oqulyqtarynyng bilim auqymyn keneytu, әri oqushylargha týsinikti bolu talabynyng mәnin professordyng úghynghysy kelmegeni qalay?! Ol Júbaybekting oqulyghyn synaymyn dep tyrysqany sonshalyq «Elektron» degen sózdegi «n» әripinyng ornyna «d» әripi jansaq jazylyp ketkenin avtordan kórip, «elektron men elektrodty aiyra almaydy» dep qorlapty. «Mektep» baspasynda redaktory bolyp qyzmet etken kezimde tipti, 5-6-shy ret basylatyn oqulyqtardy redaksiyalaghanda múnday qatelikti kóptep tabatynbyz. Sol ýshin oqulyq basylghan sayyn redaktor taghayyndalady emes pe.

«Júmahanúly syn kótermeytin oghashtyqtar jibergen» dep Núrahmetovtyng ózi shatasugha úryna bergenine mysaldar jeterlik. Mәselen, myna tújyrymyn zerdeleyikshi «avtor (Júbaybek) element degenimiz atom, atom degenimiz element dep qorytyndylaydy. Atom element bola almaydy, kerisinshe elementting ózi atomdardan qúralady» Núrahmetovtyng búl sózinde qanday mәn-maghyna bar?! Múnysy kisi adam emes, kisiler adamdardan qúralady degendey shatpaq! Sonday-aq Júbaybekting oqulyghynda әri on, әri teris qasiyet kórsetetin elementterdi «qos qasiyetti» dep jazylsa, múny ol ghylymy qatelik dep, amfoterli nemese ekidayly elementter dep atalady depti. Balalargha «qos qasiyet» pen «ekidaydyn» qaysysy týsinikti ekenin әrkim-aq aita alady. Biologiyada «ekidayly» demey, «qosmekendi» demey me. Tipti, «Temir oksiydi, temir totyghy degenimiz kәdimgi temir taty» dep aitugha bolmaydy deydi. Sonday-aq «Sahar túzy», «kir sodasy», «Kaliy siltisi» dep týsindiruge de qarsy bolyp oqulyqta qazaqtyng halyqtyq atauyn professordyng zor qatelikke balauy múghalimderding teoriyany bilmeytini, sondyqtan oqulyq jazugha bolmaytynyn, al professorlardyng teoriyany biletinin dәleldeuge tyrysyp baqqany deuge bolady.

4. Negizgi oqulyqtyng siqy qanday?

Núrahmetovtyng «Qazaqstan múghalimi» gazetinde jariyalanghan osy maqalasyn zerdeley oqyp shyqqanda onyng mektepte kóp jyl sabaq berip tәjiriybe jinaqtamaghynyn, mektepte sabaq beru әdistemesinen dissertasiya qorghamaghanyn, búl salany mektep oqulyghynyng balanyng tanym týsinigine oraylas jasau ereksheligin túsinbeytinin aitpay-aq angharghanday boldyq. Núrahmetovtyng ózining K.Sarmanovamen, K.Jeksenbinamen birigip jazghan 2004 jyly Júbaybekting oqulyghymen qatar shyqqan 8-synypqa arnalghan oqulyghyna zer salyp zerdelesek te múnday jaytty úghynu qiyn bolmady. Olardyng búl oqulyghy әli kýnge deyin mektepte negizgi oqulyq bolyp joghary baghalanyp jýrgeni mәlim. Al osy negizgi oqulyq qalay jazylghan desenizshi! Soghan qysqasha toqtala ketelik.

1.                     Jogharyda aitylghan 2005 jylghy respublikalyq seminarda múghalimder men әdiskerlerding Núrahmetovtyng oqulyghy tipti plagiat, Resey oqulyqtarynyng kóshirmesi dep synaghany beker emes, múny dәleldeu ýshin Rudzitis pen Felidman oqulyqtarymen salystyrayyq. Rudzitis pen Felidmannyng oqulyghy bylay qúrylghan. 1. Himiya pәni. Zattar jәne olardyng qasiyetteri. 2. Taza zattar jәne qospalar. 1. Túndyru. 2. Sýzu. 3. Tazartu-sualtu. 5. Aydau, t.b.

Al Núrahmetov bastaghan avtorlardyng oqulyghynyng mazmúny mynanday: 1. Himiya pәni. Zattar jәne olardyng qasiyetteri. 2. Taza zattar jәne qospalar. 3. Zattardy qospadan bólu jәne tazartu: Túndyru, sýzu, qayta sualtu, aidau, t.b. Mine osylay salystyryp úqsastyghyn taba beruge bolady. Resey oqulyqtarynan úrlaghandaghy izin jasyru ýshin taqyryptardyn, sóilemderding oryndaryn auystyryp, teoriyalyq tújyrymdargha ózinshe jergilikti mysaldardy qúrastyrugha tyrysqan tәsil de az emes. Múny osy oqulyqqa 2004 jyly basugha әzirlengende pikir jazghandar da bayqapty. Mәselen, olar bylay dep kórsetipti: «8. Uslovie zadachy (s.191,№8) nevernoe. Nado bylo ee ostaviti bez izmeniy, vzyatoy iz uchebnika Rudzitisa (s.149,№1)». Sóitip pikir jazghandar búlay qoyyrtpaq jasaghansha Resey oqulyqtaryn audaryp oqytsa da, tiyimdi degendi menzepti.

Mektep oqulyghynyng teoriyasyn tereng biledi degen professordyng oqulyghynyng 15-betinde himiyalyq qúbylysty bylay týsindiripti: «Mysal retinde ýy dәrihanasynda kezigetin kaliy permenganaty dep atalatyn (túrmysta ony «Margansovka» dep ataydy). Himiyalyq zattyng qyzghandaghy ózgeruin alayyq. Qara kýlgin týsti kristalldardy synauyqqa salyp, spirt shamynyng jalynyna ústaghanda qyzudyng әserinen ydyrap, alghashynda jasyl, keyninen qara týsti úntaqqa ainalady». Oqulyqta múnan әri múnday tәjriybe barysyn tәptishtep kýrdelendirip úzaq bayandap sonynda «Búl himiyalyq qúbylysqa jatady, óitkeni bastapqy alynghan zattyng tabighaty ózgerip, jana zattar týziledi. Himiyalyq qúbylys degenimiz - himiyalyq reaksiyalar», dep búldyr tújyrym týiedi. Osy zerthanalyq tәjriybeni bastan ayaq úghynyp aityp shyghu ýshin himiya pәnin oqy bastaghan bala qalay qinalady desenizshi! Balalardy bylay qoyyp eresek adamdar da múny tәptishtep tolyq bayanday almaydy. Tipti, oqulyqtyng alghashqy betterinde pәndi alghash oqy bastaghan balagha «Reaksiya» degen terminge de arnayy týsinik qajet qoy. Margansovkany «Himiyalyq zat» degen termindi de qalay týsinuge bolady?

Al qatardaghy múghalim Júbaybekting oqulyghynda fizikalyq jәne himiyalyq qúbylystardy týsindiru ýshin kadimgi aghashty bólshektese de, úntaqtasa da, odan týrli zattar jasalsa da onyng qasiyeti ózgermey aghash kýiinde bolatynyn, múnday  pishin ózgeristerin fizikalyq qúbylys deytinin, al aghashty otqa jaqsa kýlge ainalyp, mýlde basqa zat bolatyny, búl «Himiyalyq qúbylys» dep, op-onay bala tilimen úghynyqty týsindire salady. Tipti, himiyalyq qúbylysqa múnan әri oqushylardyng ózderi de týrli mysaldardy oilap tauyp sabaqty qyzygha oqityny sózsiz.

Sonday-aq Núrahmetovterding osy oqulyghynda «magniy aq týsti, qatty zat, metall, suda erimeydi, auada janyp, aq týsti ýntaqqa ainalady» degen sóilem bar. Múndaghy ghylymy qatelik magniy suda erimeydi emes, bayau eriydi. Sóitip totyghynyng gidratyn týzedi. (joghary mektepke arnalghan Glinka oqulyghynyng 580-beti). Al Núrahmetovtyng oqulyghynyng 7-betinde «taza magniy onay tútanyp jaryq shygharady» deydi. «Tútanyp» degen byqsyp janudy bildiredi. Al magniy jarqyrap janady. Oqulyqta janghan kezde magniy nemen qosylady, ne týzedi? Ol aitylmaydy. Oqulyqtyng týsiniksiz boluy osynday sóilem men sózding mәnin ajyrata almaghandyqtan jii úshyrasady. Tipti, oqulyqtyng әr betinen osynday jansaqtyqtar men óreskel qateler tabugha bolady. Mektep oqulyqtaryndaghy osy sekildi soraqylyqtar baspasózde, teleradioda az aitylyp, az jazylyp jýrgen joq.

«Himiya qaqpasy» kestesin teoriyalyq túrghydan ziyandy dep mektepten alastatqan professordyng teoriyalyq dengeyi qanday ekenin endi týsinu qiyn bolmasa kerek. Múndaydy «jyghylyp jatyp, qisayghangha kýledi» deydi halqymyz. Sonday-aq «Qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaq» degen sóz bar. Demek, Júbaybek Júmahannyng himiya pәni oqulyghyn jәne «Himiya qaqpasy» kestesin mektepte oqulyq retinde oqytu ýshin Núrahmetovtyng emes, ózge sarapshy bolghan ghalymdar men әdiskerlerdin, jalpy múghalimder qauymynyng pikirin eskerip, ýshin naqty sharalar alynuy tiyis. Tipti, ministrlik arnayy jiyn úiymdastyryp oqulyq avtoryn qatystyra otyryp, ony jaqtaghandar men qarsy bolghandardyng basyn qosyp talqylau ótkizuge de bolady.

Jalpy múnday dau-damaygha jol bergizbeu ýshin meninshe eng birinshi mektep oqulyqtaryna sarapshylardy bәsekeles oqulyq avtorlarynan emes, beytarap mamandardan, әr oblys әdiskerlerinen taghayyndau búljymas ereje boluy tiyis. Ekinshi, «Oqulyqty jazugha tek qana ghylymy dәrejesi bar mamandar ghana qatysuy, saraptauy tiyis» degen núsqau da bilim beruge qarsy ziyandy әreket. Múndayda múghalimder oqulyq jazatyn bolsa, ghylymy dәrejesi bar professorlar «Ázir asqa-tyq qasyq» degendey olarmen birge avtor bolyp qosaqtalyp onay oljagha (mol qalamaqygha) keneledi. Múnday talaptyng mýlde qate ekenin ómirding ózi kórsetip keledi. Múndayda professorlar tipti ózderi jazbay, aspiranttaryna jazdyratyny jóninde de jii estiymiz. Sonday-aq mektepte úzaq jyl sabaq bermegen, mol tәjriybe jinaqtamaghan, balalardyng tanym-týsinigin zerttep zerdelemegender mektep oqulyghyn sapaly jazuy mýmkin emes. Árkim ózi qyzmet etip, zertteu jýrgizip, kóp jyl tәjriybe jasap, nәtiyjesin aiqyndaghan salada ghana oqulyq jaza alady. Ýshinshiden, oqulyqtardy negizgi oqulyq, balama oqulyq dep bólu de әdiletsizdik. Negizgi oqulyq dep bir oqulyqtyng bedelin asyryp, balama dep ekinshi oqulyqty kemsitu sayyp kelgende mektepte múghalimderdi bir ghana oqulyqpen oqytugha mәjbýrleu emes pe. Oqulyq atalghan song bәri birdey dәrejede boluy tiyis. Amerikada tipti oqulyqtardy múghalim emes, mektep oqushylary tandap oqidy eken. Demek múghalimder jazghan oqulyqty balama dep kemsitu olardyng shygharmashylyghyna tyiym salugha sayady. Tórtinshiden, әdistemelik qúral jazugha da, ony kitap etip shygharugha da ministrlikting maqúldauy qajet emes. Kómekshi qúraldardy jazu da, olardy tandap paydalanu da múghalimning óz erki ekenin úghynu qiyn emes. Múghalimder ministrlik maqúldamaghan kóptegen ghylymy әdebiyetterdi kómekshi qúral retinde paydalana beredi emes pe. Bilim jәne ghylym ministrligi, Altynsarin atyndaghy Bilim akademiyasy jәne ózge qúzyrly oryndar osy mәseleni týbegeyli sheshpey, mektep oqulyqtary onalmaytyny endi týsinikti bolsa kerek.

Quanbek BOQAEV,

Orta mektepting himiya

pәnining bayyrghy oqytushysy,

Qazaqstan Jurnalister odaghy

syilyghynyng laureaty