Elbasymyz: «Búl zaman - bilekke emes, bilimge senetin zaman. Zamanauy әlemde elding quaty, eng aldymen, bilim men ghylym­da bolatyn uaqytqa keldik», - dep, bolashaghy­myz ýshin bilimning manyzy zor ekenin atap aityp jatsa da, elimizde bilim alugha úmtylghan jastargha kedergi jeterlik. Sonyng aighaghy, statistikagha sensek, songhy jyldary elimizdegi studentter sanynyng aitarlyqtay azayyp kele jatqany bayqalady. Kim bala­sy­nyng bilimdi bolghanyn qalamaydy deysin. Áytse de, jomarttyng qolyn joqtyq baylaytynynday, grantqa baly jetpegen jastardyng bәrining birdey aqyly bilim aludy jaghdayy kótermegendikten, kóptegen jastyng eriksiz bilimsiz qalyp jatqany ras. Múnyng sony elimizde bilimsiz, júmyssyz jastardyng kóbengine alyp kelude.

Elbasymyz: «Búl zaman - bilekke emes, bilimge senetin zaman. Zamanauy әlemde elding quaty, eng aldymen, bilim men ghylym­da bolatyn uaqytqa keldik», - dep, bolashaghy­myz ýshin bilimning manyzy zor ekenin atap aityp jatsa da, elimizde bilim alugha úmtylghan jastargha kedergi jeterlik. Sonyng aighaghy, statistikagha sensek, songhy jyldary elimizdegi studentter sanynyng aitarlyqtay azayyp kele jatqany bayqalady. Kim bala­sy­nyng bilimdi bolghanyn qalamaydy deysin. Áytse de, jomarttyng qolyn joqtyq baylaytynynday, grantqa baly jetpegen jastardyng bәrining birdey aqyly bilim aludy jaghdayy kótermegendikten, kóptegen jastyng eriksiz bilimsiz qalyp jatqany ras. Múnyng sony elimizde bilimsiz, júmyssyz jastardyng kóbengine alyp kelude.

Ásirese túraqty júmysy joq, aldyndaghy malymen ghana kýn kórip otyrghan auyl qazaghy ýshin balasyn aqyly oqytu armangha ainalyp bara jatyr. Mәjilis deputaty Úlasbek Sәdi­bekovting biylghy jyldyng mausym aiynda jasaghan mәlimdemesinde «Qazaqstanda júmys­syzdardyng 71 payyzyn auyl jastary qúrasa, olardyng 76 payyzynyng joghary bilimi joq» dep keltirgen statistikasy da osy sózimizge dәlel bola alady. Shyny kerek, qaladaghy bilim men auyl mektebining bergen bilimin salystyrugha kelmeydi. Auyl týlekterining basym bóligi internetpen jabdyqtalmaq týgil, kompiuter men interaktivti taqtanyng ne ekenin bilmegen kýii 11 jyldyqty tamamdaydy. Osydan keyin kelip olargha memlekettik granttyng iyegeri bola almady dep kinә taghu da artyghyraq. Amal joq, aqyly oqu ornyna týsuge mәjbýr. Al aqyly oqudy kez kelgen auyl balasynyng qaltasy kótere bermeydi. Alghashqy jyldary auyl qazaghy qolyndaghy songhy malyn satyp bolsa da balasyn oqytqandy tәuir kóretin. Qazir auyldaghy qazaqtyng da maly tausyldy. Osydan kelip, auyl balasynyng qaladaghy qymbat oqugha qaytse de qoly jetpeytini bayqalady. Al oqu aqysy jyl ótken sayyn qymbattap barady. Nәtiyjesinde mekteptik orta bilimdi ghana qanaghat etken jastar sany kóbeye týsude. Eger osylaysha auyldaghy bilimsiz úrpaq sany kóbeye berse, kýni erteng halqymyzdyng da sapalyq kórsetkishi tómendey bereri anyq. Búl elimizding bolashaghy ýshin de qauipti.

Ayta keter jayt, songhy eki-ýsh jylda syrttay oqu bóliminde oqityn studentter sany aitarlyqtay óse týsken edi. Múny mamandar syrttay oqu bólimining kýndizgi oqu bólimine qaraghanda sәl de bolsa arzan boluymen jәne studentterding bos uaqy­tyn­da júmys istep, óz oquynyng aqshasyn ózi tóleuge úmtyluymen týsindirgen edi. Ókinishke qaray, biylghy oqu jylynan bastap elimizdegi joghary oqu oryndarynda syrttay oqu bólimderi de tolyq jabyldy. Osylaysha, qazaq jastarynyng bilim alu mýmkindigi jyl ótken sayyn shektelude. Mýmkin, bilim sapasyn kóteru ýshin syrttay oqu bólimderin jabu dúrys ta shyghar. Joghary oqu oryndary ýshin oqu aqysynyng arzan boluy da tiyimsiz shyghar. Endeshe, grant sany kóbeytilip, qaytken kýnde úrpa­ghymyzdyng bilimsiz atanbauy joldary qa­ras­tyryluy kerek edi. Mәselen, biyl ke­shen­di testileuge qatysugha 65 myng 168 talapker ótinish bildirgen. Al keshendi testileuge bólingen grant sany - nebәri 2700 ghana. Demek, qalghan 63 myng talapker aqyly bilim alugha mәjbýr. Al 63 myng jas­tyng bәrining birdey aqyly oqugha shamasy jete me? Statistikagha sensek, eli­mizde granttan góri, aqyly bólimde oqityn studentter sany basym. Al aqyly bilim alugha da shamasy jetpey jýrgen jastar sany búdan da kóp.

Statistikalyq mәlimetterge sýiensek, elimizdegi studentter qatarynyng jyl sanap azayyp bara jatqany bayqalady. Mәse­len, 2007-2008 jyldary elimizdegi JOO-da 717 053 student bilim alsa, 2008-2009 jyldary olardyng sany 633 814-ke týs­ken, al 2009-2010 jyldary studentter sany 610 264-ke deyin azayghan. Ár jana oqu jyly sayyn oqu aqysynyng óse týsui studentter sanynyng azangyna yqpal etude. Mәselen, býgingi tanda Almaty qalasynda­ghy Qazaq-britan tehnikalyq uniyversiyte­tining qarjy-múnay salasyndaghy maman­dyqtarynyng aqysy jylyna 1,5 mln tengeden as­qan. Osylaysha, oqu aqysynyng kóshin 1 500 000 tengelik mamandyqtar  bastap túrsa, shamamen oqudyng «eng arza­ny» - 250-300 myng tenge aralyghynda. Bir ýide eki student bolsa, shamamen jyl sayyn oqu aqysynyng ózine 500-600 myng tenge kerek eken. Auyl qazaghynyng bәrining birdey al­dyn­da mynghyrghan maly joghyn eskersek, auyl qazaghy ýshin qúny million tengelik oqu ornynyng esigi jabyq. Osy betimen kete berse, JOO búdan bylay baydyng bala­lary ghana oqityn jerge aina­lary anyq. Talay ghalym men daryn­dynyng auyldan shyqqanyn eskersek, mú­nyng auyl jastaryna jasalyp otyrghan kópe-kórneu qiyanat ekeni dausyz. Eng qúryghanda elimizding bo­lashaghy ýshin bilimdi qoljetimdi etu kerek-aq edi. Áytpese 76 payyzdyq bilimsiz auyl jastary sanynyng odan әri ósuining memleketting keleshegine qauip tóndireri anyq.

Ghaliya QAYDAUYLQYZY, QR bilim beru isining ýzdigi:

- Bilimmen qarulanghan el ghana quatty memleketke ainalady. Alayda biz әli kýnge bilimdi halyqqa qoljetimdi ete almay otyrmyz. Bilimsiz jastar sanynyng kóbengine qogham yqpal etip otyr. Oqu aqysy jyl ótken sayyn qym­battap barady. Ony eshkim baqylap otyr­ghan joq. Al qymbattaghan oqu oryndarynyng baghasy elding әleumettik jaghdayyn esepke alar emes. Memleket tarapynan bólingen grant sany jastar­dyng bәrine jete bermeytindikten, eng bolmasa oqu aqysyn baqylaugha aluy­myz kerek edi. Sondyqtan oqu aqysyn baqylaudy tez arada qolgha alyp, jastardyng bilimsiz qalmau joldaryn qarastyruymyz kerek. Áytpese bilimsiz jastarmen qatar, júmyssyz jastar sanynyng ósui qoghamnyng qalyptasuyna keri әser etedi.

Ayta keter jayt, aldaghy uaqytta gazet betinde qozghalghan әrbir mәselening týiini sheshilmegen, kýrmeui qiyn mәsele kýiinde qalyp ketpeui ýshin Mәjilis deputattarymen birge júmys isteudi qolgha alyp otyrmyz. Mәsele qozghau - bizden, mәselening shyghu jo­l­­­daryn qarastyryp, tiyisti qúzyrly oryn­­dargha súrau salyp qana qoymay, qajet kezinde deputattyq saual retinde kóteru de halyq qalaulylarynyng enshisinde bolmaq. Sondyqtan bilim aluy qiyndaghan jastar mәselesin Mәjilis deputaty Jambyl Ahmetbekov myrzagha amanattadyq.

Jambyl AHMETBEKOV, Mәjilis deputaty:

- Bilimning halyqqa qoljetimdiligin arttyru - bizding partiyanyng basty ústanymy. Sondyqtan aldaghy uaqytta atalmysh kýrdelengen mәseleni jan-jaqty zerttep, mәselening shyghu jolda­ryn qarastyrudy moynyma alamyn. Tipti JOO-men júmystar jýrgize oty­ryp, olardyng oqu aqysyn qanshalyqty talapqa say kóterip otyrghanyn, jyl sayyn qay uniyversiytet әleumettik jaghdayy tómen qansha studentke kómek kórsetip otyrghanyn da anyqtap, olar­dyng osy baghyttaghy júmystaryn odan әri damytu baghytynda júmystar jýr­gizgim keledi. Jalpy, úrpaghymyzdyng bilimsiz qalmauy ýshin biz qogham bolyp birge júmys isteuimiz kerek.

Avtor: Quanysh ÁBILDÁQYZY

"Alash ainasy" gazeti