Qantardyng alghashqy túmandy kýnderi men týnderi Almaty ýshin tym auyr, әri qaterli bolaryn kim bilgen...

Tәuelsizdigimizding 30 jyldyghyn endi ghana toylap, odan jana jyldy jyly qarsy alghan qazaq elining quanyshyn kóp kórgen kim eken?

Qoghamdy dýr silkindirgen oqighanyng sebepterin saralap, saldaryna bagha beru asa manyzdy. Búl últ tarihynda Qantardyng qasiretti oqighasy retinde jazylyp qalary haq. Preziydent Q.K. Toqaev Parlament Mәjilisi  otyrysynda sóilegen sózinde atap ótkendey, bizge keregi – tek aqiqat ghana. Elimizding zandarynda kórsetilgendey, azamattar talap aryzdary men pikirin jetkizu ýshin, Manghystauda shyqqan beybit miting elimizding ózge aimaqtarynda qantógis pen tәrtip búzushylyqqa úlasyp, ayaghy  kisi ólimine әkelip soqty. Qan tógildi. Qosaq arasynda qanshama qyrshyn jastyng ghúmyry ýzildi. Materialdyq shyghynnyng orny tolar-au, al 225 otbasynda anyraghan anagha kim toqtau aita alar, bala әkesiz qaldy, jar jasyna jetpey jesir qaldy...

Qazaqstan kәsiby dayyndalghan halyqaralyq terrorshylardyng qarulanghan agressiyasyna tap boldy. Olardyng maqsaty zandy biylikti qúlatyp, elimizding konstitusiyalyq qúrylymyn basyp alu bolghan synayly. Búl ashyq soghys jariyalaumen birdey jaghday edi. Bәlkim, bireulerding tónkeris jasau niyeti boldy ma eken? Nәtiyjesinde sýiikti Almatynyng enseli ghimarattary órtke orandy, halyqty ýrey biyledi, kóshedegi dýkender tonaldy, әskeriyler men polisiya qyzmetkerleri, beybit halyq oqqa úshty. Aytugha auyz barmaytyn jaghdaydyng bizding kóz aldymyzda, sýiikti Almatyda bolghany tym ókinishti.

Osy bir qandy oqighanyng sebepterine ýnilip bayqalyqshy:

• ekonomikalyq-әleumettik problemanyng shekten shyghuy: depressivti auyldardyng mýshkil jaghdayy, jer qatynastarynyng dúrys rettelmeui (milliondaghan gektar jerlerdi jalghyz iyemdengender bar da, 6 sotky jerge jete almay qinalghandar bar), júmyssyzdyq, tabystyng azdyghy, tauar, azyq-týlik qymbatshylyghy, halyqtyng nesiyeni tóley almauy, jastardyng bilim alu, júmysqa ornalasu, baspanaly bolu mәselelerining sheshilmeui.
• eldi jaylaghan jemqorlyq;
• últtyq iydeologiyanyng bolmauy; últtyq qúndylyqtardyng jetkilikti nasihattalmauy;
• jastardyng arasynda әrtýrli sektalyq diny aghym ókilderi uaghyzynyng belsendi júmys isteuine mýmkindikting berilui.

Ómir toqtamaydy... uaqyt algha jyljy beredi.

Preziydent atap ótkendey, endigi uaqytta jana Qazaqstanda qauipsizdik mәselelerdi qolgha alu, ekonomikany әrtaraptandyru, óndeu ónerkәsibin damytu, auyl sharuashylyghyna nazar audaru, mәdeniyet pen bilim beru salasyn damytu, memlekettik basqarudy jetildiru, meritokratiya qaghidatyn saqtau, burokratiyanyng ornyna sifrlandyrudy engizu, jastar arasynda júmyssyzdyqty joi kózdeledi.

Keshegi Qantar tragediyasyndaghy jastardyng әreketine bagha bergen kóptegen sarapshylar olardy bilim beru, tәrbie mәselesimen baylanysta qarastyruda.   Ras, qoghamdyq tәrtip búzyldy. Biraq nege búzyldy? Tәrtipti kim búzdy degen súraqtar da óz jauabyn alary anyq. Arandatushylardyng bolghan da anyq.   Adam ómiri men densaulyghyna qastandyq jasau, mýlikti tonaugha onay baru, mýlikti qiratu, órteu – býgingi almatylyq jastardyng qolynan qalay keldi? «Býlingennen býldirgi alma» degen tәmsildi qúlaghyna qúya almay qaldyq pa?

Preziydent Q.K. Toqaev Mәjilisi otyrysynda sóilegen sózinde sapaly bilim beruge erekshe nazar audardy. Búl qogham ýshin asa manyzdy sala. Mektepke jaqsy múghalim kerektigi, joghary bilimning qoljetimdi boluy turaly aityldy. Ol ýshin grant sanyn arttyru kózdeldi. JOO bәsekege qabilettiligi nazarda bolyp, shetelding jetekshi JOO-nyng filialdary ashylmaq. Onyng ishinde Reseyding tehnikalyq joghary oqu oryndary da bar. Óndiriske jalpy fizika pәnining múghalimi emes, naqty mamandyq iyesi, tehnologiyany mengergen sheber tehnolog-injener kerek, yaghni, tiyisti oqytu bazasy qalyptasqan poliytehnikalyq, últtyq uniyversiytetter men kolledjder dayyndaytyn mamandar kerek.

Erekshe eskeretin jaghday tehnikalyq pәnderge basymdyq berilgende, ruhaniyattyng negizi qalanatyn gumanitarlyq ghylymdardyng manyzy eskerilui mindetti. Jastar boyyndaghy otansýigishtik, qoghamda izgi qarym-qatynas jasau qabileti, adamzattyq qúndylyqtar men iygilikterdi baghalau, ata-baba tarihyna, ana tilge, últtyq dәstýrge degen qúrmet gumanitarlyq bilimning negizinde qalyptasady. Biz, eng aldymen, mamandy emes, ADAMdy tәrbiyeleymiz. Býgingi student erteng tolyq adam bolugha úmtyluy, izgilik dәnin sebushi ziyaly bolugha úmtyluy qajet.

Últtyq tútastyq úghymy qazirgi tanda asa ýlken manyzgha ie bolyp otyr. Qiyn kezendi basymyzdan ótkizdik, osy tústa bәrimiz preziydent reformalaryn qoldauymyz qajet.

Al últtyq mýdde – jeke adamnyng barlyq maqsatynan joghary túruy tiyis.

Últtyq qúndylyq tek últ ýshin emes, adamzattyq mәdeniyetting kókjiyegining keng boluy ýshin, tynysynyng ken, túghyrynyng biyik boluy ýshin manyzdy. Últtyq qúndylyqty saqtau – memleket ýshin manyzdy. Adam balasynyng garmoniyaly damuy ýshin manyzdy. Qúndylyqty baghalau – ómirding maghynaly boluyn aiqyndaytyn manyzdy fenomen. Qúndylyqty baghalau arqyly ainaladaghy bolyp jatqan irili-úsaqty oqighalar men jaghdaylardyng baghyty men baghdaryn aiqyndap, әleumettik, mәdeni, tipti sayasy ýderisterding dinamikasyn saralap, jýieli týsinik beruge bolar edi.

Qúndylyqtar sapynda últtyq kodtar myqshegedey bekigen, bekitilgen. Qúndylyqqa ainaludyng ózi onyng boyyndaghy últtyng mәdeniy-ruhany kodynyng boluymen baylanysty. Qúndylyq - dýniyetanymnyng ruhany ózegi, qoghamda qalyptasatyn san aluan jaghdayattardyng tarihy sebepteri men mәnin týsinuge mýmkindik beretin negiz. Basty tarazy osy qúndylyq bolmaqqa kerek. Óitkeni halyqtyng nemese etnostyng ereksheligi men biregeyligin aiqyndaytyn  osy - últtyq qúndylyqtar. Qazirgi jahandanu zamanynda últtyq qúndylyqtardy zerdeleu, onyng mәni men manyzyn saralau, ruhaniy-mәdeny kodty jýieleu, dәstýr men senimdi baghalau, qogham ómirinde manyzdy ról atqaratyn izgilik qasiyetterdi nasihattau - әleumetting birtútas jәne keng ólshemdi әleminde toleranttyqty qamtamasyz etude ýlken ról atqarady.

Býgingi qazaqstandyq jastar ýshin әsem Almaty – basty qúndylyqtyng biri. Tughan jerding әr tasy – qúndy. Óz basym almatylyq jastar qala kóshelerindegi dýkenderdi qiratty, tonady degenge sengim kelmeydi, әtten...

Tehnika men tehnologiyanyng ýlken jyldamdyqpen qarqyndy damuy men aqparat alu jolynyng shapshandyghy – jeke túlghany ómirge tez beyimdelip, tez jetiluine, «zamanyna say adamy» bolugha iytermeleydi. Mol aqparatty alyp, iygerip qazirgi uaqytta jyldam-aq «bilimdi», «bilikti» bolugha jol ashyq. Planetadaghy býkil janalyqty «kózdi ashyp-júmghansha, jyldam habar alghyzyp otyrghan» býgingi tehnologiya jetistikteri arqyly bilim alu qiyndyq keltirmeytini anyq. Qazirgi ghylymnyng damu dengeyi qogham damuyn tez ózgertip, jetildirip, onyng san týrli baghytta ózgere damuyna qol jetkize alady.

Qazirgi ghylymy tehnokratiya men qoghamda býgingi tanda ornyghyp otyrghan  «býgin jәne qazir» pragmatikasyn taldaghan kóptegen gumanitar-zertteushiler jeke túlghanyng damuynda ómirding mәnin týsinuden góri, jenil-jelpi kýibeng tirlikke salynudyng artqanyn, ruhany qúndylyqtardyng almasa bastaghanyn oryndy eskertude. Qazirgi qoghamnyng belsendi ýderisinde gumanitarlyq ghylymnyng bedelining týsui, baghalanbauy anyq bayqaluda. Búl ýderis tek bizding elimizde ghana emes, әlemdik kenistikte etek alyp otyrghany ras. Tipti japondyq key zertteushiler әleumettik bilimdi oqytudan bas tartugha shaqyrghany da mәlim. «Ekzistensialdy filosofiyanyn» kýni bitti dep joramaldaushy batystyq ghalymdar ómirding mәnin aiqyndaugha arnalghan ghylym salasynyng ornyna, neoekzistensialdyq teoriyany úsynyp jýruinde de mәn bar. Tehnokratizm kulitining ornyghuy, tútynushygha ainalghan qoghamnyng «býgin jәne qazir» pragmatizmine boy úruy - ruhany әlsizdikting beleng aluyn algha tartty.  Múny kýndelikti adamdardyng boyynan aiqyn bayqap jýrgenimiz ras.

Qazirgi HH ghasyr men HHI ghasyr toghysy men HHI ghasyrdyng basynda payda bolghan neoekzistensialistik teoriyagha ghalymdar ýlken senimmen qarauda. Olardyng arasynda filosoftar ghana emes, sonymen birge naturalizm men psihoanaliz teoriyalary úsynghan tújyrymdargha qarsy kóptegen psihologtardyng boluy da quantady. Qazirgi tanda búl teoriya batysta belsendi zerttelude. Ekzistensialdy tәsil filosofiyada, pedagogikada, etnografiyada, mәdeniyettanu men tipti medisinada keninen qoldanylady. Ekzistensialdyq aksiologiyany qúru, «qúndylyqtar» arqyly subektige әser etu dәrejesin zertteytin arnayy qúrylghan qaghida qazirde ghylymy baghyt retinde qalyptasyp keledi. Aqparattyq qogham jaghdayynda ýlken dýniyetanymdyq manyzgha iye. Qúndylyqtar jýiesin baghalau men baghamdau adam balasynyng kýndelikti tirshiliginen bastap, ýlken jahandyq mәselelerdi sheshuge deyingi aralyqtaghy barlyq әreketter ýshin manyzdy bolmaq.

Últtyng barlyghy men birligin tanytatyn, tútastyghy men túghyryn anyqtaytyn – tili. Sondyqtan últ ýshin eng basty mәdeniy-ruhany qúndylyq – til. Últtyng ortaq taghdyry bar, ortaq ruhany qúndylyqtary bar, ortaq dili men minezi bar, ortaq últtyq kody bar. Osynyng bәrining basyn qosyp, tútastyqqa jetkizeri, ústanar ústanymynyng tarazysy, dýniyetanymnyng temirqazyghy – ana tili, últ tili. Keleshek jastardy dúrys jolmen tәrbiyeleuding basty qúraly da osy bolmaq kerek.

Anar Salqynbay,

filologiya ghylymdarynyng doktory, professor. Ál-Faraby atyndaghy QazÚU

Abai.kz