Qarjy piramidalaryna qarjy salghan halyq endi múnday әreketke barmaytyn bolady. Óitkeni jaqyn arada osyghan qatysty zang qabyldanady. Búl әngimeni Qarjy viyse-ministri Ruslan Dәlenov de quattap, ózi Twitter-de bylay dep jazdy: «Tayauda qarjy piramidalaryna tyiym salynady. Zang jobasynyng tújyrymdamasy týsti. Oghan qatysqandardy da jazalaudy úsynamyn».

Qarjy piramidalaryna qarjy salghan halyq endi múnday әreketke barmaytyn bolady. Óitkeni jaqyn arada osyghan qatysty zang qabyldanady. Búl әngimeni Qarjy viyse-ministri Ruslan Dәlenov de quattap, ózi Twitter-de bylay dep jazdy: «Tayauda qarjy piramidalaryna tyiym salynady. Zang jobasynyng tújyrymdamasy týsti. Oghan qatysqandardy da jazalaudy úsynamyn».

Qalay aitqanda da qatelikten halyq sabaq alghan joq. Ótken ghasyrdyng 90 -jyldary Reseydi dýrkiretken Mav­rodiyding «MMM» qarjy pira­midasy­nan milliondaghan adam zardap shekti. Áytse de halyq auadan aqsha jasaghysy keledi. Qarjy piramidasyndasyn qúrghandar eshqashan ózderin «alayaqpyz» dep esep­temeydi, al halyq «kәsibi» kýmәndi bolsa da olargha senedi. Biraq әlemdik qarjy naryghyndaghy qanday jaghdaygha da kóz salyp qarasaq ta, qúrylghan qarjy piramidasynyng eshqaysysy da ha­lyq­qa opa bermegen. Ótken tarih ta osyny qauzaydy.
Álemde eng alghash ret qarjy pira­midasyn Fransiyada Djon Lou qúrghan. Qarjy salasyna jandandyru ýshin jasaghan ol, bayyp - 1719-1720 jyldary kompaniyanyng aksiyalaryn sata bas­taydy. Aksiyanyng qúny artady. Qyzyqqan kóptegen jandar ózderining negizgi júmysyn tastap, onyng qúndy qaghazdaryn satumen ainalysady. Aqy­rynda kompaniyanyng júmysy keri ketip, bir-aq kýnde bankrot bolady. 1919 jyly italiyandyq Charliz Ponty poshta mar­kalaryn satu jәne satyp aludan payda tabugha kirisedi. Alghashynda odan jaqsy diviydend alyp túrdy. Sóitip, miyl­liondaghan dollardy ainaldyrdy. Aqy­rynda shaghym týsken song qúqyq qorghau organdary kompaniyany teksergen sәtte firmanyng eshqanday inves­tisiyalau isimen ainalyspaghany anyq­talghan. Sóitip, auadan aqsha ja­saghysy kelgen Charliz Ponty sonynda talay adamgha qaryz bolyp qaldy. 1990 jyl­dardyng basynda «MMM», «Hoper-Invest», «Russkiy dom Selenga», «Smagulov y K» sekildi qarjy piy­ramidalarynyng salymshylary da san soghyp qalghany belgili. Múnday alayaq­tar kóp. Ótken jyly Kókshetauda qúryl­ghan «Qaz­RosInvestProekt» seriktestigi de halyqtan 600 million tengeni qaltagha basty. Onyng qojayyndary aqyrynda alayaqtyghy ýshin 6-7 jylgha sottaldy. Ókinishtisi, adam qansha opyq jese de
búl jaghday olargha sabaq bolmaydy. Qalay aitqanda salymshylar búl iske
óz erkimen bardy emes pe? Biraq oghan bola biylikti jazghyrudyng reti bar ma? Degenmen qarjy piramidalarynyng qyzmetine kóptegen elderde tyiym salynghan. Atap aitar bolsaq, Avstraliya, Braziliya, Úlybritaniya, Kanada, Qytay, Fransiya, Germaniya, Italiya, Iran, Japoniya qarjy piramidala­ryn qúrugha mýldem rúqsat berilmeydi, al oghan qarjy salghandar da jazalanady.
Endi búl zang jobasy Qazaqstanda da jýzege aspaq. Últtyq bankting tóraghasy Grigoriy Marchenko tayauda Qazaqstan halqynyng mýddesin qorghau maqsatynda Bas prokuratura mýddeli memlekettik organdarmen birigip 2012 jyldyng qyr­kýiek aiynyng ayaghyna deyin el aumaghyn­da qarjy piramidalaryn qúrghan jәne úiymdastyrghan túlghalardy jauap­ker­shilikke tartudy qarastyratyn Qa­zaqstan Respublikasynyng zannamalyq aktilerine týzetuler jobasy әzirle­nip jatqanyn aitty. Atalghan zang jobasyn­da el aumaghynda aldaghy uaqytta qar­jy piramidalaryn qúru qyzmetine tyiym salynady. Sonday-aq әkimshilik jәne qylmystyq jauapkershilikke úiym­dastyrushy ghana emes, qarjy pira­midasynyng qatysushysy da tartylatyn boldy. Jalpy, búl әreket alayaqtar­dyng aldyn alu ýshin memleketting jasap jatqan sharasy.
Sonymen qatar mamyr aiynda Al­maty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esi­mov qalalyq ekonomikalyq jәne sybay­las jemqorlyq qylmysyna qar­sy kýres departamentine barlyq zandy tәsil­dermen qalada «MMM-2011» úiy­my­nyng qyzmetin uaqytsha toqtatudy tapsyr­ghany belgili. Mine endi auzy kýigen adamdar kóbeygennnen keyin joghary biylik Bas prokuraturanyng jú­mysshy tobymen zang jobasyn par­lamentte úsynudy qarastyruda. Demek, zang kerek, alayaqty qarjy naryghyna jibermeu ýshin qarashany olardan qorghau ýshin...

Erkin QALDAN

"Ayqyn" gazeti