Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2850 0 pikir 20 Qyrkýiek, 2012 saghat 11:03

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

IV

Maqpaldyng partiya mektebindegi oquy auylsharuashylyghyn koperatsiyalandyryp, mal sharuashylyghyn qyrghyndaumen ayaqtap edi. Qyzmetke әli bóline qoymaghan. Súng Janhua «sheshesi» arqyly sinirgen aryzymyz boyynsha kelinshekti Shinjang institutynan oqytugha ynghaylap jýrgenimde qyzmet joldamasy shygha keldi. Taghy da sol auylsharuashylyghyn koperasiyalandyru qyzmeti. Endi joghary dәrejeli koperasiya úiymdastyrmaq eken. Jana ghana qúralghan otauymyzda bir-birimizge qarasyp otyryp qalyppyz.

- Oqudan da, kýieuden de jastay airylyp, taghy da qanghimyn deshi! -dep kýlgenimde, Maqpal kózinen marjandaryn qos-qostan tastap jiberip, qúshaqtay aldy.

- Joq, barmaymyn, oqimyn!...

- Áriyne, oqisyn, janym, jylama! Alghash uәdeleskenimizde qoyghan talabyng osy edi ghoy, oryndaymyn, qaytsem de oryndaymyn.

- Oqugha osyndayda ornalasyp almasam, endi birer jyldan son...

- IYe, iye, ingalaytyndar bógeydi demeksin! -dep qosqanymda enkildep kýle jylady Maqpal. Men aldyma otyrghyzyp uata sóiledim. - Ony da oilastyrghanbyz ghoy, oquyna ol da bóget bolmaydy, tәrbiyeshi sheshe tabylady!... Al, men qazir-aq baryp, baylanysty oryndargha qyzmetke shyqpaytyn sebepterindi týsindirip keleyin, búl jóninen qamsyz bol!

- Sen búl iske kirispe, janym! Ózim-aq sóilesemin. Sen barsan, tónkeris qyzmetine qarsy túrdy deydi!

IV

Maqpaldyng partiya mektebindegi oquy auylsharuashylyghyn koperatsiyalandyryp, mal sharuashylyghyn qyrghyndaumen ayaqtap edi. Qyzmetke әli bóline qoymaghan. Súng Janhua «sheshesi» arqyly sinirgen aryzymyz boyynsha kelinshekti Shinjang institutynan oqytugha ynghaylap jýrgenimde qyzmet joldamasy shygha keldi. Taghy da sol auylsharuashylyghyn koperasiyalandyru qyzmeti. Endi joghary dәrejeli koperasiya úiymdastyrmaq eken. Jana ghana qúralghan otauymyzda bir-birimizge qarasyp otyryp qalyppyz.

- Oqudan da, kýieuden de jastay airylyp, taghy da qanghimyn deshi! -dep kýlgenimde, Maqpal kózinen marjandaryn qos-qostan tastap jiberip, qúshaqtay aldy.

- Joq, barmaymyn, oqimyn!...

- Áriyne, oqisyn, janym, jylama! Alghash uәdeleskenimizde qoyghan talabyng osy edi ghoy, oryndaymyn, qaytsem de oryndaymyn.

- Oqugha osyndayda ornalasyp almasam, endi birer jyldan son...

- IYe, iye, ingalaytyndar bógeydi demeksin! -dep qosqanymda enkildep kýle jylady Maqpal. Men aldyma otyrghyzyp uata sóiledim. - Ony da oilastyrghanbyz ghoy, oquyna ol da bóget bolmaydy, tәrbiyeshi sheshe tabylady!... Al, men qazir-aq baryp, baylanysty oryndargha qyzmetke shyqpaytyn sebepterindi týsindirip keleyin, búl jóninen qamsyz bol!

- Sen búl iske kirispe, janym! Ózim-aq sóilesemin. Sen barsan, tónkeris qyzmetine qarsy túrdy deydi!

- Joq, mening búl jónindegi pikirim de onday qúqaydyng qarsy jaghynan shyghady: Sen tónkeristik kýreske es bilgennen bastap qatynastyn. Qúrbandyqqa bas tigip, maqsatyna jete almaytynyndy bilgen kýni óle salatyn, ýzdiksiz qater astynda kýresip keldin. Sondaghy izdegeninning eng negizgisi oqu bostandyghy bolatyn. Partiya mektebine, qyzmet alu ýshin emes, tek sol bostandyghyndy alu ýshin ghana kelgensin. Oghan kuә Súng Janhua men onyng әpeke-jezdesi. Oqu-bilim jolyndaghy múnday tónkeristik janqiar tilegine tónkerisshiler emes, keri tónkerisshiler ghana qarsy bolyp kelgen. Men osy shekke jatekizip sóiley alamyn!

- Múny ózim sóilesem siady, sen aralasa kórme!

- Múny ózing sighyzghanynmen, onan songhysyn aita almaysyng da sighyza almay qalasyn!... Oqugha biyldan bastap týspesen, ony bitirgenge deyin balalar shulaydy da, men tulaymyn!

- Ha-ha-ha-ha-ha..a..!

- Sonda sening tónkeristik maqsatyna jetkizbey qoyghan, bәri-bir men bolyp shyqpaymyn ba!... Joq, men sening aldynda keri tónkerisshi bolghym kelmeydi, uәdem-uәde, joghary mektepke deyin oqytamyn dep alghanmyn, oqytamyn! Joghary koperasiyasy týgil aspandaghysy bolsa da,  oqudan tys kadrlary jetedi!

Asylqan kirip kelgende ghana qaradyq saghatymyzgha. Týs bolghan eken.

- Jo-joq, búl, barmasa bolmaytyn qyzmet! -dedi Asylqan talasymyzdyng jayyn tyndap alghan son. - Kollektivizmning - kommunizmning qyzmeti ghoy búl. IYdeyandy shynyqtyryp, qyl kópirden shaldyrmay ótkizetin qyzmet osy. Búghan barmaymyn dep bas tartushy bolmandar, Qúday saqtasyn, qúlaqtata kórmender!... Kelin, eng iygilikti qyzmetke bólinipsin, qyzmet ornyng qútty bolsyn!

- Aseke, saghan-aq layyq qyzmet eken osy, -dep jymidym men. - aqynsyng ghoy, shabytyndy qayrap, kózindi jaynatatyn talay material tauyp keler edin!

- Amal ne, meni jibermey otyrmay ma. Odan basqa paydasy da ómirine jetip jatyr ghoy. Búghan qatynassang adasqan oq tiymeydi, otqa deneng kýimeydi. Alarman jauyng batpaydy. Sóitip, bar qyrsyqtan saqtaydy. Sosializm qúrylysyna qol salyp kirisken, kommunizm ýshin kýresken, naghyz tónkeris jauyngeri bolasyng da túrasyn, tirliginde de, óliginde de saltanat qúrasyn!... Úly Maujushidyng óz qolyndaghy jauynger bolugha ne jetsin!... Kelin, әlgi mening amanatym bar ma, әkelshi!

Amanatynyng ne kendigin úmytqan kelini maghan anyra qarap túryp qaldy da, esine men kýle týsirdim:

- Anau kýngi sýiinshilik araq she!

- Jaqsy da jaqyn kóretin qaynaghasyn múnday qúnysyzdyqqa qimady ma, asyghysta araqpen syilap otyru, aqylana simady ma:

- Ýibay! -dep myrs ete týsti Maqpal. Búl oqys tandanysynan qyzara túqyrdy ózi. Yrshyp baryp, vaza-talenkelerimen dastarqan jasady. Termos pen shynayaq әkelip, shay qúya qayyrdy jauabyn:

- Onynyz bar, men sәy quyryp jibereyin!

- Shay ishsek boldy, kelin, boldy, basqasynyng keregi joq, sonymdy әkelip ber de ózing otyr múnda!... Oy rahymet, kelin, boldy, kóp jasa! -dedi bir shyny tostaghanshany menimen qaghystyryp jiberip, óneshine qúya saldy. Men ishpey dastarqangha qoya saldym. - Úly Maujushidyng búl qamqorlyghynan airyla kórme, kelin! -dep qaytalap tiyanaqtatty nasihatyn. - Jә, Bigha, jazghytúrym úiymdastyryp bolghan koperasiyasynan endi qúratyn koperasiyasynyng ne parqy bar eken?

- Búrynghysy «ýshti birlestiru» - jer, kýsh kólik, óndiristik qúral-saymandy ortaqtastyru bolatyn. Endi «besti birlestiretin» joghary dәrejeli koperasiya qúrmaq, búrynghy ýsheuinen syrt, eginshilik qatynas-tasymal qúraldary men egistik manyndaghy qora-qopsylar da ortaqtastyrylmaq.

- Tamasha, tamasha dәnishpandyq!... Osynday kósemnen ailanyp ketpeymiz be!  -dep Asylqan ydysyndaghy araghyn kómeyine taghy da qúya saldy. - Alsanshy, ei, sen de! -dep tyjyrynyp, tamaghyn qyryna ótindi.

- Mening týsten keyin óte jauapkerlikpen isteytin júmysym bar, ishpey barayyn!... Tamashasy tamasha, -dedim sonan song koperasiya turaly razylyq pikirine qosylyp. - Múnyng tamashalyghy kollektivizmdi sekirmeli, tәuekeldi, ýirenshikti formamen emes, satyly, bayypty týrde oryndau ghoy. Múnyng atyn sheberlik deymiz. Biraq,  sol satyly-salmaqty órleuding taghy bir sharty jetpey, shiyki kýiinde qalar ma eken dep qorqamyn!...

- Tek, Bigha, múnday qayshy pikir aita kórme!

- Sonyn aitpasa keri tónkeristik pikir bolyp ta keter, tyndap kór!... Kollektivtestirudegi úshqalaqtyq endi bylay kórinip jatyr: aldynghy jyly eginshilerdi moyynseriktesuge әreng kóndirip edik. «Osylay seriktesip istesender molshylyqqa jetesinder!» dep bastap, kóp ýgitpen kóndirgenbiz. Osylay tym bolmaghanda eki jyl boylaryn ýiretip-әdettendirip almay, sol jyly ile-shala kopirasiyalasudy taghy da ýgittey jóneldik. «Osylay istesender molshylyqqa jetesinder!» dep taghy syldyradyq. Is jýzinde biyl jazghytúrym, sol aitqan molshylyghymyzdyng ornyna tapshylyq, key jerlerde tipti asharshylyq ta payda bola qaldy... Sheshendikten Qúday atayyn degende duasyzdyqqa kiriptar etedi. Búl asharshylyq, bizding koperasiyamyzdyng layyqsyzdyghynan-jetkiliksizdiginen bolghan emes, soghan tәrbiyeleu uaqytymyzdyng jetkiliksizdiginen - solshyldyq apattyng aralasyp ketkendiginen boldy. Al endi ýshti ortaqtastyrghan osy koperasiyamyz biyl ghana jalpylasyp bolghan shaqta, endi besti birlestirip joghary koperasiya qúrsaq tipti molshylyqqa jetemiz dep shyqpaqpyz!... Búl aityp otyrghanym bolmys. Al, óz pikirim bylay ghana: bizdegi egin sharuashylyghyn kollektivtestiru qyzmetining osy ýsh satygha bólinip jýrgizilui dúp-dúrys. Biraq, jau quyp kele jatqan kóshtey qualamay, әr satygha boy ýiretu-әdettendiru, jana sanagha jetkizu syndy iydeyalyq tәrbiyege uaqytty molynan berip otyryp órletse ghana dúrys. Olay bolmaghanda «ýgiting bir tiyn» bolyp, zorlyqty kýshke ainalady. Eginshilikte san jyldar boyyna basyp jatqan bytyranqylyq-jekeshildik indetti kollektivshildikting jenui ýshin osy satylar bir-bir tarihy dәuir sipatynda ótui qajet. Sonda ghana tiyanaqty ómirsheng úiym bolyp qalyptasar edi!

"Ras-au" degendey bas iyzey tyndap otyrghan Asylqan, osy iyzekteuimen «partiyagha shek keltirip, kýnәgha bata qalghanyn» endi sezgen adamsha selik ete týsti.

- Bigha, osyghan basymyzdy auyrtpay-aq qoyalyq! Partiyanyng bir kýndik basshylyghy bir ghasyrlyq jeniske jetkizip otyrghanda, asyghys steldi degen sóz be. «Qiyaldan ómir ozdy» degen osy. Biz qiyaldap bolghansha oryndap bolu, tek kompartiyanyng ghana qolynan keletin is! Qane, tek Maujushiymyz ben onyng partiyasynyng jasay berui ýshin shelik osyny!

- «Esil pikirim qor bolghan!» degen oimen qarqyldap kýlip jiberippin. - Saghan aityp otyryppyn-au osyny!... Partiya men Maujushidy joyalyq dep otyrghanday kórinuimdi qarashy!... Ha-ha-ha-ha.. qane osy jaqsy tileging ýshin ishsem, sheyin, biraq, múnan song zorlama!...

- Oi, shirkin, qyzyq dýniye-ay, -dep Asylqan jadyray týsti sonan song mening kónilimdi de aulap qondyng kezegi endi kelgen siyaqty. - Egin sharuashylyghyn keshe ghana koperasiyalandyryp, úhu dep otyrghanymyzda, endi býgin odan óte shyghady dep kim oilaghan. Alal jýrekti sening múny aitatynyng da tabighi. «Qiyaldan ómir ozghanda» osylay ozatyny da tabighy ghoy! -dey saldy.

Osy juanbas, túrtpaq qara dosyma jymiya qarap otyryp qalyppyn. Ahymetqan men ekeui, bir soqagha moyyntúryq qosqan par ógiz siyaqty kórindi aldymen. Birining qara, birining aqsúrlyghy bolmasa, túryqtary birdey. Kýshteri men tózimdilikteri de birdey. Araqqa kelgende pysyldap tarta beretin, mas boludy, jeligudi de, jenilip sendelekteudi de bilmeytindey, kýndiz-týni qúisang da zerikpey jyljyta beretin qasiyet ekeuine teng bitken. Búlar júmystyng auyrlyghynan qoryqpaydy. Qoryqpaytyny, auyr júmystan qashyp shygha biledi, zәulighalam, qashyp qútyla almay qalsa, ony bitirem dep әure bolmay, qabaq ta shyqpay, ózderining araq ishkendegilerindey ghana pysyldap, qybyrlap zeriktiredi. Áleumettik qamy týgil óz semiyalarynyng qamy da qaperlerine kirmeydi. Qaperlerine kirmeytini, әleumet jýgi halyqtyng moynynda, semiya jýgi qatyndarynyng moynynda bolyp dәndetken. Qúday taghala búl ekeuin úqsatqanda әielderin de bir-birinen audyrmay úqsatyp, ýnireygen arsa-arsa sýiekterden jasap beripti... Sóitip, borbas pen batpaqta da, tegis danghyl men tayghaq múzdarda da ekeuining jýrisi osy jýris.

Ahymetqan men Asylqannyng qorqatyndary da bir ghana qúbyjyq. Parlap jekken sol qos ógiz qorqatyn qúbyjyq siyaqty bir ghana biyshik-sayasy biyshik. Barlyq zerdelerin sol biyshikke ghana júmyldyryp alghan. Qay jaghymyzdan kelip shart ete týser eken dep alaqtaydy da jýredi. Baqyrayghan alakóz bolyp qalulary sodan siyaqty. Sol biyshik basqalargha ýirilip, sylday bastaghanda ózderine de tiyip ketkendey myqshyndasyp jiberedi de, topyraqty búrqaqtatyp, ala jóneledi soqalaryn...

Aytpaqtayyn, qasymdaghy myna qara «ógizimdi» súry «ógizge» býtindey úqsatyp, jazyqsyz jazghyryp tastay jazdappyn ghoy. Bir nauqan bastalyp, sayasy qamshy ýirile bastaghanda, «par ógiz» shoshynghandyqtarynan soqalaryn jedeldete sýirep, búrqaqtata jóneldi dedik qoy. Sodan bastap ekeuining parqy kórine bastaydy: súry ógizde jaltaru, búrylu degen bolmaydy. Múryndyqsyz úrynshaq, aldyna ne kelse sony basyp, bәrin de soqalay beredi. Al, qara ógiz beyshara múndayda eki jaghyna jaltaqtap, bayqay ilesedi súrygha. Qojadan ghana emes, jazyqsyz bireuding qazan-oshaghyn soqalaudan da qorqyp, ondaygha dóp kelgende búryla búrqaqtatugha betteydi. Sóitip súry ógiz ben parlasudan qalady...

Asylqannyng «qúbyjyqtan» qorqatyn sebebi Ahymetqandikinen bir ese kóp edi. Ol, gomindannyng jynsa mektebinde oqyghan. Sol qylmysyn da esinen shygharmaydy. Qúiryghym әli de aktivterding qolynda dep jasqanyp, bireuge zәbir kórsetip qongdan saqtanady. Jәne sol mektepti bitirgendigine layyq sóileu tәsiline de bay. Pikirler qaqtyghysynda ózining zildey salmaghymen domalaq qarbyzsha, qay jaqta, nelikten domalap jýrgenin de sezbey qalasyn.

Al, Ahymetqan onday keri tónkeristik kertartpa mektep týgil «ong tartpa» mektep te kórmegen. Medreseden alghan qoy qattyq sauatyn bylay qoyghanda, shýkirshilik aitsa aitarlyqtay, oqu bilim jaghynan «tarihy tap-taza». Últtyq armiya qatarynan bir polktyng sayasy jetekshisi bolyp ósip shyqqan. Últtyq armiya ofiyserlerining kóbin kәsip auystyrghan shaqta armiyadaghy sol «ústazdyq» dәrejesi boyynsha oqu-aghartu mengermesine orynbasar bastyq bolyp bólinipti. Sóitip, Aqymetqan búl dәuirge óz әke-sheshesining baysymaq otbasynan emes, tónkeristik armiya sabynan kelgen. Sondyqtan taptyq jaghynan da tap-taza. «Ýshke qarsy» nauqanda jolbarys sanyn toltyrushylar jaghynan iyegine «tanba» basylyp, jansaqtan jyrtqyshtar qataryna qosylyp qalghany bolmasa, tarihynan eshqanday haupi joq edi.  Múny «qúbyjyqtan» qaltyratyp qoyghan, tek, qazirgi mәnsabyna layyq ghylymy negizining joqtyghy ghana. Alghan qyzmetine búl jaghynan mýlde layyqsyz bolghandyghynan sayasi-iydeyalogiyalyq jaqtan tolymdylyghyn saqtap qana kýn kórgisi keledi. Ásirese sayasy jaqtan kirshiksiz senimdilikke múqtaj. Ózin osy mәnsapqa Qúdayday qoldap kótergen, rasynda da, sayasy mýrittigi men iydeyalogiyalyq sәbiyligi. Mýrittigim bolmasa búl mәnsaptan múrttay úshamyn dep biledi. Sayasy qamshydan derek sezilgende, betaldyndaghyny soghyp-shaghyp, soqalap ala jóneletini sodan.

Asylqan men Aqymetqan syrtqy beyne jaghynan úp-úqsas bolghanymen ishki dýniyelerning osynday paryqtary da bar edi.

Men Asylqangha kýlimsirey qarap otyryp qalghanymda, ol kóz qyryn birer jýgirtip qoyyp jymidy. «Qiyaldan ómir ozdy» dep meni aldarqatuyna qaray, әldeqanday biyikten qomsyna jymighan jayymdy sezgen eken.

- Álgi pikirime qarap meni ishinnen synap-shyjghyryp otyrsyn-au, quym, ә! -dep kýldi. - Qúday biledi, «araqtan basqany bilmeytin netken topas edin!» dep otyrghan shygharsyn!

- Meni de pәlendey balighatqa tolghan jigitke sanap, jarylqap otyrghanyng belgili ghoy! -dep kýlgenimde ol qarqylday kýldi. - Qayta men Ahymetqanday topasqa salystyrugha bolmaytyn jorghalyghyndy baghalap otyrmyn!

- Hy-hy-hy-hy Ahymetqan ne dep edi?

- Ol, osynday pikirimdi estip, «Qúday saqtasyn senen!» -dep «baghalady» ghoy!

Asylqan qúshaqtay alyp, mandayymnan jogharygha sylap-sylap jiberdi de, qattyraq kýlgen Maqpalgha qarap tez jiyldy.

- Ol itting sonday shoshqalyghy bar, Qúday sonyng ózinen saqtasyn seni! -dep kýlimsiredi. Bireudi kózbe-kóz maqtardaghy әdetimen tómen qarap jalghastyrdy sózin. - Pikiring kózinnen de ótkir, shalymdy-jalyndy jigitsing ghoy, biraq onyndy ashyq baghalaudan ne payda! -dep qaldy da araghyn stakanyna toltyra qúidy. Jútyp jiberip soza kýrsindi. - Asqar taudyng qoynaularynday alan-ashyq dosym, tek aman bol!

- Osy joly maqtauyndy súrap-aq aldym, Aseke, tek, anqau-maqau tabighatsha ashylyp-shashyla beredi ekensing dey kórme! - Jәne osy partiyadan jaqsy partiya izdeydi eken dep te kýdiktenbe, «joghalsyn» dep qoymasyn  degendey, «jasasynyndy» jaudyruynnan qorqyp qaldym!...

Asylqan ketken song Maqpal ekeuimiz aimalasa otryp aitysyp, kelistik: ol óz mektebine jalghyz ózi ketti de, mektep bastyghyna Súng zydauyandy erte kirip, aryzyna rastama jazdyryp alyp keldi. Ertenine ólkelik partiya komiytetining ýgit-nasihat bólimine ekeuimiz birge baryp, oquyna rúqsat alyp qayttyq. Maqpal óz talaby boyynsha, Shinjan institutynyng fizika-matematika fakultetine týsti.

Abyla jónindegi tergeu tolqyny úighyr qyzmettesterding kóbin jayqap ótip, basqa mekemelerdegi, tipti kóshedegi dos-jarandaryna deyin sharpydy. Olardyng birnesheuin sýngitip әketkende, qazaq qyzmettesterining basyna shashyrandy su da júqpaghany úighyr qyzmettesterding kýmәnin qozdyrghan kórinedi. Áriyne, ol kýmәnning shyn negizi Ahymetqannyng qospa-qoyyrtpaq pikirlerinen qúralghany mәlim. Al, mening Oshúr ahúngha aitqan shayka jónindegi joramalym úighyr qyzmettesterding kókiregine Ahymetqannyng sol qoyyrtpaghymen birge kirip, ishterin keptirmesin be. Sóitip, «kek alu shaykasy degen kórsetindi qazaqtardan shyqty» degen kýmәn asqynyp, qoyagha ainalyp qalghan siyaqty. «Ey qazaq!», «ey qonqabay!» dep shaqyrtayn boldy qazaqtardy. Mening Ahymetqannan alystauym, olardyng kózin aldau ýshin әdeyi istelip jatqan «jasyrynympazdyq», «qulyq», «aylakerlik» bolyp qala berdi. Ábilemit pen Oshúr ahún aldynda aqtaluym, ózimdi aqtay almay, sol maghynada jeksúryn kórsetetin bolghandyqtan, olargha da zaulyghalam iyilip qoiydan arlanatyn boldym. Sóitip, egerlesken eki jaqtan da alys jýruime tura keldi.

Últtyq jikteu, últtyq qorlau retindegi sonday ataularmen shaqyrghandargha alghashynda qatal eskertu berip jýrdim. Ondaylar sonda da kóbeye berdi. Kóp edi. Erinbey-jalyqpay jinishkelep týsindirip, kókeylerine qondyrugha tyrystym: «qonqabay» degen sóz túmsyghy kesek adamgha, onyng ishinde qimyl-әreketi kesek, dóreki adamgha ýilesedi. Mәselen, Ahymetqangha sәl layyqtau. Eger úighyr halqynan izdesender búl ataularynnyng joly tipti onalar edi. Al, maghan mýlde ýilespeydi. Sol tәrizdi «qazaq» degen atau, senderge «mazaq» maghynasynda aitylghanday sezim tughyzghanymen bizge qúrmet kórsetkendey estiledi. Mәselen: kemsitu ýshin boq shashudyng ornyna gýl shashqanday aqymaqtyqtyng isi bolyp qala beredi. Búl misaldardan últshyldyqtyng kózi basqa últtargha qashan da júmuly bolatyndyghy aiqyn kórinip jatyr. Dostar, eki kózdi birdey keng ashyp qaralyq!» -dep orayy kelgen jiyndarda da týsinik aittym.

«Bighabil joldas, qaljynymyzdy shyn kórip qapsyz» dep qarqyldap kýle jýre shynday berdi qoyalylar. Men syrttay berdim. Últtyq múnday jik pen bólekteushilik ómir sýrse, ol «qaljyndaryna» qarsy qaljynday jýrip, ózim de bólekteushi bolyp qalmaspyn ba. Olay bolghanda internasionalizmshi-kommunizmshi bolu qayda!... «Gomindang besigindegi oqushy Bighabil rushyldyq jikke sonshalyq qarsy túra bilgende, kompartiya stolyndaghy kommunizmshi Bighabil últshyldyqqa qarsy túra almay ma!..». Sóitip, osy senim, osy ýnmen gazet jurnaldargha teoriyalyq maqalalar jaza bastadym. Pikirles-armandas dostar izdedim. Tarbaghatay auasynda ósken úighyr dostarymdy aldymen kóksep, aldymen izdeppin. Mahmút Kerim  men Túrghan Áliyevting ýilerine jiy baryp, ýiime jiy shaqyryp túrdym.

Ýrimjige qyzmetke shaqyrylyp kelgen jerlesterim kóbeyip qalyp edi. Bәrimen de etene tuystay bolyp bara jattym. Bәrinen de qyzyghy - Ýrimjige sabaqtastarymnyng jinaluy boldy. Maghan qyzmettes bolyp Altaydan Yntyqbay, Shәueshekten Quat, Qúljadan Yusup Qasym kelgende toygha bergisiz ziyapattarmen qarsy aldym. Ýiimen kóship kelgen Yusuptyng men tanymaytyn «shókenin» de sýiip alyppyn. Esesin jibermeu ýshin ol mening kelinshegimning jelkesine egeudey iyegin ýikep-ýikep jiberdi. Ózderin kýtu ýshin eki sabaqtasyn ertip kelgen oqushy «qyzgha» odan artyq qaytpek...

Abylanyng pyshaqtaluy turasynda kýmәnmen qamalghandar sol kýzding sonyna taman bir-birlep eleusiz týrde bosatyla berdi. Eng songhy, eng auyr kýmәndylary qys ortasynda qaytaryldy. Jalpy úqqanym, artylghan qylmysqa eshqaysysy moyyndamapty da, moyyndatarlyq myqty fakt týspepti. Kimning kórsetindisimen qamalghandyqtaryn da, nendey mәsele qoyylghandyqtaryn da aitpaydy. Ýnsiz jymiyp qana shyghyp, júmystaryn jymp qana istey berdi. Qamalyp jatqandaghy ailyq enbek aqysyn aluda da elpek, júmysta da elpek.

Qyzmetine tek Abylannyng ózi ghana qaytpady. «Abyla góy jazylmasa shyqpaytyn edik...» dep qana qoydy bireui. «Býiregim dey me, bórigim[1] deyme, birdemem auyrady dep qana dem alyp jatqan úqsaydy. Kýtimi erekshe eken. Jәnnatqa kirip alghan song shyqqysy kelmey jatyr, júmo!» dep kýlisedi. «Kisi óltiru shaykasy» bolyp qamalghandar aqtalsa da, «qonqabaylar shaykasynan» biz aqtala almadyq. Búl atau ýdep, jalpylasa berdi. Múnyng ishki mәni men syryn bilmeytin syrt úighyrlar da qazaqtardy solay shaqyratyn boldy. Oghan qarsy «sart» deytin ataudy qazaqtar qayta qoldandy. Jaqyn eki últ ara qaljynnyng «bismillasyna» ainaldy sóitip. Múnyng alalyq-jikshildik mәni bar «qaljyn» ekendigin biletin mening úighyrlarym tuystaryna qarsy týsinik aityp jýrdi. Olardyng «sen de qonqabay!» deytin tigil jauap alyp qaytyp jýrgenin de estidim. (Tarbaghataydyng qazaqqa ýiirlesip ketken úighyrlary qazzaqsha aralas tilde sóileytin. Olardyng qonqabaylyq belgileri sol tili men bizdi jaqtaghandyqtarynan tabylypty.) Sóitip, qonqabaylar qatary kóbeye týsti.

Mening otauym әr senbi keshinde «qonqabaygha» lyq tolatyn boldy. Ózimdi qonqabay demeytinderding barlyghyn qonqabay qataryna qosyp kýte berippin. Sóitip jýrgenimde Sәrsen sayasat pen Áliya keldi. Sәrsen ólkelik ýkimetting bir bólimine audarushy bolyp kelipti de, Áliya partiya mektebine oqugha kelipti. Otauyma qos sayqaldyng qosarlana jetuine alghashynda tandanyp ta, tiksinip te qalyp edim. Maqpal mektep jataghynan ýige qaytpaytyn kesh, túrmysymyzdy qúttyqtay kelgen Áliya Kýlәnmen tanysyp, auyz ýige tamaq istesuge shyqty. Onyng ahualyn Sәrsen týsindirdi ózi joqta. Áliyanyng ózgerisi men partiya mektebine qabyldanuy jóninde tipti qonymdy shyqty Sәrsenning sózi:

- «Gomindang adamdy albastygha ainaldyrsa, gonshandan albastyny adamgha ainaldyrady» demedi me gomoro, Bighash, osynyng keremet danalyq sóz ekendigi is jýzinde talay jerde-aq kórinip jatyr! -dedi ol.

- Dәl Áliyany albastygha ainaldyrghan gomindang emes-au! -dep men kýldim.

- Ol, óz tabynyng iydeyalogiyasynan azat bolu ýshin qanshalyq kýresti desenshi, sol jolda әkesin de qúrbandyqqa shalmady ma!... Sanasyna qanshalyq batyldyqpen tónkeris jasaghandyghyn eki jyldan beri kórmeding ghoy, Bighash, ondaghy Áliya joq qazir demsomolgha[2] mýshelikke ótip, audanymyzdyng eng sanaly tónkerisshi, eng abyroyly qyzy boldy. Baqytyna jaray kýieu jigit te myqty bolyp kezdesti ghoy!...

Sәrsen syrtqa shyghyp ketkende ol turaly Áliyanyng bayandauy da dәl solay sóilendi:

- Bigha, «kimde-kim jaman bolsa, zamany beynauat» depti ghoy Abay atamyz... Biraq, men ózim... ózimdi zaman búzghan degendey aqtalmaqshy emespin. -dep qyzghysh tarta kýlimsirep jalghastyrdy sózin. - Mening aqymaqtyghym tabymnan jaralyp, ózimning balalyq-nadandyq әuesqoylyghymmen ósken ghoy!... Al, myna Sәrsen aghanyng ózgerisi adam tandanarlyq ózgeris boldy. Búryn óz paydasynan basqany bilmeytin qynyr edi ghoy Sәken, qazir kimde qiynshylyq bolsa, semiyasyn da, ózin de sonyng qútylar jolyna kópir etip jatqyzatyn kisi boldy!... Óziniz de kórersiz әli!...

Sәrsenning ózgerisi jónindegi Áliyanyn, búl aitqany Maqpaldyng Tarbaghataydan kórip kelgenderimen rastalghanday, zeyin sala tyndadym. Biraq Maqpal ekeuimizding qosyluymyzgha ziyankestik istegen osy saldaqynyng ózin osy ýige múnan song ýiir etpey, keltirmey qoydyng amalyn oilastyrghanymsha erekshe bir ótinish qoyyp qaldy ózi:

- Bigha, ótken is ótip ketti ghoy... qayta kelmeske ketti endi, basqa basqa semiyanyng adamy boldyq... múnan song ózdi-óz semiyamyzdyng tatulyghyn saqtauymyz shart qoy. Olargha... Maqpal men mening jigitime eshtenemizdi sezdirmey-aq qoyalyqshy!

- Maqúl, -dedim men jymiyp. - Jigitinizge ol jaydy estirtpey ótuge sizding baqytynyz ýshin uaghda bolsyn! Al, mening kelinshegim әldeqashan estigen, aityp qoyghanmyn. Sondyqtan endigary múnda kelmeuiniz, oghan kórinbeuiniz dúrys.

- Neni aittynyz? -dep súrlana qarady Áliya.

- Bәrin aittym. Altaydan joldaghan tórt hatynyng maghan tiymegen sebebi senen bolghanyna sendiru ýshin aittym.

- Aldynda ótkizgen qylmysym ýshin Maqpalgha ómir boyy qaryzdarlyq sezimmen ótermin! -dep jylamsyray sóilegen Áliya betin basty. Kózinen birdeme shygharyp alyp basty ma, әlde jylady dep nandyru ýshin taghy da shygharmay-aq basa saldy ma, onysyna qaramadym. Týzden Sәrsen qaytyp kirgen son, qaytqansha әngime sonymen ghana ótti.

Sodan ýsh kýn ótken song Sәrsenbi keshinde Maqpalym, lypyldap kirip, asyla týsti moynyma. Ózi tútqyndyqtan qútylghannan keyingi Altay men Ýrimjiden maghan jazghan tórt hatyn qolyma ústata asyldy.

- Mine, hattarym tabyldy!... aitqanyng týgel ras eken janym!.. Áliya qaytaryp berdi, týgel aitty!

- Neni aitty?

- Ghashyq bolyp seni qolyna týsiru ýshin onyng istemegeni joq eken ghoy, bәrin aityp, keshirim súrady menen!

- Keshire saldyng ba?

- Keshirmegende, "moyyndaghangha - kenshildik, jasyrghangha - qataldyq» deytin kósem tәlimi bar ghoy. Jәne... seni shynymen jaqsy kórgen adamdy men jek kórem be!

- Ol meni jaqsy kórse de... senimen kýndes boldy ghoy, ziyankestik istedi ghoy!

- Ol búryn menimen tanys-bilis emes, qanshalyq ziyankestik istegenin beytanystyghynan ólshey almaghan. Seni basqagha qimaytyndyghynan ghana istegen. Al, sen maghan arnaghan jýregindi saqtaghansyn. Meni izdestirip-súrastyrumen ghana bolghansyn! Mening kegim sonymen-aq qaytpady ma!

- Ol endi sening ishine kirip alyp, meni taghy ailandyrsa, bolmaghanda qastyq istese qaytpeksin?

- Sening oghan azbaytyndyghyna senimim tolyq. Aylandyrghangha ailana beretin bas mynau emes shyghar! -dep Maqpal kýle qúshty shekemnen. - Men ony sembining keshine qonaqqa shaqyryp qoydym.

- Sәuletayym, myna búryn asqan arsyz әzәzil bolghan. Aramyzgha suyqtyq salmasyn deymin. Onshalyq jaqyndasyp ketpe onymen!

- Mening jer betinde bar-joqtyghymdy bilmey túrghanynda menen seni suyta almaghanda, senen meni endi suyta almaq pa!... Ýlgi alsyn bizden, oghan jaqsylyq kórsetkim keledi, qastyq istep qayter deysin!..

Sóitip, sembilik keshimizge Áliya men Sәrsen taghy keldi. Maghan jaqyn jýretin «qonqabaylardyn» kóbimen qoldasyp, qoshamettesip te ýlgerdi. Meni «Bighash», «Bighan», Maqpaldy «Núriyash», «Nýkesh» atap jypylday bergen son, tas bekinip alu jónin men de úmyta bastadym.

Maghan әr kesh sayyn kelip túratyn Yntyqpay men Kýlәn bir-birine bastan keshkenderin jasyrmay-býkpey týgel әngimelep bolyp edi. Kýlәnning sýigenin gomindang óltirse, Yntyqbaydyng jana alghan kelinshegi ýshke qarsy nauqanda «jolbarysyna» ara týsip ólgen ghoy. Sonday jan týrshigerlik tragediyalaryn aitysqanda ekeui talay ret birge jylasyp ta alghan. Bir-birining syr-sipatyn alghashynda menen úqqan ekeui kóp ótpey jaltaqtasyp, kýlimdesetindi shyghardy. Ekeui de bireuge qarastaghy ózdi-óz әdetterimen túqyra-sýze qarasyp kýlisedi. Búl «sýzilisulerine» Maqpal ekeuimiz dәn riza bolyp jýrdik. «Mening әpekemning kózi magnitshe tartyp bara jatyr-au osynyndy!» dep maghan Maqpal maqtanady da, «mening dosymnyng moyny osynyndy mamyqsha jabystyrar әli!» dep men bәs aitamyn. Sembilik keshterimizdi osy ekeui ýshin barynsha jasap, ónerli sauyqpen ótkizip jýrdik. Múnday keshterimizden Áliya men Sәrsen qalmaytyn boldy. Qazan-oshaq pen dastarqan mәselesine ekeui de sheber. Maqpal ekeuimizdi ol jaqqa juytpay, qonaqtar qataryna otyrghyzyp qoyyp kýtedi. «Áliyash» by bastaugha, «Sәken» sauyq basqarugha Qúdaydyng әdeyilep arnap jibergen kósemderi bola ketti. Al, «әpeke-sinili Kýlәsh pen «Núriyash» bir qúrsaqtan qosylyp әn aita tughanday ghoy. Ásirese, osy ekeuining әni «qonqabaylar» dy qoysha iyiretin boldy otauymyzgha.

Sembilik keshter bizding otaudan bastalyp, ózinen-ózi osylay úiysty da, 54-shi jyldyng jazghytúrymyna kelgende jalpylasa damydy. Árqaysysy óz ýilerine shaqyryp, kezektesip ótkizetin boldy. Qalpymyzdy búzbay barugha әdettenip aldyq. Sóitip, dastarqanymyz ghana emes, oi-pikir, sanamyz da birlesip, odaqtasyp ketkendey sezildi. Sayasy pikirden meni talay sastyryp, qatty saqtandyryp ósirgen Sәrsen sayasatymnyng ózi de saqtanudy qoyghan siyaqty. Jazalanady dep qaytarylghan Uanjynnyng Biyjinge qaytyp bara sala ortalyq ýkimetting bir ministri bolyp saylana qoyghanyn «aldymen estigen» sol bolyp shyqty bir otyrysta.

- Ýi, әlgi Uanjin qalay jazalandy eken dep jýrgenimizde bir ministrlikting taghyna shyghyp ta ýlgeripti ghoy! -dep qalghan bireuge qarap myrs-myrs kýldi ol:

- Jana estiding be? Hy-hy-hy... byltyr 8-shi aida qaytyp bara salysymen taghayyndalghan!

- Ortalyq ýkimetting basqa barlyq isine sýiinsem de, osynysy miyma simaydy! -dep Yntyqpay kýrsindi. Jaqyn otyrghan Kýlәn «ol jaqqa barma» degendey stol astynan tizesin qaghyp qoyghanyn bayqadym.

- Qalay ghana sighyza alarsyn-au! -dep Sәrsen de kýrsinip qoydy.

- «Bәrekelde, Lauuan, jaqsy istep keldin!» dep syy tartqany ghoy, migha simaytyn ne túr onda! -dep órshelene týsti taghy biri.

- Uang shujiyding búl enbegi ýshin emes, Uang generaldyng búrynghy enbegi ýshin kótergende osylay kóter dep pe edik. Gomindandy qyrghanyna kóterip bolghan! Shinjandaghy ózining qoylary men qoyshylaryn qyrghany ýshin aspangha shygharghany qay óner!

- Qol qashan da ishine qaray iyiledi, jigitter, -dep Sәrsen tújyrymdady. - Men sony ghana bildim!

- Osy sózdi qoysaq qaytedi! -dep qasynda otyrghan jigit kýbirledi de, Sәrsen oghan qarap, kópshilikke týsinik aitty:

- Múnday otyrysta múnday sóz kereksiz de shyghar. Biraq, ómir boyy ansap kýtken sóz-pikir erkindigimiz endi ghana tiyip otyr ghoy. Osylay sóilesuge jetkizgen Maujushigha myng alghys. Ishimizge simaghan birer jaytty aitqanymyzgha qayter deysin. Uanjyn týgil, jekege shoqynugha qarsy túrudy dәriptep, ózine de pikir talap etip otyrmay ma kósemimiz!

- "Bәrin ait ta birin ait, ishindegi dәnin ait" depti ghoy bir qyz, -dedi bir qu. - Búlay bolghanda әrkim óz qotryn ózi qasyghangha jetetin múrat joq eken!

- IYe, Uanjynnyng jazalanu ornyna syilanuyn estigennen beri úighyr joldastar arasynda osynday pikir kóbeyip ketti! -dep ayaqsyz qostay saldy bireui. Sózding bólinu, derbestik talap etu syndy nasyrgha shauyp bara jatqanyn týsindim. Ózimshe dúrys tújyrym aityp, búl taqyryptaghy pikirlerdi tighym keldi:

- Joldastar, mәsele mynada, -dep qalghanymda, qasymda otyrghan Maqpal sanymdy qysyp qoydy da, qarsy jaghymnan Áliya basyn shayqap-shayqap jiberdi. Saqtandyrushy qamqorymnyng ekeu bolghanyna kýlip alyp jalghastyrdym sózimdi. - Keyingi pikirlerimiz, ýrketin jylqysha qúiryqtaryn kóterip osqyryna bastady ma, qalay!... Osy sózding shyghuyna sebep bolyp jýrgen mәsele, Uanjyn iydeyasyn ortalyq komiytetting ýzildi-kesildi shekteytin shara qoldanbauy - biraz uaqyt bolsa da jazalamauy ghana shyghar. Ortalyq komiytetting bizdi osynday iydeyagha keltirip ýrkitetin jazyghy bar ma?

- «Basqa ne jazyghy bolsyn!», «baspanamyz, úitqymyz bolghan song halyqtyng osynday tilek-talabyna jenil qaramasa deymiz de!» -desti bir-ekeui.

- Olay bolsa, dúrys týsinip alu qajet! Uanjyndy osylay ornalastyra qoyghan, kompartiyamyzdyng ortalyq komiyteti emes. Sonyng ishine kirip alyp, qymyrlap jýrgen basqasha túrpattaghy bir jәndikter. Teginde bitke ókpelep, tonymyzdy otqa tastaytyn aqymaqtyqtan aulaq bolayyq, joldastar!

Taghy da Sәrsen bastaghan birnesheui du kýlip, qúptay jóneldi búl jauapty. Jatyp atar Asylqan osy sәtte bir jaghymnan kýbir ete týsti.

- Aytyp otyrghan biyting kim, ei?

- Kim bolsa bolsyn, qasqyr bar dep asqar tauymyzgha atom bomby tastamayyq deymin!... Úly múrat jolynda kishkene mәselege qarap úly bólinu, ýlken ziyan tartqyzady!

- Sonda da... qasqyryng kim degenim ghoy? -dep taghy da býlk etkizdi Asylqan. Estip qoyghan birnesheuimen qosyla kýldim. Meni qorqytyp otyrghan ózin ózinshe kýbirlep qorqytyp qoyghym keldi:

- Aqymetqan ekeuinning eng qatty qorqatyndaryng kósemning aty ghoy, qasqyr dep ishinnen sol kisini mejelep otyrghan shygharsyn!... Ol kisi nelerindi jep, sonshalyq qúbyjyq bolyp kórindi sen ekeuine, sony ózing aitshy, qane!

- Biz qorqu emes, ol kisini kýnimiz dep syilaymyz, qasqyr dep sol kósemdi aitqan bolsan, túmsyghyna qoyyp jibermekpin! -dep ol kýbirledi.

- Bir basshyny kýn dep shoqynatyndargha qarsy kýres ashyndar dep, ol kisi ózin adam dep sanaytyndargha búiyryp otyr. Kimning túmsyghy qater astynda túrghanyn osydan-aq bayqarsyn. Erten-aq Aqymetqan ekeuing kóresin, túra túr, bәlem!

- Oghangha deyin iship al desenshi!...

Osymen onyng qaljyny sayasy týrtpekten dastarqan týrtpegine ainaldy...

Byltyr Sovet kompartiyasynyng bas sekretary - Stalin ólgennen song onyng izbasaryn qaghyp tastap, ornyna Hrushev shyqqan. Ólgen kósemin «jeke ózine ghana tabyndyrushy boldy» dep tiri kósem qaralap, qatty jazalay shyqqan bolatyn. Jekege tabynugha qarsy nauqan Sovet odaghynda osylay bastalyp, Stalinshilerdi kenirdektep jatty. Al, Stalinning tabyndyrushylyq izindegi ilesushi Júngo kompartiyasynyng «qyzyl kýni» bolyp alghan Mauzydún, «Stalinning basqa úly kýresterdegi abyroyyn saqtap qalu» jeleuimen ol nauqangha qarsy boldy. Solayda syrt kózge stalninshil emes bolyp kórinu ýshin, «óz qyzmetimizdegi onday jaramsyz stilden tәjiriybe alugha - saqtanugha» búiryq týsirdi. Sóitip, «jekege tabynugha qarsy túru» nauqanyn biz de jýrgizuge dayyndaldyq. Asylqandy «túra túr, bәlem» dep qorqytqanym osy aitylghan nauqan edi. Onyng qúbyjyqty qaljynyn osy qúqaymen tosqanym bolmasa, azuymdy basqanym, әriyne, naq tabynushy Ahymetqan siyaqtylar bolady ghoy. Ýlken gazetterden sol taqyryptaghy maqalalardy qayta oqyp, qúraldanyp bolghanbyz. Búl nauqangha әr kýni tanertengi eki saghattyq ýirenu uaqyty ghana belgilengen.

Jekege tabynushylyqqa qarsy ózara pikir aitysu, syndau satysy bastalghany jariyalandy bir kýni. Biraq kópshilik pikiri «ózara» týgil mekeme manyna da jolamay, aua jayyla berdi. Key biri tipti Qúday men Stalinnen basqa tabyndyrushy «taba almady». Keybiri odan tómenirekterden izdese de, Uanjynnen basqasyna bettey almay sipalaqtady. Keybiri óz tirshiligimizden birdeme aitqysy kelse de, tabyndyrushysyn atay almay jaymashuaqtady kep. Biliktileri óz qúiryghymyz qalay bolar eken degendey, arttaryna jaltaqtap, ýnsiz qaldy. Sóitip, bәrining de shoqyndyrushyny myqtap shoqy almay, shoqynushyny shoqyghysy kelmey otyrghandyqtary bayqaldy.

- Joldastar, búl nauqanda bizding negizgi týzetetinimiz jekege tabynushylar, -dep bastadym óz sózimdi. - Tabynushy mýritter týzelse, tabyndyrushy әuliyesi qayter deysin. Dәl qazirgi kezende bizding jelkemizden basyp zorlap tabyndyrushy tabularynyz qiyn. Al, sorly bastaryn ózdikterinen jerge soghyp, ózdikterinen tabynushylar barshylyq. Ondaylar qúlshylyq pen tabynushylyqty qyzmet ornyn saqtap qaludyng kilti dep týsinedi. Ondaylar qazirgi bilikti qúqyghy bar jekelerdi kompartiya ornyna qoyyp tabynady. Ózi saylap, siynyp jýrgen sol qúqyqtysy ne aitsa, sony partiya núsqauy dep, moynyna boytúmar etip tagha qoyady. Onysy, «pәlende keri tónkeris iydeyasy bar boluy mýmkin» dep qalsa, «iye, dәl taptynyz, ol naghyz keri tónkerisshi» dey salady. «Kis ióltirushi shaykada pәlen-pәlenderding barlyghy bayqaldy» dey qalsa, «dәl aittynyz, men de sony bildim. Ol shaykada osylardyng bar ekendigin kórinip túr!» dey salady. «Al endi osyny sizding dәleldep bere alatyndyghynyzgha senemiz ghoy?» dep súrasa, «dәleldeu degen sóz be, ony dәleldegen-dәleldemegende ne túr, partiyanyng ózi de kórip otyrypty ghoy, ol qate bola ma, jýris-túrystarynan maghan da dәl solay kórindi. Mәselen, pәlen pәlen uaqytta dәretke shyqqanda, týgen de shyghyp ketken. Pәlen kirgende, týgen de kirgen» dep qisyndastyryp, qiyrdaghy pәleni shiyrdan tauyp qúrastyra beredi. Osydan kelip, jala da tuady, qaza da tuady. Dýniyeni tyshpay búlghaydy! - Osy sózge kelgenimde qyzmettester duylday jóneldi. Pikirimdi ayaqtatugha әreng toqtattym. - Jekege tabynushylyq bizge dәl osynday asa auyr zardaptaryn tiygizip jýr, joldastar! Bizding osyndaylardan bir ret bolsa da esep alyp, múnysynyng qoghamgha qanshalyq dәrejedegi u bolatyndyghyn aiqyndap, týsindirip qoigha boryshtymyz. Tabyndyrushyny tii ýshin aldymen tabynushylyqty tiiymyz qajet. Ózining tabynushylarynan airylsa, tabyndyrushylardyng ózderi halyqqa tabynatyn bolady. Eng jaqsy shara osy!

Sóileudi talap etushiler jalaqtap, shuylday kóterdi qoldaryn. Bәrining de kóz qyry Aqymetqanda ekendigin bayqadym. Al, ol mesting ózi qannan qapersiz, ózine keler-keter sóz joqtay oryndyghyna shalqalap, eki bútyn eki jaqqa tastap, jatyp alypty. Aqyrghy sózimdi aiqaylap әreng estirdim basqarushygha:

- Mening búl әshkerelep túrghanym, barlyq tabynushy pendelerding bir týri ghana. Óz mandayyna qúldyq tanbany ózi basyp alghan eng sorly bireui ghana. Búl tabynushy dәl osy zalda óz ortamyzda otyr. Mәselesin aldymen ózi tekserip, ózin-ózi týzetsin! Eger shyndyghyna kele almasa, iyә, týsine almasa, pәktik kómegimiz ben týsinigimiz sonan song aitylady! -dep toqtattym.

Aqymetqangha qarap, kópshilikting týsi búzyla bastap edi. Jiyn basqaryp otyrghan mekememizding kense bastyghy, bas hatshy Lijurin, sóileudi talap etushilerding eshqaysysyna rúqsat etpey, ózi sóiledi múnan son. Bireuding atyn atap syndamaudy, qatty tiyetin, abyroyyn tógetin sóz shygharmaudy, bireuge týsin búzyp shúqshimay, «Bighabil joldassha» juas sóileudi eskertti. «Ózin-ózi syndaushylar bolsa, óz yqtiyarymen shyqsyn, ótkendegidey kýreske tartu pozisiyasyn qoldanbaymyz» -dey salyp, jiyn uaqytynyng bitkendigin jiryalady.

Keshke jaqyn meni shaqyryp alyp, tym «juas» eskertti ózi de: «sizding sóziniz bastan-ayaq orynbasar bastyghymyz Aqymetqan joldastyng ýstinde bolghanyn bәrimiz de týsinip otyrdyq. Jaqsy sóilep, qonymdy, jeterlik tәrbie berdiniz. Ózi de jaqsy әser alghanyn aitty. Múnan song onyng ózin-ózi tekserui jóninde quzastyrmay-aq qoyynyz. Ol da, siz de partiyanyng jaqsy kadrlary. Birinizge-biriniz shabuylday bersenizder jaqsy nәtiyje bermeydi. Ásirese, Ahymetqan joldas partiyanyng basshylyq qyzmettegi jaqsy kadry.

- Partiyanyng jaqsy kadrlary birin-biri syndamaushy ma edi? -dep jymiya súradym men.

- Syndaydy, әriyne, syndaytynyn bilesiz ghoy, biraq, mәselen, Ahymetqan joldas, tek partiyagha ghana tabynamyn deydi. Solay bolu jaqsy ghoy, ony ashyq syndap ne óndirermiz!

- Sonda ózining tabynyp jýrgen «partiyasy» kim? Kisi óltiru shaykasy retinde әrkimdi jansaq kórsetip, aljastyryp jýrgen «partiyasy» qay joldas eken? Ózinen anyqtap súradynyz ba osyny?

- Aha...ha...ha...a... súradyq, súradyq, bәrin de súradyq, ózi de moyyndady, Bighabil joldas! Al, osyny endi kópshilikting aldynda sóiletuding kimge payda, kimge ziyan bolatyndyghyn oilanynyzshy! «Ózimdi partiya mәnpaghaty jolynda qúrban etuge әrqashan dayyn túramyn!» dep partiyagha óterde bergen anty bar ghoy! Ha-ha-ha-ha... a... búl nauqan jóninedegi jogharynyng jol-joryghy osylay ghana syndau. Búl mindetinizdi tolyq oryndadynyz, jaqsy eskerttiniz, boldy!

Men qolymdy bir siltep tastadym da, jónele berdim. Ertenindegi nauqan jiynynda sóileushilerding keshegi arynynan taghy da airylyp qalghandyghy kórindi. Key «joldas» nysanamyzgha artqan qylmystaryn «kemshilik» atap, qoyjorgha qonyrlaryn býlkildetip qana ótip jatty, Ahymetqan jaqqa tipti basar emes. Lijurin bәrin de emdep qoyypty. Onyng ózning elpek, erke búralqysyn qorghaytyndyghyna senetin Ahymetqan «Pu tynjang da»[3] búl nauqandy alshayghannan alshayyp, qaterding iyisin de sezbegendey qapersiz ótkizdi. Áyteuir, sol kәri qorazdyng súry tәjin ótkir túmsyghymmen alghashqy sәtte bir shoqyp ótkenim ghana sauap bolghanyn sezindim. Birer aigha deyin moynyn ishine tygha jymiyp, maghan juastau qarap jýrdi.

Onysynyng montansy jýrip oray kýtu ekenin qaydan bileyin, qúlaghyn jymqyra bastady birer aidan son. Shanhaydyng Hupyng atty daryndy aqyny «jekege tabynugha qarsy túru» nauqanynda «túp-tura partiyagha qarsy - Maujushigha qarsy shaqshiyp shygha kelipti» dep estigenbiz. Kýshtige shaqshiya qoyatyn sau adam bolmasa da, shiqangha tiyip ketetin shyndyq bolady ghoy. Sodan ot alyp «Hupyngha qarsy túru» deytin taghy bir nauqan ile-shala bastalyp ketipti. «Jekege tabynugha qarsy» nauqannyng ayaqsyz toqtay qalghany, tabyndyrushylardyng ózderine tónetin zobalannan qoryqqany eken de, Hupyng siyaqtylardy týnshyqtyryp, qúrtyp jiberu nauqany eken. Aqannyng qúlaghy beker jymyqtyrylmapty.

«Hupyn» ghana emes, «Hupyng toby», «partiyagha qarsy Hupyng shaykasy», «Hupynnyng keri tónkeristik úiymy» atalyp, zoraya týsti. «Búl nauqanymyz, shyntuaytqa kelgende burjuaziyanyng keri tónkeristik shabuylyna qarsy shabuyl» dep badyrayghanda Aqannyng kózi maghan aqshiya badyraymasyn ba.

Sóitse de, sauapty isim qylmysqa ainalar ma eken dep kýmәndana qoymadym. Burjuaziyanyng shabuyly bolsa, oghan qarsy men shappay kim shappaq. «Burjuaziyanyng konfet qaghazyna oralghan bombasyna» - burjuaziyanyng jalbyzbalap kirip alghan jaghympaz sayqaldaryna qarsy qúlaghymdy qayshylap, men de qúraldana jýrdim.

Bizding burjuaziyany ózgertu sayasatymyz - yntymaq, kýres - yntymaq formasynda. Al, Hupynshylar - burjuaziyanyng partiyagha qarsy tisin qayrap shyqqan bas ókili. Sondyqtan búlardy biz osy nauqanda qatty syn tezine alyp týzetemiz. Týzelmese, mәseleni batyl kýres jolymen sheshemiz dep belgilendi búl nauqannyng harakteri. Alghashqy kýngi jiynymyzda osy mazmúngha qarata әrkim óz kózqarastaryn sóilep, pozisiya bildirdi. «Burjuaziyanyng shabuylyna qarsy» auytqymay batyl kýres jýrgizetindikteri jóninde qatysushylar týgel uaghda berip ótti. Búl uaghdany, әriyne, Ahymetqan ekeuimiz de myqtap berdik.

- Mening búl retki pikirim Bighabilding ýstinde, -dep bir zekip jiberdi de, qaytadan juasyp, sabazsy jalghastyrdy sózin. - Aldymen sony eskertip qoyayyn, Bighabil ekeuimizding aramyzda jeke óshtik - qastyq joq. Biraz bilimi bar qyzmetkerimiz bolghan son, ten-tús qyzmettestershe tatu-tәtti ótuge tyrystym. Biraq, partiyalyq prinsip boyynsha, joldas bolmay, arandatushy, aram pighyldy oqymysty bolghan son, shekaramdy ajyratugha tura keldi. Búl azamattyng bilimi týp týgel burjuaziyalyq bilim eken. Múnyng partiyagha kim jaqyn bolsa, sonymen jaulasatyndyghy, ózining kim ekendigin aiqyn kórsetip bere alady. Mәselen, ótken «jekege tabynugha qarsy» әrekette kim ekeni belgisiz, partiyaly-prinsipshil bir kadrdy qanshalyq uly tilmen shaqqanyn kórdinizder ghoy!...

- Kórdik, kórgenbiz, bilemiz! -dedi bir úighyr jigit kýlip jiberip, óshiktirip aitaqtay týskeni sezildi. - Túp-tura sizding ýstinizden sóilep, sizdi shaqqan, sizdi masqaralaghan!

- Endeshe, solay-aq bolsyn, -dep órshelene týsti Ahymetqan. - Hupyng da solay shyqqan. Partiyany kim qorghasa, soghan qarsy atylghan. Al, partiyany Bighabil da «kózben midan airylghan keuek bas» dep, ... aidyn... kýni... inshi saghatta, mening ýiimde, dәl mening aldymda aitqan.  Jәne dәl sol otyrysta «Maujushy kompartiyadan basqa adam», «kompartiya degen bir iydeyamen birikken emes, qúrama» deydi. Osylay ghoy, Bighabil myrza! Qane, Hupynnan basqasha oqymysty ekenindi endi dәleldep kórshi!... Joldastar, sózdi endi osy Hupynnyng ózine berip kórelik. Ózin-ózi teksersin, mәselesin tolyq tapsyrsyn! Búl, degenmen buyny qatpaghan jas Hupyng ghoy, ózin-ózi tez týzetip, bógelmey qatarymyzgha qosylyp kete alar! Sózimdi osy jaqsy ýmitpen toqtata túrmaqpyn. - dedi de qarnyn bylq etkizip otyra ketti.

Ádiletti tergeushim, bir qúlaqqa әr aighay. Qashqan da Qúday deydi, qughan da Qúday deydi. Qashqandar qútqar dep tilese, qughandar jetkiz dep tileydi. Dýnie u-shu. Bәrin bir ózine tabyndyru ýshin Qúdekenning ózi әdeyi osylay qarama-qrsy shulatyp qoyghan ba eken dep oilaymyn. Al, qarama-qarsy, qym-qighash mýddeler men shyrma shatu, shytyrman tilekter sol tabyndyrushymyzdyng miyn óz bas sýiegining ishine de qoymay shashyp, qasqyrgha et, qoygha shóp etip jibergen be eken dep te oilaymyn. Mәdeny tónkerisshi, qyp-qyzyl qorghaushym, bәrin de óziniz basqarmasanyz myna әlem mәdeniyet pen sanadan júrday bolyp, qalymys shynyrauyna batyp keter me eken!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»



[1] Bórik (úighyrsha) - uma.

[2] Demsomol (qysqartylghan atua) - demokratiyalyq jastar odaghy.

[3] Tynjang (hanzusha) - mengerme bastyghy. Putynjang - orynbasar mengerme bastyghy.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394