Qadirli oqyrman!

2012 jyldyng 22-qyrkýieginde, senbi kýni, 15.00 men 17.00 saghat aralyghynda qalalyq әkimshilikting arnayy rúqsatymen Almaty qalasyndaghy «Saryarqa» kinoteatrynyng arqasyndaghy alanda «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasy ótkizilmek.

Bes jyldan beri dәstýrli týrde úiymdastyrylyp kelgen búl iygi is-sharagha býginde týrki әlemining әrtýrli qoghamdyq jәne mәdeny úiymdary óz tilekteri men qoldaularyn bildirude.

Olar: Dýniyejýzi týrik jastarynyng odaghy, týrki әlemi adam qúqyqtaryn qorghau úiymy, dýniyejýzi jas týrik jazushylar odaghy, Soltýstik kipr týrik respublikasynyng Aqteniz strategiyalyq zertteuler ortalyghy, Irak týrikmenderining «Týrkimeneli» qoghamy, «ngdje Erek» Týrki Álemi Pikir-mәdeniyet-zertteu odaghy jәne jurnaly, «Karachay» qoghamdyq qory t.b.

Biz de óz kezegimizde, oqyrmandardy habardar etu maqsatynda osy qoldau hattardyng birnesheuin jariyalaudy jón kórdik.

«Abay-aqparat»

AUDARMA

DÝNIYEJÝZI TÝRIK JASTARYNYNG ODAGhY

QAZAQSTAN RESPUBLIKASYNYNG MEMLEKETTIK TILI BOLYP TABYLATYN QAZAQ TILIN QOLDAU AKSIYaSYN ÚIYMDASTYRU ÚIYMYNYNG BASQARMASYNA

QOLDAU DEKLARASIYaSY

Baku

Qúrmetti Múhtar ShAHANOV Myrza!

Qadirli oqyrman!

2012 jyldyng 22-qyrkýieginde, senbi kýni, 15.00 men 17.00 saghat aralyghynda qalalyq әkimshilikting arnayy rúqsatymen Almaty qalasyndaghy «Saryarqa» kinoteatrynyng arqasyndaghy alanda «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasy ótkizilmek.

Bes jyldan beri dәstýrli týrde úiymdastyrylyp kelgen búl iygi is-sharagha býginde týrki әlemining әrtýrli qoghamdyq jәne mәdeny úiymdary óz tilekteri men qoldaularyn bildirude.

Olar: Dýniyejýzi týrik jastarynyng odaghy, týrki әlemi adam qúqyqtaryn qorghau úiymy, dýniyejýzi jas týrik jazushylar odaghy, Soltýstik kipr týrik respublikasynyng Aqteniz strategiyalyq zertteuler ortalyghy, Irak týrikmenderining «Týrkimeneli» qoghamy, «ngdje Erek» Týrki Álemi Pikir-mәdeniyet-zertteu odaghy jәne jurnaly, «Karachay» qoghamdyq qory t.b.

Biz de óz kezegimizde, oqyrmandardy habardar etu maqsatynda osy qoldau hattardyng birnesheuin jariyalaudy jón kórdik.

«Abay-aqparat»

AUDARMA

DÝNIYEJÝZI TÝRIK JASTARYNYNG ODAGhY

QAZAQSTAN RESPUBLIKASYNYNG MEMLEKETTIK TILI BOLYP TABYLATYN QAZAQ TILIN QOLDAU AKSIYaSYN ÚIYMDASTYRU ÚIYMYNYNG BASQARMASYNA

QOLDAU DEKLARASIYaSY

Baku

Qúrmetti Múhtar ShAHANOV Myrza!

1992 jyldyng aqpan aiynda Tatar jastarynyng odaghy «Azattyqtyn» bastauymen Resey Federasiyasy qúramyndaghy Týrki memleketteri men úlystary jәne Qyrym men Ázirbayjandaghy jastardyng azamattyq jәne qoghamdyq úiymdarynyng qatysuymen ótken Týrki әlemi jastarynyng qúryltayynda dýniyege kelgen jәne qazirgi kezde:

Aughanystan Djumbushy Milly Islamy jastar qoghamy,

Ahyska týrikterining «Vatan» qoghamy,

Ahyska týrikterining jastar úiymy,

Germaniya jas týrikter oshaghy,

Germaniya týrikterining federasiyasy,

Batys Europa Qyrym týrikterining yntymaqtastyq jәne mәdeniyet ortalyghy,

Altay «Kan-Kerede» Altay jastarynyng odaghy,

Avstraliya «Altyn Orda» qoghamy,

Avstriyadaghy týrik federasiyasy,

Ázirbayjan Jastar odaghynyng últtyq kenesi,

Balkariya «Ant» Jastar qoghamy,

«Taulu» jastar qoghamdyq úiymy,

Bashqúrtsannyng Bashqúrt jastarynyng birligi,

Batys Frakiya Týrikterining yntymaqtastyq úiymy, Iskeche týrik odaghy,

Dostyq-Tendik-Beybitshilik Partiyasy Komotiniy(Grekiya) Týrik jastarynyng odaghy,

Bayyr Budjak týrikteri(Siriya týrkimenderi) qoghamynyng jastar qanaty,

Bolgariya Qúqyq jәne erkindik әreketi,

«Ufuk» qory,

Bolgariya týrikterining mәdeniyet pen qyzmet úiymy,

Chuvashiya «Suvar» chuvash jastarynyng odaghy,

Chuvash shyghystyq sport ortalyghy,

Shyghys Týrikistan jastarynyng odaghy,

Dýniyejýzi úighyrlarynyng qúryltayy,

Gagauz Týrikterining «Ana dili» jastar úiymy,

Hakasiya «Tun» jastar úiymy,

Gollandiya týrik ghalymdarynyng odaghy «Týrk eviy»,

Qarashay Islam qory,

Qazaqstan Bolashaq, Otau jastar úiymy,

Dýniyejýzi qazaq jastarynyng odaghy,

Qazaqstan úighyr jastarynyng odaghy,

Qyrghyzstannyng jas tarihshylar qoghamy,

Qyrghyz jastarynyng odaghy,

Qyrym tatarlarynyng últtyq mәjilisining jastar qanaty,

Qyrym týrikterining mәdeniyet jәne yntymaqtastyq qoghamy,

«Qardashlyk» Qyrym tatarlary jastarynyng odaghy,

«Bizim Qyrym Halqara» qoghamy,

Soltýstik Kipr Týrik Respublikasy «Týrik-bir» qoghamy,

Kosova Týrik demokratiyalyq partiyasy,

Qúmyq «Tenkliyk» jastar úiymy Anjy komiyteti(Daghystan),

Makedoniya Týrik demokratiyalyq partiyasy,

Noghay jastarynyng qoghamy,

Rumyniya músylman tatar jastarynyng demokratiyalyq birligi,

Ismayl Gaspraly Jastar qoghamy,

Demokratiyalyq týrik birligi,

«Atatýrik» jastar qoghamy,

Saha Respublikasy «Eder Saas» studentter odaghy,

Sibirstan Omby aimaghy: «Móldir» Sibir-qazaq mәdeny ortalyghy,

«Vahdet» týrik jastarynyng qoghamy,

Shor aimaghy: Shor últtyq mәdeniyet Ortalyghy,

«Tan-tol» Shor últtyq qoghamy,

Tatarstan «Azatlyk» tatar jastarynyng odaghy,

«Ene Bayat» teleuit últtyq ortalyghy,

Tuva «Hostul» úiymy «Areve» tuva jastarynyng odaghy,

Týmen aimaghy: Tatar jastarynyng qoghamy,

Týrk-ata aimaghy: Týrik-Ata qoghamy (Qyrghyzstan),

Týrkiya týrik oshaqtary,

Týrkimeneli irak týrikterining mәdeniyet jәne yntymaqtastyq qoghamy,

Irak Týrkimen aimaghy: týrkimeneli qory men mәdeniyet ortalyghy sekildi mýshe men qatynasushy úiymdardan qúralyp, erikti, tәuelsiz, últaralyq demokratiyalyq platforma retinde qalyptasqan jәne óz negizin halyqaralyq normalardan, adam qúqyqtary deklorasiyasyna sәikes memleketaralyq kelisimderden alatyn jәne qúrylghan kýnnen beri Týrki әlemining jarqyn bolashaghy ýshin tilde, iste, pikirde birlikting qalyptasuy ýshin qyzmet etip kele jatqan Dýniyejýzi týrik jastarynyng odaghy Qazaq últtyq әrekettting kóshbasshysy retinde Sizding Týrki әlemining ekologiyalyq mәselesi bolyp tabylatyn Aral men Balqash kólderin qútqaru maqsatynda atqarghan halyqaralyq enbekterinizdi, qazaq halqynyng últtyq namysy bolyp tabylatyn 1986-jylghy Jeltoqsan kótirilisining qúrbandaryn aqtap alghandyghynyzdy jәne SSRO basshysy M.S. Gorbachev pen Sayasiburony jasaqtaghan komissiya sheshimimen «ayypty» dep tapqanynyzdy, sonday-aq, keyingi jyldary Gorbachevty qazaq halqynan keshirim súratqan sayasy jenisterinizdi, Orta Aziyada 1926 jyly Bolishevik biyligi tarapynan tyiym salynghan Nauryz merekesin 1988 jyly tek qana Qazaqstangha emes, sonday-aq barsha Orta Aziya týrikterine qayta qauyshtyryp, qayta tiriluin qamtamasyz etken eren enbekterinizdi, jәne de 1989 jyly SSRO tarihynda alghash ret qazaqstandyq deputat retinde Kremlidegi SSRO halyq deputattarynyng siezdinde Ahyska týrikteri men Qyrym tatarlarynyng mәselelerin batyldyqpen kótergeninizdi jәne SSRO-daghy sany az barsha halyqtardyng tiline memlkettik status beriluin talap etip, shynayy últjandylyq azamattyq kórsetken erliginizdi jәne qazirgi kezde de qazaq halqynyng últtyq ruhy men tilin saqtap qalu, ony damytu jәne jarqyn bolashaghy ýshin atqaryp kele jatqan eren enbekterinizdi ghibrat jәne qúrmetpen qabyldaymyz.

Qúrmetti Múhtar Bey,

Dýniyejýzi týrik jastary odaghynyng tóraghaly atynan ýstimizdegi jyldyng 22-qyrkýieginde tarapynyzdan úiymdastyrylyp otyrghan dәstýrli «Qazaqstannyng últtyq jәne memlekettik tili - Qazaq tilin qoldau» aksiyasyn qúrmetpen qabylday otyryp, pikir jәne ruhtastyq túrghydan qoldaytyndyghymyzdy jәne qazaq tilining jarqyn bolashaghy ýshin atqarylyp jatqan osy tarihy jәne mәndi is-sharadaqazaq bauyrlarymyzben birge ekendigimizdi osy deklorasiya arqyly mәlimdeudi ózimizge mәrtebe dep sanaymyz.

Shynayy qúrmetpen.

Ekrem ABDULLAEV

Dýniyejýzi týrik jastary odaghynyng tóraghasy

QOLY

AUDARMA

22-qyrkýiek 2012 jyly Qazaqstannyng Almaty qalasynda úiymdastyrylatyn

Qazaqstannyng memlekettik tili - qazaq tilin qoldau aksiyasyn úiymdasytru tóralqasyna

QOLDAU MÁLIMDEMSI

Qúrmetti Múhtar ShAHANOV myrza,

Basshylyghynyzben úiymdastyrylyp otyrghan Qazaqstannyng memlekettik tili bolyp tabylatyn qazaq tilin qoldau aksiyasyn Týrik әlemining adam qúqyqtary úiymy retinde qoldaytyndyghymyzdy mәlimdeymiz. Óitkeni, bauyrlas el Qazaqstanda qazaq tilin keninen qoldanu jәne damytu qazaq halqynyng eng tabighy qúqyghy jәne Týrki әlemining de shynayy qalauy bolyp tabylady.

Qazaq tilining bolashaghy ýshin ótkizip otyrghan is-sharagha tabys tileymin jәne óz qúrmetimdi úsynamyn.

Abdullah BUKSUR

Adam qúqyqtary eksperti

Týrki әlemi adam qúqyqtaryn qorghau úiymynyng tóraghasy