Biylghy jyly Qazaqstanda dәndi daqyldar aldynghy jyldarmen salystyrghanda  shamamen  13 mln. tonna. jinaldy. Álemdegi astyqtyng tómen bolghandyghy biday men nan baghasynyng kezekti kóterilui turaly qauesetti joqqa shyghardy. Qaueset sózder kezekti bagha kóteriluimen rastalyp otyrady. Jergilikti biylik ortalyqtaghy atqarushy organdardyng qysymymen baghany shamalary kelgenshe ústap baghady. Osyghan úqsas jaghday 2007 jyly qalyptasqan edi. Ol kezde, «biylikting talpynysyna» qaramastan, elimiz basty taghamsyz qala jazdaghan, al bagha tek nangha ghana ósip qoyghan joq, ózge de azyq-týlikke de (sýt taghamdary, et, makaron ónimderi) kóterildi.

«Áleumettik nan»[1] baghasynyng kezekti ósuin «Reyting.kz» zertteu agenttigi «Kazpotrebnadzor» QB birlese otyryp, Qazaqstannyng iri qalalaryndaghy «әleumettik nan» baghasynyng monitoringi jónindegi pilotty zertteu jýrgizdi. Osy jobanyng sheginde aldaghy uaqytta nan baghasynyng ózgeru dinamikasyn jәne negizdigin qadaghalau jýrgiziledi.

ZERTTEU NÁTIYJELERI

Zertteu nәtiyjesi boyynsha elimizding iri qalalarynyng kópshiliginde nan pisirushiler sol nemese ózge jaghdaylarda nan qúnyn mynalardyng esebinen kóteretindikteri anyqtaldy:

Memorandum boyynsha kózdelgen baghany kóteru;

Biylghy jyly Qazaqstanda dәndi daqyldar aldynghy jyldarmen salystyrghanda  shamamen  13 mln. tonna. jinaldy. Álemdegi astyqtyng tómen bolghandyghy biday men nan baghasynyng kezekti kóterilui turaly qauesetti joqqa shyghardy. Qaueset sózder kezekti bagha kóteriluimen rastalyp otyrady. Jergilikti biylik ortalyqtaghy atqarushy organdardyng qysymymen baghany shamalary kelgenshe ústap baghady. Osyghan úqsas jaghday 2007 jyly qalyptasqan edi. Ol kezde, «biylikting talpynysyna» qaramastan, elimiz basty taghamsyz qala jazdaghan, al bagha tek nangha ghana ósip qoyghan joq, ózge de azyq-týlikke de (sýt taghamdary, et, makaron ónimderi) kóterildi.

«Áleumettik nan»[1] baghasynyng kezekti ósuin «Reyting.kz» zertteu agenttigi «Kazpotrebnadzor» QB birlese otyryp, Qazaqstannyng iri qalalaryndaghy «әleumettik nan» baghasynyng monitoringi jónindegi pilotty zertteu jýrgizdi. Osy jobanyng sheginde aldaghy uaqytta nan baghasynyng ózgeru dinamikasyn jәne negizdigin qadaghalau jýrgiziledi.

ZERTTEU NÁTIYJELERI

Zertteu nәtiyjesi boyynsha elimizding iri qalalarynyng kópshiliginde nan pisirushiler sol nemese ózge jaghdaylarda nan qúnyn mynalardyng esebinen kóteretindikteri anyqtaldy:

Memorandum boyynsha kózdelgen baghany kóteru;

Nan salmaghynyng sipatyn saqtamau.

Jergilikti biylikter jeke mýddeleri ýshin nemese nemqúraylylyqpen «sausaq arasynan» qaraydy jәne barynsha osy tәjiriybeni biylikting ortalyq organdarynan jasyryp baghady.

Tek Qyzylorda da ghana resmy qarastyrylghan baghadan nan baghasy edәuir tómen. Shymkent pen Pavlodarda memorandumda belgilengen jәne naqty bagha ózara ten. Kestede kórinip túrghanday, barlyq ózge qalalarda keybir sebepterge baylanysty  nannyng resmy baghasynan joghary.

Bir bólke nan qúnynyng 55 tengeden asatyn (ortasha kórsetkishi 49 tenge bolghanda)
qalalar autsayderler tobyn qúrady. Eger Almaty nemese Aqtauda baghanyng kóterilui shamaly ghana bolsa, Oralda (154%) jәne Kókshetauda (158%) ol aqylgha siyarlyq shekting barynan joghary.

Osy kezde Kókshetaudyng biyligi respublikalyq basylymdargha baghany ústap túru ýrdisi jetistikte ekendigi turaly jetkizgen. Atap aitqanda tamyz aiynyng basynda BAQ memorandumgha qol qoyylghandyghy turaly aqparat jariyalandy, osyghan oray salmaghy 550 gramm bólke nannyng bólshek baghasy 40 tg aspau qajet (ólshem kezinde bólkening salmaghy 500 gramm bolghanda baghasy 60 tg.).

BARLYQ IS - SALMAQTA

Zertteu Qazaqstanda «әleumettik nan» ýshin biringhay salmaq standartynyng joq ekendigi aighaghyn rastady: oblystyq ortalyqtarda ol 500-den 650 gramm aralyghynda. Osy taghamnyng halyqtyn  az qamtylghan toptary ýshin manyzdylyghyn eskere otyryp, әleumettik memleket qúrugha basymdylyq niyettengen  jәne onyng qúrylysynyng tútas sipaty, óte manyzdy mәselening ortalyqtandyra rettey almauy tanqalarlyq.

Zertteu nәtiyjeleri kórsetkendey, jergilikti biylik bagha túraqtylyghynyng saqtaluyn kórsetu ýshin nan salmaghyn jasyryn tómendetu әdisin yntaly qoldanady (16 qalanyng 9 bólkening naqty baghasy 600 grammdy qúraydy).

«Nan salmaghy» kriyteriyi boyynsha top basshy  - Almaty, Taldyqorghan jәne Qyzylorda (650 gramm) qalalary bolyp tabylady. Songhysy memorandum boyynsha kózdelgennen nannyng naqty salmaghy artyq bolghan birden-bir qala ( 500 ornyna 650 gramm).

Zertteu nәtiyjesi kórsetkendey, Qazaqstan qalalaryndaghy nannyng naqty salmaghy memorandum sheginde resmy jariyalanghannan jii ózgeshe bolady. Búl Petropavl, Aqtóbe jәne Kókshetaugha qatysty.

Kóptegen jaghdayda әkimdik qyzmetshileri memorandumgha sәikes nan salmaghy turaly aqparatty habardar etude selqostyq tanytady. 16 әkimdikting 4-inde memlekettik qyzmetshilerining qúlyqsyzdyghynan «Kazpotrebnadzor» QB salmaq normasy turaly aqparat ala almady. Tórt qalanyng ýsheuinde (Shymkent, Aqtau, Qaraghandy) memorandumgha sәikes nan salmaghy turaly derekter jinau mýmkin bolmady, onyng salmaghy 600 gramm tómen boldy. Búl nan salmaghyn qadaghalau ýrdisinde әreketsizdik faktisin әshkere etuge jol bermeu ýshin derekterdi jasyru turaly janama kuәlendiredi.

QANShA ARTYQ TÓLEYMIZ?

Zertteu nәtiyjesi boyynsha «Kazpotrebnadzor» QB qyzmetkerleri elimizding qalalaryndaghy nan baghasynyng әr týrliligin anyqtady:  35 tengeden  60 tengege deyin. Osy kezde, resmy standart pen baghasy saqtalghan jaghdayda naqty baghasy men mólsherlemesi arasynda  aiyrmashylyq boluy qajet.

Yaghni, kýn sayyn milliondaghan qazaqstandyqtar nannyng joq grammy ýshin tólem jasaydy. Mәselening auqymdylyghyn aighaqtau ýshin «әdil bagha» eseptelindi [2].

Elimiz boyynsha aghymdaghy naqty bagha men «әdil» bagha arasyndaghy ortasha aiyrmashylyq 6 tenge. qúraydy. Eger әr qazaqstandyq ortasha statistika boyynsha kýnine jarty bólke nan jese, onda qazaqstandyqtardyng bir jylgha nangha artyq tólem jasauy shamamen 17,5 mlrd tengeni (shamamen 117 mln dollar) qúraydy. Jәne óndirushilerding bastapqy óndiru baghasy shyndyq bolghan jaghdayda kýdikti tudyrady, alayda ony tekseru mýmkin emes.

Nan óndirushiler әr kez tabyssyzdyq sheginde júmys jasaytyndyqtaryna shaghymdanyp jýredi, salada bәsekelestik ortasy qalyptasqan. Osy biznes týrining jogharghy kommersiyalyq qyzyghushylyq bar ekendigin kórsetedi.

BAGhA DÁLELDILIGI

Nan baghasynyn, soghan oray únnyng kóterilui dәstýrli dәn baghasynyng ósuimen týsindiriledi. Múnday jaghdayda ún men nan baghasy әr eldi-mekende birdey boluy qajet. Alayda, zertteu nәtiyjeleri olay emes ekendigin aighaqtap otyr.

Kóptegen qalalarda әleumettik nan bólkesining baghasy jogharghy súrypty únnyng kilogramm baghasyna bólshek baghasyna jaqyn (kestede múnday qalalar qyzylmen kórsetilgen). Búl bir kilogramm únnan birneshe bólke nan pisiruge bolatyndyghy bolyp otyr.

Bir kilogramm ún qúnynyng baghasy nan baghasynan eki esege artyq ekendigin Astana, Qaraghandy, Shymkent jәne Qyzylorda qalalarynda tirkelgen kórsetkishter rastap otyr.

Sonymen, zertteuding sheshushi sәtteri «әleumettik nan» baghasynyng jalpy baghasyn qúraytyn ún (biday) ýlesin anyqtau boldy. Zertteu barysynda, otandyq nan pisirushilerding bagha qúru sayasaty «jeti mórli qúpiya» bolyp tabylatyndyghy anyqtaldy. Búl jaghdayda, sóz eng әleumettik azyq turaly bolyp otyrghanda, kommersiyalyq qúpiyany saqtaudyng jóni joq siyaqty kórinedi.

Áriyne, әr ónirdegi nan baghasy әr týrli faktorlardyng әserinen belgilentindigi belgili. Ún baghasynan basqa onyng qúramyna enetinderi: kólik shyghystary, JJM baghasy, enbek aqysynyng ortasha dengeyi, kommunaldyq tarifter baghasy, halyqtyng tyghyzdyghy jәne kóptegen ózge de sebepteri. Osyghan qaramastan, naubayhanalar biday (ún) baghasynyng jiyntyq baghasyn kóteriluin jasyrghandy jón kóredi.

Taghy bir kónil bóletin fakt - Qazaqstan qalalaryndaghy ún baghasynyng ýlken aiyrmashylyqtary. «Qazagromarketing» AQ derekteri boyynsha Qazaqstan qalalaryndaghy ún baghasy óte ýlken aiyrmashylyqpen ainaluy:  Taldyqorghanda 64 tenge , Astanada 110 tengege deyin jetedi. Qarapayym týsinik boyynsha, ún baghasynyng ósuine astyq ósiretin ónirding eldi mekennen alys ornalasu faktory әser etui qajet. Al tәjiriybede keri jaghdaydyng kórinis aluy jii qaytalanyp túrady. Mysaly, Taraz, Qyzylorda, Shymkent, Aqtau (64-70 tg.) qalalarynda ún baghasy tómen). Al, tónireginde qazaqstandyq astyqtyng basym kópshilik bóligi ósiriletin Astana, Kókshetau, Qaraghandyda bagha kórsetkishi (86-110 tg) jetti.

NEGIZGI TÚJYRYMDAR

Qazaqstandyqtardyng tabysynyng túraqty ósui halyqtyng kedey bóligining ómirine az әser etedi. Tәuelsiz sarapshylardyng derekteri boyynsha Álemdik norma ýilesimi 1=5 teng bolghanda, Qazaqstandaghy bay men kedey ómir sýru dengeyining arasyndaghy aiyrmashylyq ýilesimi 1=30 jetedi. Yaghny qazaqstandyqtardyng basym bóligi óz kýn kóristerin qamtamasyz etumen ainalysady. Búl qazaqstandyqtardyn  kýn kóru mólsherin qamtamasyz etedi. Nan-bәlish ónimderi qazaqstandyqtardyng asqa degen alghashqy súranystaryn qanaghattandyratyn azyq qataryna enedi.

Ýkimet nómiri birinshi azyqqa bagha qúrylu mәselesining manyzdylyghyn týsingendigi de quantarlyq. Búl ónirlerdegi «әleumettik nan» baghasynyng dengeyin baqylauda kórinis alyp otyr.

Eshkimge de qúpiya emes, Qazaqstannyng iri astyq eksportqa shygharushy memleket bolyp tabylady. Soghan qaramastan, astyq az bolghan jyly nan baghasyn ústap túrugha qoldanystaghy tetikter mýmkindik bermeydi. Tәjiriybe kórsetkendey, múnday jyldary nan baghasy eleuli ósedi, al astyq mol jinalghan jyly, әdettegidey, aldynghy dengeyde saqtalynady nemese shamaly týsedi. Búghan ókiletti jәne atqarushy biylik tarmaqtarynda mol astyq qorynyng saqtalghandyghy kuәlendiredi.

ZERTTEU NÁTIYJELERINEN BAYQALGhANY:

Nan baghasyna әser etetin ún baghasy aiqyndaushy faktor bola almaydy.

Reytingtegi Qyzylorda men Shymkentting top bastau baghyty, әleuetti sayasy belsendi ónirlerde baghany ústap túrugha biylikting basymdylyghy turaly kuәlendiredi.

Petropavlovda, Aqtóbe jәne Kókshetauda ólshem nәtiyjesi boyynsha barlyq nan memorandumgha qaraghanda tómen, búl jergilikti biylikting júmys sapasynyng tómendigin janama bildiredi.

Negizgi astyq ósiretin ónirden qalanyng alys ornalasuy onyng aghymdaghy dengeyine әser etpeydi.

NÚSQAULAR:

Aldaghy uaqytta jergilikti biylikting ony tómendetuin boldyrmas ýshin nannyng salmaghynyng respublikalyq jalpy  standartyn (600 gramm) ortalyq dengeyde belgileu;

Óndirushilerding «әleumettik nan» salmaghyn saqtauyna jauapkershilikti jergilikti әkimderge jýkteu;

Nan baghasy kóterilgen jaghdayda, baghaqúryluynyng aghymdaghy sayasatynyng sandyq kórsetkishin keltire otyryp baghanyng ósu sebepteri turaly BAQ egjey-tegjey aqparat beruge jergilikti biylikti mindetteu;

Úndy tasymaldau kezinde kólik shyghystaryn tómendetu ýshin shara qabyldau.

[1] Búl jaghdayda әkimshilik әdispen yqpal etu arqyly baqylau qalyptasqan «kirpish» túrpatty biday nany alynyp otyr

[2]Búl «Qazagromarketing» AQ derekterine jәne sórelerdegi nannyng naqty baghalary men salmaghyna sәikes nan baghasyn salysytyrmaly alynghan nәtiyjesi

"Reyting.kz" zertteu agenttigi