Qarjyly toptardyng alaqanynda jýrgen Armanjan Baytasov deytin әm jurnalist, әm kommersant jigitting youtube.com arnasynan ashqan BaitassovLive baghdarlamasynan Oljas Sýleymenovti kórdim.

Súhbattyng basynda baghdarlama avtory әdettegidey aqynnyng «astyna kópshik» qoya otyryp, «Semey-Nevada» qozghalysynyng qúrylghanyna 33 jyl toldy, siz Semeydegi synaq poligonyn jauyp, ajdahanyng auzyn artyna keltirdiniz» degen synayda qoshamet sózder aitty. Múnday maqtau-madaqtyng atasyn estigen Oljekeng shalqaqtap ketpese de shattanyp, kózi kýlmendep otyrdy. Juyrda aqynymyz Fransiya preziydenti Makronnyng qolynan birden-sirdene degen orden alghan eken, «ol orden Napolen zamanynan beri bar, ony kim kóringenge bermeydi. Napolen zamanynan qalghan ordendi omyrauyna taqqaly otyrghan qazaqtyng alghashqysy menmin» degendi Oljekeng omyraulap otyryp aitty. IYә, Oljas alghashqy, Oljas túnghysh, Oljas birinshi. Oljekeng qashanda alda. Bizding zamanymyzda osy kýnge deyin Oljekenning aldyna týsip kórgen adam kemde kem. Áytse de, «dými myqty artymen diyermen taratady» demekshi, Oljekenning birinshilikting bәrine әldebir qúdireti kýshti qoldyng demeuimen, jeteleuimen jetip jýrgenin ishimiz sezedi. Keshegi kýni ol Dinmúhammed Qonaevtyng erkesi boldy. Kýni keshege deyin Nazarbaevtyng da erkesi Oljas boldy. Jә, bola bersin. Áli de bolsyn. Biraq osy O. Sýleymenovting boyyndaghy eki kelbet júrtty yghyr ghyp bitkenin endi ashyq aitugha tura keledi.

Baytasovtyn  BaitassovLive baghdarlamasyndaghy sózining basyn aqynymyz kýnirenip otyryp KSRO-nyng kýireuine ókinish bildirumen bastady.

«Qanday keremet memleket edi? Bizding kýshti ortaq otanymyz boldy. Sonyng bәri Elisinning biyilikke talasuymen byt-shyty shyqty ghoy. Áleueti zor memleket úsaq-úsaq bólikterge bólinip ketti», – dedi esimin tútas últ bolyp úrandatyp jýrgen úlyq aqynymyz. Biz sonda ishimizden: «Au, bayqús-au, sen «japtym», «joydym» dep keudendi qaghatyn Semey poligonyn basqa aimaqtan oryn tappay qazaq jerine әkelip ornalastyrghan Mәskeu emes pe edi? Mәskeu sening tóniregine oiran salghan ortaq otanynnyng astanasy emes pe edi?» degindi aityp, qynjylyp otyrdyq.

Keyde osy Oljastyng Semeyge baryp, Abyraly, Abay audandarynda bolyp, synaqtardyng zardabyn tartqan halyqtyng mún-sherin bek týsingenine kýmәndatanymyz da bar.

Qúrmetti oqyrman! Jadynyzda jýrsin,  Semey poligonynyng qasyretin et jýregimen sezinip, eline jany ashyghan, dabyl qaqqan azamat – Keshirim Boztaev. Ókinishke qaray, jyldar ótken sayyn Boztaevtay bozdaqtyng aty úmytylyp barady da, esesine Oljas Sýleymenovting shouy kýsheyip, danqy artyp barady.

Keshirim Boztaev kim edi? Búl súraqty aldymen Oljas Sýleymenovke qoyymyz kerek. Ol Keshirim turaly jaqsy biledi. Bilgendikten de Keshirimdi 60 jasymen  qúttyqtap, oghan ýshbu hat joldaghan. Bylay dep:

«...Uvajaemyy Keshrim Boztaevich! My znaem Vas kak krupnogo obshestvennogo y gosudarstvennogo deyatelya, ocheni mnogo sdelavshego dlya prosvetaniya naroda Kazahstana. Vsya Vasha jizni eto dobryy y nazidatelinyy priymer dlya molodogo pokoleniya... V te nelegkie gody boriby za prekrasheniya yadernyh ispytaniy na Semipalatinskom poligone Vy proyavily stoykosti boysa za interesy naroda y mudrosti istinnogo narodnogo liydera. My znaem, chto v ety trudnye gody Vam prishlosi osobenno nelegko y na Vashu dolu vypaly tyajkie ispytaniya, no Vy sumely nayty vernyy puti y sdelati nemalyy lichnyy vklad v dolgojdannuy pobedu zakrytie Semipalatinskogo yadernogo poligona. V deni Vashego shestiydesyatiyletiya, dorogoy Keshrim Boztaevich, my vyrajaem Vam svoe glubokoe pochtenie y govorim blagodarnoe spasibo!

Oljas Suleymenov». 23-maya, 1993g.».

Kórdinizder me, Oljas Keshirimdi mereyjasymen qúttyqtap jazghan hatynda: «Vy sumely nayty vernyy puti y sdelati nemalyy lichnyy vklad v dolgojdannuy pobedu zakrytie Semipalatinskogo yadernogo poligona» deydi. Sóitedi de aragha az ghana uaqyt salyp, «men onday hat jazghan joqpyn, Keshirimning atyna jazylghan hatqa bayqamay qol qoya salsam kerek» deydi.

Qoy-ey, kóke! Qatardaghy kóp hatshynyng biri emes, biregeyi, halyqshyl túlgha, qazaq dalasynda bolyp jatqan yadrolyq synaqtardyng qasyretin KSRO-nyng Bas hatshysy Gorbachevqa qúpiya týrde bolsa da jigeri jasymay jetkize alghan Keshirimdey erding atyna jazylghan ýshbu hatqa Aljas Amarovichting andamay qol qoya salu beymýmkin. Osy arada bir kәkir bar. Shyndyghynda Oljasty Keshirimge kómekshi etip tapsyrghan Núrsúltan Nazarbaev edi deydi kuәlar.

«Jalpy Oljastyng Semeyge alghash baruy, ol jaqtan KSRO halyq deputaty bolyp saylanuy bylay: ol Almaty qalasynyng Kalinin audanynan KSRO halyq deputattyghyna kandidat boldy. Uchastokke Jazushylar odaghynan «Prostor» jornalynyng bir qyzmetkeri ekeuimiz baqylaushylyqqa jiberildik. Dauys beru, bulleteni sanau taza atqaryldy. Aqyn útylyp qaldy.

Erteninde júmysqa kelsem, birinshi hatshynyng kabiyneti aldynda qyzmetkerlerimizding tórteu-beseui túr. «Oljastyng kabiynetinde konsert bolyp jatyr» deydi. Barsam, bir top kisining ortasynda maghan beytanys tapaldau kelinshek tabanymen shoq basyp alghanday typyrlap, erini sýirendep, shanq-shanq etedi. «...Baqylaushylaryng saylau uchastoginde bolghan joq! Olardy jazalau kerek!..» deydi. Men qyp-qyzyl jalagha qatty ashulanyp, partkomymyzdyng hatshysyna dereu mәlimdeme jazyp, saylau uchastoginde bizding bolghan-bolmaghanymyzdy tekserudi, kórgensiz ósekshining jalasynan qorghaudy talap ettim. Biraq talabym eskerilmedi.

Sol kezende ne bolghanyn Keshirim «Semey poligony» kitabynda ashyq jazghan: «Almatyda dauysqa týsken Oljas qiyndyqqa úshyrapty. Ministrler Kenesining tóraghasy N. Á. Nazarbaev maghan telefon shalyp, jaghdaydy aityp, O. Sýleymenovti Semey oblysynan deputattyqqa ótkizuimizdi ótindi. «Sýleymenov sizge kómektesedi. Poligongha qarsy kýreste jaqsy jәrdemshi bolady», dedi Núrsúltan Ábishúly. Erteninde G. V. Kolbin telefon soghyp, ol da sonday tilek aitty». Ol tilekter, әriyne, qabyl boldy».

(Ghabbas Qabyúshly. «Óz últyn «jabayy» kórgen Oljas býgingining «Abayy» bola ala ma?» https://abai.kz/post/6684 ).

Respublikalyq jasandy odaqtardyng jaghdayyn ishtey jaqsy týsingen, әri Nobeli syilyghanan dәmeli Gorbaechev te Semeydegi synaq  poligondarynyng júmysyn tejeuge (әriyne, mýldem toqatugha emes!) beyildi ekenin aqyndyq týisikpen úgha qoyghan Oljekeng antiyadrolyq úrandy sózder jazylghan shýberekti dereu shekege tanyp alyp top bastay jóneledi. Qozghalys qúryp, qozghalystyng barlyq qimyl әreketin shougha ainaldyryp ta ýlgeredi. Jaqsylarym, bile bilsenizder bizding eldegi shou men shu Oljekenning «Nevada-Semey» qozghalysynan bastalghan-dy. Shoudyng ayaghy sholaq saydyng tasyp basylghan suy siyaqty emes pe, bastalady... bitti, jalghaspaydy.

Qaybir jyly Oljas Sýleymenov Japoniyagha bardy. Japondar ony arqagha qaghyp, aranyn ashqan ajdahamen kýresken dara batyr esebinde qúrmet kórsetti. Al sol japondar 70-80 jyldan beri Nagaskay men Hirosimanyng súmdyghyn úmytpay, halqyna barynsha jaghday jasap, dýniyege kelgen sәbiyining densaulyghyn múqiyat zerttep, qadaghalap tynym  tappay keledi. Osynday iygilikti isterge múryndyq bolugha tiyis bizding әigili aqynymyz shekesine tanghan shytyn sheshken kýnning erteninde Semey halqyn úmytty. «Troyaka» atalghan euraziyalyq toptaghy ýsh milliarder dosyna (Shodiyev-Ibragimov-Mashkevich) qarjy bóldirip, ShQO-nyng yadrolyq synaqtardan zardap shekken audandarynyng birine qamqorlyq jasaugha onyng qúdireti jetetin edi, biraq onday jaghymdy janalyqty qúlaghymyz estigen joq. Eger sonday kómek-jәrdemin aqyn jariya etpey jasaghan bolsa, keshirim súraugha dayynmyn. Áy, qaydam!.. Ataghynan at ýrketin Oljastan Qytaydan kelgen qandasymyz, marqúm Asqar Jakulin әldeqayda er eken. Otanshyl, halyqshyl eken. Ol Semeydegi auruhanalargha, mektepterge jighan-tergen qarajatyn berip otyrudy  ósiyet etip qaldyrghan-dy. Sózding orayyna qaray aityp ótkenimiz jón, Asqar Jakulin atyndaghy qor Semeydegi keleli isterding bәrine ýzbey demeushilik jasap keledi. Jasay da bermek!

Oljasty bireuler «Az y Ya»-sy ýshin qúrmet tútyp, qúraq úshady. Álgilerge «Oljekenning osysy qalay ózi?» dey qalsan, jaghannan alyp, jaghyndy uatugha bar. Sóitsek, olar ýshin Oljastan asqan últshyl, qaharman, batyr da batyl adam joq eken. Meyili, solay-aq bolsyn. Biletinder Oljastyng «Az y Ya»-synan kóp til bilgen poliglot, asqan bilimdar Azat Sýleevting qoltanbasyn kóredi. «Kitaptyng negizi mazmúnyn, dauly sózder men sózderding shyghu tórkinin naqtylap jazghan Azat Bilәlúly edi» deydi kuәler. Al kitapqa ólenmen ruh bergen, әriyne, aqynnyng ózi. Oghan eshkimning dauy joq. Keshirimning esimin auzyna almaytyny siyaqty osy kýni Oljas Sýleymenov Azat atty intellektual dosynyng bolaghanyn da tis jaryp aitpaydy. Demek, abroy da, ataq ta óziniki. Aqyn sony qalaydy. Taghy da qaytalaymyz, meyli solay-aq bolsyn! Biraq «Az y Ya»-nyng avtory qazaq dese, qazaqtyng tili dese, jiyrylyp shygha keletini nesi?.. Ásilinde «Sóz tórkinine» ýniletin qalamger sóite me eken? Bizdinshe Oljas – orystildi qazaqtardyng kósemi. Óz tilin bilmeytin, óz tilinen jiyrenetin, qarapayym qazaqtan ózin joghary qoyatyn,  ózderin elita sanaytyn orystildi nigilsit qazaqtar  ghana Oljastyng jazghandaryn oqyp, ony pir tútady. Oljas ta, olar da qazaqtyng ruhany janghyruyn, jasampaz últqa ainaluyn qalamaydy. Qalamaghanynyz ne, tis-tyrnaghymen qarsy. Ádildikting jolynan taymaghan, kimge de bolsa, qasqayyp túryp aqiqatty aita bilgen ardaqty Aldan Ayymbetov aqsaqal býy deydi:

«...Ya, okazalosi, zanyal mesto pryamo naprotiv O. Suleymenova. Za neskoliko dney do etogo nam byly rozdany tezisy programmy budushey partii. Mne dostalsya nasionalinyy vopros. Material gotovil ocheni serieznyi, kak mne kazalosi, ne ustupaishiy «Kommaniyfestu» Marksa y Engelisa. No kogda doshel do tezisa «vozrojdenie kazahskoy nasiiy», Suleymenov podnyalsya, nemnogo polubovalsya sobou, zatem diyrektivnym tonom potreboval ubrati «vozrojdenie kazahskoy nasiiy». Ya vpervye okazalsya v takoy blizosty ot «velikogo cheloveka». No preodolel robosti y pochty zaoral na nego: «Kakogo cherta my sobiraemsya v partii?! Ya budu borotisya protiv antikazahskoy partiiy!»

(Aldan Ayymbetov. «Oljasa Suleymenova kak antikazaha ya raskusil srazu, eshe togda», gazeta «Kazahskaya pravda», №17, sentyabri, 2005 g.).  

Bir nәrseni aitumyz kerek. Oljas – publikanyng kónil-kýiinde oinay biletin adam. Ol – aqyn beynesindegi artist. «Oljas! Oljas!» dep úrandatyp Jazushylar odaghynyng aldyna  kelgen jeltoqsanshyl jastardy kórip búghyp qalghan batyr kóterilis basylghan son, QazMu-de kezdesu ótkizip, «alangha partiya qayratkerleri shyghyp ketti, negizi tribunada biz, aqyndar túruymyz kerek edi, bizge mýmkindik berilmedi» dep soqqan kórinedi. Osynday sózden keyin albyrt ta, anghal jastar Oljekene qalay tabynbasyn?!. Áriyne, tabynady. Al Oljas miyghynan kýlip qoyyp qazaqtyng mýddesin syrtynan satyp jýre beredi. Osydan keyin Oljasty qalaysha aqyn beynesindegi artist demeysin?

Oljas Sýleymenov Núrsúltan Nazarbaevtyng biyligine de qyzmet etti. Qyzmet etkende últ múraty, halyq mýddesi túrghysynan qyzmet etti dep aita alamyz ba? Joq. Ol barynsha dekoloniyazasiya sayasatyna qarsy boldy. Qazaq tilining Konstitusiyadaghy memlekettik mәrtebesine layyq qúrmettelui men qoldanyluyna da qarsylyghy әrkez bilinip túratyn. Ol osynday kertartpa pighylymen Nazarbaevtyng últtqa bet búra qalghan isterine kedergi keltirip, kesirin tiygizip te jýrgenin ishimiz sezetin. Biraq Oljasty ólip-óship kózsiz sýigen kópke ne dep bolasyn?.. Qazaqta «kópte es joq...» degendi Abay ghana aita alghan. Apyr-au, deysing keyde, adamdy jaqsy kóruge bolady. Biraq onyng teris baqqan, tetir isine nege syn aitugha bolmaydy? Bizding kóp osyny eskermeydi. Halqynyng osynday sәby minezin, anghaldyghyn jaqsy biletin Oljas eki tylda oinaudan jalyghar emes. Jasy qazir seksennen mol asty, әli solay. Men oqyrmangha Oljas aghanyzdy sýi, qúrmette, baghala, biraq, sýiseng de, baghalasang da әdil sýi, әdil baghala degendi aitqym keledi. Biz balalyq oidan aryluymyz kerek. Eseyuimiz kerek. Kimning kim ekendigin tanyp, biluimiz kerek. Qazir ótken otyz jyldaghynyng bәrin jappay mansúqtaugha kóship jatyrmyz. Olay bolmaydy. Ótkening qasyretti bolsa da qasiyetti tarihynnyng betinde tanbalanyp qaluy tiyis. Nazarbaevtyng biyligi... ol da jyldar ótken song uaqyt tarazysynyng tabaghyna tartylatyn bolady. Sol uaqytta birinshi oryngha Oljekenderding oiyny emes, halyqtyng qaysar ruhy, erligi, tózimdiligi, kónbistigi, kýte bilgendigi aldynghy oryngha shyghady. Sol kezde biz, «bәrine kinәli shapyrashtylar» dep ruly elge topyraq shasha salghan aqynnyng sózin asylyq dep tanyrymyz aqiqat.

Aytpaqshy, atasy jaqsy júrtqa arasha týsken sóz qazirding ózinde aitylyp ta jatyr. Biz sol sózben maqalamyzdy qortyndylaghandy abzal kórdik:

«Qantar qandy oqighasy «men qazaq» deytin әrbir azamattyng jýreginde tikenshe qadalyp túrghany haq. Úiymdastyrushy kim? Kim kinәli? Árkim әrtýrli jauap izdep sabyluda.

itub kanaldyng birinen halyqaralyq arenadaghy abyroyly azamatymyz Oljas Sýleymenov sóiledi. «Shapyrashtylar kinәli», – dep ózining bariton  dauysymen basyp kep qaldy ol.  Mening zәrem zәr týbine ketti. Qazaq rushyldyghy jayynda oiladym.

1932 j. alapat ashtyqqa bas  sebepker qazaq. 1937 j. qazaqtan kóp atylghan ózge últ joq.  Qazaqstan basshylyghyna kelgen P.K.Ponomarenko (1954-55 j.) bir jylda Q.Sәtpaev, B.Kenjebaev, Q.Júmaliyev, E.Ysmayylov, E.Bekmahanov, Q.Múhanbethanov  sekildi qazaqtyng qaymaghyn týrmeden shyghardy. Qazaqtyng ziyalysyn týrmege tyqqan eki ónirdegi klan jayynda  Sayasy buronyn  arnayy sheshimin alugha mәjbýr boldy. Ol qazaq basshylarynyng Mәskeuge qúiryghyn tyghyp alyp, birin-biri respublikada qúlatuyna, jala jauyp aidatuyna qarsy sheshim edi. Qazaqtyng tútastyghyn sóitip, ukrain basshy sayasy sheshim shygharyp, saqtap qalugha tyrysqan. Biraq, Ponomarenkonyng qazaq últyna jany ashuy Moskvagha jaqpady da, bir jyl ister-istemeste Qazaqstan basshysyn Ýndistangha elshisi etip, aidap jiberdi. KPSS-ting jazylmaghan zany.   Tólegen Tәjibaevty kenesshi etip, P.K.Ponomarenko  birge ala ketken. Búl da onyng qazaq halqyna degen qúrmeti bolsa kerek.

... Al, Oljas Sýleymenovtin  «Qantar oqighasyn shapyrashtylar úiymdastyrdy», – deui úyat-aq boldy. Tәrbiyesin kórgen, qyzmettes bolghan qalamger rayynda aitayyn, búl Oljas Sýleymenov qazaqtyng rushyldyghyna qarsy sóilep jýrgen (Qonaevtyng qamqorlyghyn kórgen) búrynghy Oljasqa úqsamaydy. Ózining orys dostary aityp jýrgendey «Aljastyn» aljasqan sózi bolyp shyqty. Oljas aitty eken dep, nemene biz bar kinәni Shapyrashty ruyna artyp, Shapyrashty ruymen kýresemiz be? Búl qazaqtyng yntymaghyna, birligine núqsan keltiretin sóz, qatelesu!».

(Ádbiyetshi-ghalym, professor Qúlbek Ergóbekting WhaTsab jelsinen taraghan jazbasynan ýzindi).

Núrlan Baytas

Abai.kz