Býgin Resey astanasy Mәskeu qalasynda geosayasy manyzy bar basqosu ótedi. Osydan 30 jyl búryn ÚQShÚ qúru turaly sheshim qabyldanyp, kelisimge qol qoyylsa, 20 jyl búryn atalmysh úiym qúryldy. Resey biyligi aituly data retinde jiyn ótkizude, alayda onyng ekonomikalyq jәne geosayasy mәseleleri bar. 

Býgingi jiyngha Armeniya premier-ministri Nikol Pashinyan, Belarusi basshysy Aleksandr Lukashenko, Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev, Qyrghyzstan basshysy Sadyr Japarov, Resey preziydenti Vladimir Putin men Tәjikstan preziydenti Emomaly Rahmon qatysady dep kýtilude. Qazaqstan preziydenti BAÁ-ne jasaghan saparynan keyin, býgin Mәskeuge bardy.

Biyl ÚQShÚ úiymyna Armeniya tóraghalyq etedi. Armeniya úiymgha tóraghalyq barysyn ózine tiyimdi pozisiyamen jýielemek, alayda Erevandaghy oppozisiya tolqulary men halyqtyng Pashinyangha qarsylyghy kýn sayyn artyp barady.

Sarapshylar búl jiynda Putin ashyq jәne jabyq formatta kezdesuler ótkizip, taqyryptyng basym bóligin Ukraina soghysy men ekonomikalyq sanksiyalargha arnaytynyn aitady. Resey biyligi Ukrainadaghy soghysta sәtsizdikterge úshyrap, adamy jәne tehnikalyq shyghyngha úshyrauda, al Batys tarapynan salynghan joyqyn sanksiyalar Resey ekonomikasyn esengiretip tastady. Putinning NATO-ny shyghysqa jyljytpaymyn degen oiy iske aspady jәne endigi uaqytta NATO-gha Finlyandiya men Shvesiya eli de kiruge niyet bildirip otyr.

Áskery sarapshylardyng pikirine sýiensek, ÚQShÚ әskeri NATO-gha tótep beruge nemese qaruly qaqtyghysqa týsuge qabiletti emes. Úiymgha mýshe elderding әskeri az, zamanauy qaru týrinen tapshylyq bar jәne basym bóligi Reseylik jәne Kenestik qarumen jaraqtanghan. Resey qaruy songhy qaqtyghystar barysynda ózining joghary tiyimdiligin kórsete almady, sondyqtan ÚQShÚ әskerin shabuyldaushy emes, qorghanys maqsatyndaghy dep ataghan dúrys deydi.

Al Belarusi qorghanys ministri búl pikirmen kelispeytin synayly. Viktor Hrenin bylay deydi:

«Mening oiymsha búl úiym keneye týsedi. Biz jaqynda әlemdik geosayasattyng ózgergenin kóremiz, alayda ÚQShÚ ózining qabiletti әskery úiym ekenin kórsetti, ol beybitshilikti jaqtaushy jәne birneshe jyldan keyin úiymda alty el bolmaydy. Álemde beybitshilik bolghanyn qalaytyn, ózge elding sayasy qúrylymyn ózgertuge tyryspaytyn ondaghan elder úiymgha kiruge úmtylady».

Jeli qoldanushylary óz oilary men pikirlerin bildirude.

Sayasatker Múhtar Tayjan bylay dep jazdy:

«Erteng Mәskeude ODKB-nyng sammiyti ótpek, sol asa manyzdy. Resey Ukrainada jenilip jatqany anyq. Yaghny bizden kómek súrauy әbden yqtimal. Biz búnday kómekti bermeuimiz jón, sebebi búl soghysty bastaghanda Kremli bizben aqyldasqan emes. Ukraina Reseyge shabuyl jasaghan joq, kerisinshe Resey Ukrainagha әskerlerin kirgizdi.

Bizding biylik balalarymyzdy, әskery tehnikamyzdy Reseydi qoldap, Ukrainagha jiberetin bolsa, biz naqty narazylyghymyzdy bildiruimiz qajet. Tap býgin Keosayannyng bizge qarsy ekinshi ret shyqqany da tegin emes».

Al sayasattanushy Samat Núrtaza bolsa kelesidey oy bildirdi:

«Kezdesuden radikaldy sayasy sheshimder kýtuding keregi joq siyaqty. ODKB-nyng 20-jyldyghyna oray úiymdastyrylghan bolyp kórinip túr. Kezdesude jalpylama aimaqtyq qauipter men qúttyqtau is-sharalary bolady dey alamyn. Mýmkin Qasym-Jomart Kemelúly qantarda Qazaqstangha kelip kómektesken әskeriylerge rahmetin aitar.

Sonymen qatar, býgingi Resey biyligining sirkesi su kótermey, әr bir beytaraptyq pozisiyany kirpidey jiyrylyp qabyldaytynyn esten shygharmau kerek. Batys memleketteri de búl jiyndy mikroskoppen baqylaytyny týsinikti. Sondyqtan, Preziydentimizge tek sәttilik, abyroy jәne sabyrlyq tileuimiz kerek. Qazaqstannyng abyroyy synalatyn kýn.

Qazaqstannyng kópvektorly pozisiyasyn da úmytpaghan jón. Sol vektordan ainymay, dýniyejýzi memleketterimen týzu aman-sәlemdi saqtau basty maqsat. Al ol býgingi sayasy arenada onay júmys emes. Jaqyndaghy Preziydentimizding Týrkiyagha sapary da óz әserin bereri sózsiz. R.Erdoghannyn: «Biz bauyrlarymyzdy әr qashan da qorghaymyz», - degen sózi de Kremlige oy salary anyq», - deydi ol.

Kremli әlemdegi geosayasy ahualdyng ushyghuyna baylanysty (ózining ushyqtyruyn eskermesten), ÚQShÚ elderining birlesken iri әskery jattyghuyn Finlyandiya shekarasynda ótkizui de yqtimal deydi sarapshylar.

Ka Myrza

Abai.kz