Bizdegi úyaly baylanys qyzmetining sapasy syn kóter­meydi. Tayauda EHRO - 2017  kórmesin ótkizuge әzirlik jóninde bolghan keneste Elbasymyzdyng ózi kólik jәne kommunikasiya ministri Asqar Jú­ma­gha­liyevke otandyq úyaly bay­lanys jelisine tәrtip or­na­tudy tapsyrghan bolatyn. Sol sekildi Mәjilis qa­byrghasynda da TMD elderi ishinde Qazaqstannyng úyaly baylanys qyzmetining qúny, әsirese internetining eng qymbat ekendigi de sózben týireldi. Mamandardyng aituynsha, býgingi tanda әrbir qazaq­stan­dyq tútynatyn bol­ghan­dyqtan, búl qyzmet týri әleumettik renkke iye. De­mek, baghany tómendetu ja­ghyna basymdyq berilui tiyis...

Bizdegi úyaly baylanys qyzmetining sapasy syn kóter­meydi. Tayauda EHRO - 2017  kórmesin ótkizuge әzirlik jóninde bolghan keneste Elbasymyzdyng ózi kólik jәne kommunikasiya ministri Asqar Jú­ma­gha­liyevke otandyq úyaly bay­lanys jelisine tәrtip or­na­tudy tapsyrghan bolatyn. Sol sekildi Mәjilis qa­byrghasynda da TMD elderi ishinde Qazaqstannyng úyaly baylanys qyzmetining qúny, әsirese internetining eng qymbat ekendigi de sózben týireldi. Mamandardyng aituynsha, býgingi tanda әrbir qazaq­stan­dyq tútynatyn bol­ghan­dyqtan, búl qyzmet týri әleumettik renkke iye. De­mek, baghany tómendetu ja­ghyna basymdyq berilui tiyis...

Sapagha qatystysy...

«Eger úyaly baylanys operatorlary qa­zir Astanadaghyday beybereket júmys isteytin bolsa, púly tólenbegen, rouming jәne basqasy sekildi kez kelgen sebeppen ha­barlasatyn adamyna habarlasa al­ma­sa... Asqar, osy mәseleni retteniz. Qan­sha­ma adam keledi, qonyrau shala almay jat­sa, naghyz masqara sonda bolady. Qazir qay­da qarap otyrsyndar? Ázirden tәrtip or­natyp qonlaryng kerek bolatyn», - de­gen edi Preziydent kólik jәne kom­mu­niy­ka­siya ministrine qaratyp aitqan óz sózinde.

Keshe osy mәselege baylanysty shúghyl jiyn ótkizgen salalyq vedomstvo әrtýrli stan­darttaghy úyaly baylanys qyzmeti sa­pasyn tehnikalyq baqylaugha jәne belgi be­ru ólshemderin ólsheuge arnalghan sa­rap­tamalyq qúrylghyny paydalanu ar­qy­ly jo­gharyda atalghan mәseleni sheshuge bo­­la­tynyn mәlimdedi.  Ázirge olar sol qú­­ryl­ghynyng shetelden keluin kýtip otyr­ghan kó­rinedi. Jana jyldan bastap Astana men Al­maty qalalarynda atalghan qúrylghy jú­­mysyn synap, úyaly baylanys jelisining ta­­zalyghy qamtamasyz etilmekshi eken. De­gen­men búl jiyngha jinalghan úyaly bay­lanys operatorlardyng ai­tuyn­sha, sapagha qol­dan jasalghan kedergiler min keltirude eken. Naqtyraq aitqanda, Qylmystyq at­qaru jýiesi komiyteti (KUIYS), IIM ter­riy­to­riyalary manynda ornatylghan úyaly bay­la­nys belgilerin túnshyqtyrghysh qú­rylghylar, sonymen qatar memlekettik organ men úiymdar ghimaratyna bazalyq stan­sylardy ornatugha tyiym salynuy.

«Úyaly baylanys sapasyna qatysty Pre­ziydent syn aitqan bolatyn, osyghan oray úyaly baylanys operatorlarymen jiy­nalystar ótkizdik. Múnday mәselelerding tuyndau sebepterin talqylaghan bola­tyn­byz. Úyaly baylanys operatorlary Astana qa­lasynyng key jerlerinde bazalyq stan­sy­ny ornatu mýmkin emestigin aityp jatyr. Sebebi qazirgi uaqytta memlekettik or­gan­dar ornalasqan oryngha jaqyn jerlerge ba­zalyq stansylardy ornatu sәikes qú­jat­tarmen tyiym salynady. Osynday mә­se­lelerding tuyndauyna qaramastan, biz kór­setiletin atalmysh qyzmet týrining sa­pasyn jaqsartu maqsatynda qajetti júmys at­qaryluy tiyis ekenin aittyq», - dep tý­yin­deydi ministr A.Júmaghaliyev.

Demek, jaqyn arada elimizding eki bas qa­­lasyndaghy úyaly baylanys qyzmetining sa­­pasy jaqsy jaqqa ózgeredi dep aitugha bo­­lady. Mýmkin, odan keyin ónirlerdegi qyz­­metting sapa mәselesi de qolgha alynyp qa­­latyn shyghar... Ba­­gha­gha qatystysy...

Juyrda Premier-ministrge jol­dan­ghan deputattyq saualda úyaly baylanys qyz­metin әleumettik dep tanyp, onyng qú­nyn tómendetu qajettigi basa aitylghan.

Túrsynbek ÓMIRZAQOV, Mәjilis de­pu­taty:

- Elimizdegi úyaly baylanys úsy­na­tyn iyn­ternetting ortasha tariyfi - Re­sey­den eki esege, Belarusi Respu­bliy­ka­synan 5 esege qym­bat. Búl - naryqtaghy bә­sekening joq­tyghynan oryn alyp otyr­ghan fakt. Taza bә­sekelestikting bo­luyna naryqta ke­der­giler kóp. Sonyng biri - adamdy bir nómirge bay­lap-ma­tap tastau. Kez kelgen adam óz nómirin auys­tyrghysy kelmeydi. Sondyqtan bas­qa arzan, tiyimdi úsynysy bar ope­ra­­torgha kóbisi bara bermeydi. Osy ja­ghy­nan al­ghanda, Qazaqstan naryghyna úya­ly nó­mir­ler­ding sol kýiinde basqa operatorlargha auysu qaghidasyn engizu kerek. Múnday tә­ji­riybeni býgingi kýni әlemning 65 memleketi ba­synan ót­ker­gen. Mәselen, osynday ja­na­shyldyq en­gizilgen son, AQSh-taghy bay­la­nys qú­ny - 4,5 payyzgha, Europada 11 pa­yyz­gha arzandaghan. Statistika agent­ti­gining mә­limetinshe, ýstimizdegi jyldyng ba­syn­da elimizdegi úyaly baylanys qyz­metin tú­tynushylar sany 25 million tútynushy bir­ligin qúraghan. Sondyqtan úyaly bay­lanys naryghyndaghy bagha belgileu mә­selesi әleumettik bolyp tabylady. Demek, ar­zandatu boyynsha otandyq úyaly bay­lanys operatorlar aldyna mәsele qoy kerek.

Jalpy, elimizdegi úyaly baylanys ope­ra­torlary baghany arzandaghany jóninde bir­neshe ret mәlimdeme jasady. Óneshin so­zyp, zoraytyp aitylghanymen, búl ara­daghy bagha tómendigi 2-3 tenge ghana. Búl - júrt­shylyq odan ainalyp ótuding jolyn ta­ba da bastapty. Osy jaghynan alghanda, úya­ly baylanys operatorlary baghagha qa­tysty týbegeyli ózgeris jasamasa, qaltaly tú­tynushylarynan mýldem aiyrylyp tynuy mýmkin.

Azat QONYSBEK, kәsipker:

- Bizding elimizde belgilengen rou­ming uday qymbat. Sheteldik dostarym da «senderding operatorlaryng dýniyede әli shyqpaghan qúrylghylarmen qyzmet kórsetetin boluy kerek» dep әzilmen qaghytady. Áriyne, múnday baghany basy isteytin adam aqymaq qylu dep esep­tey­di. Sondyqtan aqymaq bolmas ýshin, ózim barghan jerimnen úyaly telefon men nómir satyp alamyn. Mәselen, Ger­maniyadan sol jerding operatory bo­yyn­sha Qazaqstangha telefon shal­sam, 1 minutyna 24-34 tenge ústaydy, eger rouming salghan óz telefonymnan qo­nyrau shalsam, 262 tengeni bir-aq qa­ghyp alar edi. Sodan shetelge jii shy­ghatyn dostaryma ózimning tәsilimmen úda­yy bólisip otyratyn boldym. Me­ninshe, bizding operatorlar kóp al­day­dy. Aqsha jeuding nesheme týrin mengerip alghan sekildi. Birde qayda qonyrau shal­ghanym jó­ninde esep súradym, operatordyng atyn atamay-aq qoyayyn, sóitsem, óz nó­mirim ózime telefon shal­ghan esep jýr ishinde. Áriyne, úyaly bay­lanys qúnyn arzandatu kerek, eng qú­ryma­ghan­da, el ishindegisin. Ol ýlken әleu­mettik sipatqa iye. Mәselen, she­telde bizdegidey tarif joq, ýy tele­fo­nyna soqsang mynanday, basqa operator nó­mirine soqsang bylay degendey. El ishine birdey eng tómengi tarif bel­gi­lengen. Bizge de solay etu kerek.

Aldaugha qatysty sóz bos emes. Este­rinizde bolsa, byltyr Qazaqstan Bәse­ke­les­tik­ti qorghau agenttigi «naryqtaghy ózining yq­palyn asyra siltey paydalanghan» degen fakti boyynsha elimizdegi úyaly baylanys naryghynyng ýsh operatory - «GSM Qa­zaq­stan», «Kar-Tel» JShS, «Mobayl Telekom-Ser­viys» JShS-ne tekseru jýrgizgen. Onyng qo­ry­tyndysy boyynsha, búl ope­ra­torlardyng abonentterdi halyqaralyq rou­­ming qyzmetine qosu ýshin bastapqy so­ma­ny 4000-nan 15000 tengege deyin bel­gi­legeni әshkerelengen edi. Agenttik múny «tútynushylardyng qúqyghyn búzu bolyp tabylady» dep tauyp, әkimshilik qúqyqty búzu faktisi boyynsha «GSM Qazaqstan», «Kar-Tel» JShS, «Mobayl Telekom-Ser­viys» JShS-ning ýstinen qylmystyq is qozghau kerek dep te qatty aitqan. Óitkeni naryqta yqpaly zor aty atalghan ýsh operatorgha «halyqaralyq rouming qyzmeti boyynsha astyrtyn auyz jalasyp, birlese әreket qylghan» degen aiyp taghylghan. Biraq jabu­ly qazan jyly kýiinde qalghan sekildi.

Avtor: Maral SÚLTANQYZY

"Ayqyn" gazeti