Qoghamnyng damuyna oray, adamzattyng materialdyq iygilikterden bólek, ruhany qúndylyqtargha bet búruy zandylyq ekeni belgili. Degenmen últtyq qúndylyqtarymyzdy úlyqtau barysynda, keybir kemshin tústarymyz  kózge úryp túrghany bilinetindey. San ghasyr ansaghan tәuelsizdikke qol jetkizgen tústa, jahandanu ýderisine tótep beru mәselesi kezigip otyr. Ghalamdyq jahandanugha jútylyp ketpeu ýshin, barlyq mәdeny jәne ruhany qúndylyqtarymyzdy nasihattap otyrghanymyz jón sekildi. Álemdegi ýlkendi-kishili halyqtar qal-qaderinshe óz mәdeniyetin,tilin,ónerin nasihattauda. Bizding Altaydan Atyraugha, Jayyqtan Jetisugha, Súlu Kóksheden Syrdyng Qyzylqúmyna deyingi úlanghayyr ólkege iyelik etip, «myng ólip,myng tirilgen...» halyq bolyp qalyptasyp, egemen el boluymyzda qazaq túlparlary men «shól kemesi» týielerding ólsheusiz ýlesi baryn barshamyz biluge tiyispiz. Halqymyzda «Týie-baylyq, jylqy-saltanat,siyr-shaylyq, qoy-jandyq»,-deytini bar. Sonau әlimsaqtan beri halqymyzdyng minse-kóligi, ishse sýti men shúbaty, kiyse kiyimi bolyp kelgen Oisylqara túqymynyng manyzy úmytyla bastaghanday. Arghy dәuirdi aitpaghanda, ótken ghasyrdaghy Týrksibti saluda, Qaraghandy men Ekibastúzdyng kómiri, Qarsaqpay men Balqashtyng jez ben mysy, Dossordyng múnayyn iygerude «qas ýlekten tughan kәtepti qara narlar...» tendessiz ýles qosqanyn  jas úrpaq úmytpasa eken degim keledi.

Qoghamnyng damuyna oray, adamzattyng materialdyq iygilikterden bólek, ruhany qúndylyqtargha bet búruy zandylyq ekeni belgili. Degenmen últtyq qúndylyqtarymyzdy úlyqtau barysynda, keybir kemshin tústarymyz  kózge úryp túrghany bilinetindey. San ghasyr ansaghan tәuelsizdikke qol jetkizgen tústa, jahandanu ýderisine tótep beru mәselesi kezigip otyr. Ghalamdyq jahandanugha jútylyp ketpeu ýshin, barlyq mәdeny jәne ruhany qúndylyqtarymyzdy nasihattap otyrghanymyz jón sekildi. Álemdegi ýlkendi-kishili halyqtar qal-qaderinshe óz mәdeniyetin,tilin,ónerin nasihattauda. Bizding Altaydan Atyraugha, Jayyqtan Jetisugha, Súlu Kóksheden Syrdyng Qyzylqúmyna deyingi úlanghayyr ólkege iyelik etip, «myng ólip,myng tirilgen...» halyq bolyp qalyptasyp, egemen el boluymyzda qazaq túlparlary men «shól kemesi» týielerding ólsheusiz ýlesi baryn barshamyz biluge tiyispiz. Halqymyzda «Týie-baylyq, jylqy-saltanat,siyr-shaylyq, qoy-jandyq»,-deytini bar. Sonau әlimsaqtan beri halqymyzdyng minse-kóligi, ishse sýti men shúbaty, kiyse kiyimi bolyp kelgen Oisylqara túqymynyng manyzy úmytyla bastaghanday. Arghy dәuirdi aitpaghanda, ótken ghasyrdaghy Týrksibti saluda, Qaraghandy men Ekibastúzdyng kómiri, Qarsaqpay men Balqashtyng jez ben mysy, Dossordyng múnayyn iygerude «qas ýlekten tughan kәtepti qara narlar...» tendessiz ýles qosqanyn  jas úrpaq úmytpasa eken degim keledi. Keybir halyqtar siyrgha, «talpaq tanaugha», itke eskertkish qoyyp jatqanda bizding tandana qarap otyrghanymyz týsiniksiz. Qazaqtyng talayly taghdyrynyng san ghasyrlyq  kuәsi ispetti bolghan jampoz qara nargha, tughan jerge degen sýiispenshilikting maghynasyn úghyndyratyn aruanagha, Asanqayghy babamyzdyng Jelmayasyna elimizding bas qalasy Astana tórine sonday-aq basqa da qalalardyng kórkin keltiretin eskertkish ornatylyp jatsa qúba-qúp der edik. El aghalary men últshyl azamattarymyz osynday últymyzgha ruh bolarlyq úlaghatty isterge múryndyq bolyp jatsa, núr ýstine núr bolar edi. Búl bizding babalar ruhy aldyndaghy paryzymyz ben qaryzymyz.

Qúrmetpen,

Aytbenbetov Orynbek Orynbasarúly

Qaraghandy oblysy,

Priozersk qalasy.

«Abai.kz»