- Dos myrza, sizge bir súhbatymyzda «sayasatker retinde tórt kóziniz týgel me?» degen saualymyzgha «eki kózim ghana týgel» degen jauap alyp edik. Múny qalay týsinsek bolady?

- Endi dәl sol uaqytta qanday kónil-kýide bolghanymdy bilmeymin. Biraq eki kózim týgel degenim, aldyma qoyghan maqsatymnyng aiqyn ekeni jәne sol júmysymdy týsinetin halyqtyng bar bolghany.

- Kezinde siz basqarghan tústa tәuelsiz baqylaushylar shetelden qarjylandyryldy. Al úiymda negizinen student jastar enbek etti. Kóp aqshagha arzan júmys kýshin paydalanghan joqsyzdar ma?

- Joq. Áriyne, múnday júmysqa zeynetkerlerdi de tartugha bolatyn edi, olar da jaqsy júmys isteydi. Biraq bolashaq jastardyng qolynda bolghandyqtan, olargha búl saladaghy júmys sayasy әri qoghamdyq mektep boldy. Jastar sol qyzmetteri arqyly sayasy mәdeniyetke qanyqty dep oilaymyn.

- Keyingi kezderi kishigirim kitaptar shygharyp jýrsiz, maqsatynyz ne?

- Maqsatymyz eki-aq nәrse - qazaqtyng namysyn oyatu jәne ruhyn joghaltpau.

- Sol namysty oyata aldynyzdar ma, jalpy, qazirgi kezde kitaptar shygharu arqyly qoghamdyq pikir qalyptasyru mýmkin be eken?

- Dos myrza, sizge bir súhbatymyzda «sayasatker retinde tórt kóziniz týgel me?» degen saualymyzgha «eki kózim ghana týgel» degen jauap alyp edik. Múny qalay týsinsek bolady?

- Endi dәl sol uaqytta qanday kónil-kýide bolghanymdy bilmeymin. Biraq eki kózim týgel degenim, aldyma qoyghan maqsatymnyng aiqyn ekeni jәne sol júmysymdy týsinetin halyqtyng bar bolghany.

- Kezinde siz basqarghan tústa tәuelsiz baqylaushylar shetelden qarjylandyryldy. Al úiymda negizinen student jastar enbek etti. Kóp aqshagha arzan júmys kýshin paydalanghan joqsyzdar ma?

- Joq. Áriyne, múnday júmysqa zeynetkerlerdi de tartugha bolatyn edi, olar da jaqsy júmys isteydi. Biraq bolashaq jastardyng qolynda bolghandyqtan, olargha búl saladaghy júmys sayasy әri qoghamdyq mektep boldy. Jastar sol qyzmetteri arqyly sayasy mәdeniyetke qanyqty dep oilaymyn.

- Keyingi kezderi kishigirim kitaptar shygharyp jýrsiz, maqsatynyz ne?

- Maqsatymyz eki-aq nәrse - qazaqtyng namysyn oyatu jәne ruhyn joghaltpau.

- Sol namysty oyata aldynyzdar ma, jalpy, qazirgi kezde kitaptar shygharu arqyly qoghamdyq pikir qalyptasyru mýmkin be eken?

- Namysty oyata aldyq pa, joq pa, búl apparatpen anyqtaytyn dýnie emes qoy. Búl júmystardy ýzdiksiz jýrgizu kerek dep oilaymyn. Sebebi qansha jyl ezgide bolghan últtyng ruhyn kóteru - strategiyalyq júmys.

- Sayasatpen ainalysu «atyng shyqpasa jer órte» degenmen birdey, «sayasat - las nәrse» deytin kópshilik pikirine aitar uәjiniz qanday?

- Men oghan týbegeyli qarsymyn. Jalpy, sayasat degenimiz - aldyna qoyghan maqsattaryna jetu jolyndaghy qoldanylatyn aila-tәsilder. Ózinning tughan últyna payda әkeletin ispen ainalysudan artyq әri qasiyetti júmys joq. Ókinishke qaray, keybir sayasatkerler óz maqsattaryna jetu jolynda las әreketterge, satqyndyqtargha baryp jatady. Sizding aityp otyrghanynyz, osynday kelensizdikterden qalyptasqan pikir dep esepteymin.

- Sayasattan basqa qanday sharualarmen ainalysasyz, hobbiyiniz?

- Men pilding kishkentay mýsinderin jinaumen ainalysamyn. Qazir olardyng sany 300-ge juyqtady. Basqa memleketterge shyqqanymda arnayy satyp alamyn, keybireuin sheteldik dostarym jibergen. Sonymen qatar jabayy demalghandy jaqsy kóremin. Myltyq ústap, angha shyqqandy únatamyn.

- Jabayy demalystarynyzdyng birde-bireuin shetelde ótkizgen joqsyz ba?

- Osydan eki jyl búryn, 54 jasymda otbasymmen Tailandqa baryp demaldym. Júmys barysymen, basqa da jaghdaylarmen 120-dan astam eldi kórippin. Áyelime «sen de el kór, jer kór» dep, Tay eline arnayy barghan edik.

- Mansapty jaqsy kóresiz be?

- Joq. Men mynaday nәrselerdi suqanym sýimeydi: birinshisi - baylyq. Áriyne, materialdyq mýmkinshilikting bolghany dúrys, alayda baylyqtyng sonyna týsken adam qúryp ketedi. Ekinshisi - shen-shekpen, ataq-danq. Búl balanyng oiyny siyaqty kórinedi. Ýshinshisi - osy mansapqorlyq.

- Ózinizge lauazymdy qyzmetter úsynghan kezder boldy ma?

- Áriyne, biylik tarapynan da, basqa jaqtan da shaqyrtular boldy. Ázil esebinde aitayyn, mýmkin, maghan bir qyzmetti berse, biraz jerge baratyn shygharmyn. Mysaly, Til komiytetin senip tapsyryp jatsa.

- «Ataqqúmar emespin» dep qaldynyz, degenmen sizge de qúrmet kórsetildi ghoy. Osylar turaly aityp ótseniz.

- Kenes ókimeti kezinde Qaraqúm, Qyzylqúmdardy jayau ótip shyqqanym ýshin D.Qonaevtyng qolynan maqtau qaghazyn aldym. Sonymen qatar 1994 jyly AQSh-tyng Tehas shtatynyng qúrmetti azamaty degen

ataqqa ie boldym. Tәuelsizdikting 15 jyldyghynda Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri ataghy berildi. Jәne byltyr Til komiyteti «Til janashyry» degen tósbelgi tartu etti. Búl marapattargha eshqashan úyalyp kórgen emespin.

- Ózinizdi tanymal azamat dep esepteysiz be?

- Kýnine kóshede bes kisi sәlem berip jatady. Jәne barlyghy da «sizding pikirlerinizdi qoldaymyn» dep jyly lebizderin bildirip jatady.

- Al osy tanymaldylyqtyng siz ýshin paydasy bar ma?

- Mynaday qyzyq oqighalar bolghan. Birde bazarda bir jigit toqtatyp alyp, «siz Dos emessiz be? Mynau - mening sizge kiygizgen kóilegim» dep jeyde tartu etkeni bar. Avtobustan týsetin uaqytta konduktor jigitting «agha, sizden aqsha almaymyn» dep 50 tengemdi almay qoyghany bar. Osynday qyzyq jaghdaylar kóp kezdesedi. Biraq múny men payda kórdim dep aita almaymyn.

- Bireuge eriksiz ótirik aityp, eriksiz aldaugha tura kelgen jaghday basynyzdan ótti me?

- Biz de pendemiz, sondyqtan onday qasiyetter mening de basymnan ótken shyghar.

- Ángimenizge raqmet.

Ángimelesken Jarqyn TÝSIPBEKÚLY,

«Alash ainasy» gazeti, 31.07.2009