Ayaly alaqan: Jansayanyng taghdyry
Nazerke Inaqynqyzy. Jansayanyng taghdyry
Ontýstik astanagha tәn kýndelikti kýibeng tirshilikten keyin kesh bata ýiine qaytqan jandardyng ózi - qyzyqty bir filim. Biri júmystan sharshap kelip, tósegine jeter-jetpesten súlasa, endi birining sharshaghanyn ýiindegi sәby kýlkisi úmyttyryp jiberedi. Biri keshki astyng qamyna kirisip ketse, endi birin dostarymen kezdesu keshi kýtip túrady. Býgingi kýn birine sәtti, birine sәtsiz, biri ýshin jaqsy, biri ýshin jaman, birine quanysh syilasa, endi birin múnaytqan kóp kýnderding kýndelikti kórinisi edi. Osynday keshqúrym uaqytta Almatynyng qaq ortasyndaghy kópqabatty ýilerding birinde ornalasqan pәterde mynaday oqigha bolyp jaty.
Nazerke Inaqynqyzy. Jansayanyng taghdyry
Ontýstik astanagha tәn kýndelikti kýibeng tirshilikten keyin kesh bata ýiine qaytqan jandardyng ózi - qyzyqty bir filim. Biri júmystan sharshap kelip, tósegine jeter-jetpesten súlasa, endi birining sharshaghanyn ýiindegi sәby kýlkisi úmyttyryp jiberedi. Biri keshki astyng qamyna kirisip ketse, endi birin dostarymen kezdesu keshi kýtip túrady. Býgingi kýn birine sәtti, birine sәtsiz, biri ýshin jaqsy, biri ýshin jaman, birine quanysh syilasa, endi birin múnaytqan kóp kýnderding kýndelikti kórinisi edi. Osynday keshqúrym uaqytta Almatynyng qaq ortasyndaghy kópqabatty ýilerding birinde ornalasqan pәterde mynaday oqigha bolyp jaty.
Kýni boyy júmystan qoly bosamay, kesh bata ýiine oralghan jurnalist qyz tórdegi divangha jantaya ketti. Ermek bolsyn dep teledidardy qosyp, arnalardy auystyra bastady. Sonynda nazaryn Malahovtyng «Pusti govoryatyna» toqtatty. Ártýrli oqighalardy qozghaytyn tokshoudyng búl jolghy taqyryby «Tureskiy Gambiyt» eken. Oilamanyzdar, búl jerde filim emes talqygha týsken. Múndaghy basty keyipker - Týrkiyanyng Gýlsum esimdi azamatshasy. 2008 jyly jol apatyna úshyrap, auyr halde auruhanagha týsken belgisiz azamatty dәrigerlerding «adam bolmaydy» degenine qaramastan tórt jyl boyy óz balasynday baghyp kelgen týrikting búl әieli býginde kýlli Reseyge tanymal bolyp otyr. Últynan, tili men dininen, aty-jóni, búrynghy ómirinen beyhabar bola túra bar analyq mahabbatyn osy belgisiz jangha arnaghan әieldi qalaysha qúrmettemeuge bolady?! Baghdarlama barysynda týsirilgen sujetterdi kóre otyryp, jalghyz osy ýidegi qyzdyng ghana emes, barlyq kórermenderding kózine jas kelgeni anyq. Búl beynematerial jayynda jýz ret estigennen góri, bir ret kórgen artyq.