Qazaqstannyng Bayqonyr gharysh ailaghyn Reseyding jalgha alyp otyrghanyna 30 jylgha juyqtady. Bayqonyr qalasy Qazaqstan aumaghyna tiyesili ekenine  qaramastan, ol jerge federaldy manyzy bar qala degen mәrtebe berilgen jәne zany túrghyda qújat boyynsha Mәskeu oblysyna qaraydy. Bayqonyrdyng basshysyn da Reseyding preziydenti taghayyndaydy. Áriyne, ony bizding preziydentpen kelisedi, degenmen, ol tek resmiylikti saqtaudy ghana bildiredi. Ángimening tórkini, bizding jerimizde ornalasqan qala basqa memleketting anklavy siyaqty róldi atqaryp otyr. Múnyng geosayasy qaupi joghary ekeni týsinikti. Búl turaly sayasattanushy Dosym Sәtpaev «Ayran» Youtube jobasynda aitty.

1994 jyly Qazaqstan Reseyge 20 jylgha Bayqonyr gharysh ailaghyn jalgha berdi. Resey jylyna 115 mln AQSh dolloryn tólep túrugha kelisti. Keyin jalgha beru uaqyty toqtausyz úzartyla berdi. 2004 jyly 2020 jylgha deyin sozdy, keyinnen taghy 30 jylgha, yaghny 2050 jylgha deyin úzartyldy. Osynshama uaqyttyng ishinde jalgha beru qúny birde-bir ret ózgergen emes. 115 mln AQSh dollory degenimiz – Roskosmos budjetining bar bolghany 5 payyzy ghana.

Sayasatker Múhtar Tayjannyng aituynsha, búl kezekti jemqorlyq shemasy.

«Biz eshqashan aqshalay alghan emespiz. Jalgha beru qúnyn temirjol lokomativteri, vagondary, basqa da qúral-saymandaryna, Qorghanys ministrligine kerekti qaru-jaraqqa, Resey akademiyasyna әskeriylerdi oqytugha aiyrbastadyq», - dedi sayasatker.

Qazirgi kýni Reseyding gharysh salasy artta qalghan. Onyng ýstine Ukrainamen soghysy, sanksiyalar, jana tehnologiyanyng joqtyghy Reseyding Bayqonyrdan ketuine sebep boluy mýmkin ekenin aitady sarapshylar.

Birinshi qazaqstandyq sputnik «Kazsat-1» 2004 jyly jyly úshyryldy, al 2008 jyly onyng mýldem istemey qalghany anyqtaldy. Oghan júmsalghan 65 mln dollor sol kýii kýiip ketti. Al Resey men Qazaqstannyng birikken jobasy «Bәiterek» gharyshtyq zymyran kesheni 17 jyldan beri qaghaz jýzinde ghana aitylyp keledi. Resmy derekter boyynsha, onyng 2020-2023 jyldargha budjeti 85 mlrd tengeni qúraydy.

Gharyshtyng tehnologiyalardy zertteu jurnalynyng bas redaktory Núrlan Áselhannyng aituynsha, búl bizding joba da, bizding zymyran da emes. Oghan qatty bas qatyrudyng qajeti joq.

«Biz osy uaqytqa deyin Protonnyng kóptegen portfelideri birtindep «Bәiterekke» beriledi dep ýmittendik. Biraq «Bәiterektin» auyr zymyrandardyng bir bóligi bola almaytynyn, onyng eshqashan gharysh kemelerin shyghara almaytynyn, oghan kommersiyalyq tapsyrystar ala almaytynymyzdy týsindik. Sanksiyalardy da úmytpayyq, óitkeni zymyran Reseydiki», - deydi Dosym Sәtpaev.

Endi tek qana Bayqonyrdy ózimizde saqtap qalu mindeti ghana qaldy. Sarapshylar gharysh ailaghynan qashan zymyran úshyp shyghatynyn boljay almay otyr. Degenmen otandyq gharysh salasyn óz qolymyzgha alyp, damytu kerek dep esepteydi. Qazir gharysh salasyn tereninen mengerip, aspan әlemine tez әri arzan barudyng jolyn tapqan Ilon Maskpen kelisimge kelip, ne bolmasa basqa eldermen seriktesip, Bayqonyrdaghy kenestik kezennen qalghan kóne jabdyqty jana tehnologiyamen armastyru kerek ekenin aitady.

«Bayqonyrda Resey iyelik jýrgizip otyrghan kezde, Qazaqstannyng ol jerde ózining tehnologiyasyn damytugha mýmkindigi joq. Reseyding Bayqonyr gharysh ailaghyn jalgha alu merzimi 2050 jyly ghana bitedi. Oghan deyin biz tek ózge elderding gharyshta salasynda qaryshtap damuyn tamashalap qana otyramyz. Qazaqstan osy kýnge deyin gharysh ailaghyn jalgha berip qarap otyrghansha, ózining últtyq mýddesine say gharysh salasyn jasauyna bolar edi. Ol ýshin sayasy erkindik, progmatizm, patriotizm jәne aqyl kerek. Ári jappay jaylaghan jemqorlyqpen kýres kerek. Bizding gharysh ailaghymyz bóten bireuding iyeliginde túrghanda, basqa memleketterding bizben tәjiriybe almasyp, jana tehnologiyasyn bólisui ekitalay. Bizge óz injenerlerimizdi, konstruktorlarymyzdy, ghalymdarymyzdy shygharu kerek. Sol kezde mýmkin Qazaqstannyng gharysh salasyndaghy júldyzy janyp qalar», - deydi Dosym Sәtpaev.

Ayjan Temirhan

Abai.kz