9.

Shygharmashylyq kórkem oidyng týleui men tútastyghy alghash ret - 1934 jyly 17-tamyzda ashylghan jazushylardyng Býkilodaqtyq túnghysh sezinde ashyq aityldy. Múnda birinshi ret partiyada joq jazushylardyng mýddesin qorghap, olardyng enbegine layyqty bagha berildi. Olardyng shygharmashylyq isten shettetilip kelgeni, týrli taptardyng tegine qarap qasaqana syrtqa qaqpaylaghany qatty synaldy. Kórkemdik tәsilderdi, oqigha tartysyndaghy adamdyq faktordy, týrli formalyq qúbyltulardy moyyndamay, jaghymdy-jaghymsyz keyipkerlerding arasyn qara syzyqpen bólip tastaghan «tapshyldyqty» jeleu etuding nәtiyjesinde 1926-1934 jyldardyng arasynda әdebiyet dengeyining kýrt qúldyrap, súrqay kitaptardyng shyghuyna әkep soqtyrghanyn synay kelip bayandamashy Maksim Gorikiy:

9.

Shygharmashylyq kórkem oidyng týleui men tútastyghy alghash ret - 1934 jyly 17-tamyzda ashylghan jazushylardyng Býkilodaqtyq túnghysh sezinde ashyq aityldy. Múnda birinshi ret partiyada joq jazushylardyng mýddesin qorghap, olardyng enbegine layyqty bagha berildi. Olardyng shygharmashylyq isten shettetilip kelgeni, týrli taptardyng tegine qarap qasaqana syrtqa qaqpaylaghany qatty synaldy. Kórkemdik tәsilderdi, oqigha tartysyndaghy adamdyq faktordy, týrli formalyq qúbyltulardy moyyndamay, jaghymdy-jaghymsyz keyipkerlerding arasyn qara syzyqpen bólip tastaghan «tapshyldyqty» jeleu etuding nәtiyjesinde 1926-1934 jyldardyng arasynda әdebiyet dengeyining kýrt qúldyrap, súrqay kitaptardyng shyghuyna әkep soqtyrghanyn synay kelip bayandamashy Maksim Gorikiy:

«Osydan eki jyl búryn әdebiyetting sapalyq ósuine nazar audarghan Iosif Stalin jazushy kommunisterge: «Kórkem jazudy partiyada joq qalamgerlerden ýireninder»,- degen edi. Kommunist qalamgerlerding partiyada joq qalamgerlerden ne ýirenip, ne qoyghanyna toqtalmay-aq qoyayyn, biraq partiyada joqtar proletariatsha oilay biludi jaman mengergen joq... Búdan bylay «partiyada joq әdebiyetshi» degen úghymnyng tek shartty týrde ghana aityluyna osy sezd sheshimi anyq kóz jetkizdi, olardyng әrqaysysy ózderin bar ishki jan dýniyesimen: partiyada joq әdebiyetshilerding ary men júmysyna der kezinde sonday ghajap senim artyp, Býkilodaqtyq sezge qatysugha rúqsat bergen lenindik partiyanyng mýshesimin dep esepteydi»,- dep minbeden atap aitty.

Osy bir senimsizdik kóptegen tәjiriybeli jazushylardyng taghdyryna keri әserin tiygizip, olardy qogham ómirinen bólip tastap, kýdikpen kýneltuine әkep soqqyzyp edi. Olardy kez kelgen uaqytta, kez kelgen jerde, kez kelgen maqalada synaugha bolatyn jәne qanday pikir aitsa da ózin-ózi qorghay almaytyn, sondyqtan eriksiz kelisuge mәjbýr etetin, eriksizden eriksiz «tartynshaq jazushy» atanatyn.

Jazushylar sol kýdikti sylyp tastady. Búdan bylayghy әdeby topshyldyqtyng bәrin de ysyryp, tek kollektivti shygharmashylyq maqsat jolynda birigudi úsyndy. Maksim Gorikiy:

«-Jazushylardyng sezi ne ýshin úiymdastyryldy jәne bolashaq odaghymyz aldyna qanday maqsat qoyyp otyr? Osyghan jauap berinizdershi. Eger de әdebiyetshilerding tek qana kәsiby mýddesin oilaydy desenizder qatelesesizder, onda osynshama ter tógip, órisimizdi keneytip qajeti joq edi. Mening oiymsha, odaq tek әdebiyetshilerding jekelegen kәsiby mýddesin qorghaumen qanaghattanbau kerek, býkil әdebiyetting mýddesin oilauy tiyis. Men sizderdi joldastar, bir-birinnen ýirenuge shaqyram - oilay biludi, enbektenudi ýireninder, maydan dalasyndaghy jauyngerler bir-birin qalay baghalasa, sizder de bir-birinizdi syilap, baghalay biludi ýireninizder, tarihtyng ózi sizderdi eski dýniyemen ayausyz kýreske shaqyryp túrghan kezde, týkke túrghysyz úsaq-týiekke bola bar kýshterinizdi bosqa sarp etip, ózara qyrqysqandarynyzdy qoyynyzdar»,- dep mýldem tyng baghyt berdi.

Ydyraghan kýshterding basyn biriktirip, olardyng barlyq quat-kýshin bir maqsatqa - kórkem әdebiyetting dengeyin kóterip, bedelin asyrugha júmyldyrdy. Jikshildikke, ózara shettetilushilik pen jikshildikke tyiym salyndy. Últtyq әdebiyet qaqynda: «Bizge odaqtyq respublikalardyng ótken tarihyn bilu kerek»,- dedi Gorikiy. Búl: tónkeristen búrynghy taqyrypty qozghaghan tarihy shygharmalardyng qajeti joq, bizge jat degen úghymnyng qate ekendigine toytarys beru edi. Shygharmashylyq mýmkindigin tolyq kórsete almay, Abay turaly romanyna ishtey dayyndalsa da batyl kirisuge batyly jetpey jýrgen Múhtar sezding «úrany men angharynan» qanattanyp, tyng kýsh qosyp, óz kýshine ózi senip, maqsatynyng oryndaluyna mýmkindik tughanyna qatty әserlenip, shabyty shalqyp qaytty.

Tyng anghar - әdebiyetting tarihy, kórkem shygharmalargha qoyylatyn talappen, oghan berilgen baghalar turaly synarjaq pikirdi qayta qaraugha mәjbýr etti. Qatelikter qalpyna keltirildi. Múhtardyng da jiyrmasynshy jyldardaghy shygharmalary qaytadan sanatqa qosylyp, «Eskilik kólenkesinde» degen atpen barlyghynyng basy biriktirilip, jeke kitap bop shyqty. Oghan ile kýn taqyrybyna arnalghan әngimelerining basyn qúraghan «Tastýlek» jinaghy basyldy. Bir jylda qos kitaptyng jaryq kórui ýlken әser etti. «Sóz týzeldi, jazushy sen de týzel» dep shart qoydy. Ol qanatty kónilimen:

«Odaq әdebiyetining biylghy jyly erekshe jyl boldy. Ózimiz de jýrdik, kórdik. Oi-sezimimizdi jel jelpip, kýn emirentkendey. Dәl býgingi kýnning qúlaq kýiine barlyq ishek-pernemen әzirlengen siyaqtysyn. Kórgen men sezgenning bәrin terineyik, iriktep eksheyik. Roman bolarlyq adamdarymyz birli-jarym, besti-ondy ghana emes. Biri ilgeri, biri keyin bolghanymen, barlyq qauymymyz sonau ýlken Mәskeudey, qayta tuu, shyn týleuding dәuirinde. Endeshe, anghar, baghyt belgileuden songhy ekinshi ýlken týiin - osy ómir materialyna batyl aralasyp, molynan alu shart. Búrynghy jazushylar isining jenildigi osy jerde tayqy soghyp, shet púshpaqtau bolsa, bizding mindetting qyzyqtyghy da, qiyndyghy da bata kirip, әri ken, әri tereng qarmanuda, sapa týbi osydan shyqpaqqa kerek. Ýlken әdebiyet bolatyn ýlken prozany osy sarynmen izdese deymiz. Sonda ghana bizding qazaq әdebiyeti jalpy odaq әdebiyetining kóleminde qoyylyp otyrghan úly tabys mindetterining shebine aralasady. Kenjelemey, shabandamay jay ghana Qazaqstannyng syrtqy suretterin ghana kórsetetin etnografiyalyq әdebiyetshi bolmay, teng týsetin әdebiyet boluyn problema qyp qoysaq bolady. Múrat qylatynymyz - osynday tabys»,- dep serpile qalam terbedi.

Qalamgerlerding qúryltayy qaqyndaghy «Sosialdy Qazaqstannyn» 1934 jylghy 29-qazandaghy «ýzindilerinde» («interviuinde - T.J.) túnghysh ret bolashaq «Abay joly» epopeyasyn jazudy qolgha alghandyghyn emeurin retinde bildiredi. Onyng ózinde ashyp aitpaydy.

«Sonymen bir-bir romannyng sonyndamyz. Men osy júmysyma jalpy әzirlik retinde... biylghy jazda jalpy mәdeniyet dýniyesining ekinshi bir shetine de kóz salghan edim»,- dep ishara jasaydy.

Demek, úly Abay obrazyn jýregine úyalatyp, tura jiyrma jyl kókireginde shayqapty. Eng songhy tórtinshi kitapty 1954 jyly 18-aqpanda tamamdap, «sýiikti keyipkerlerimen» qosh aitysqan edi. Tolghauy úzaq ghúmyry da mәngilik Abay beynesi - otyz tórtinshi jyldan bastap Múhtardyng ekinshi ómirine, jan dýniyesining qúlaq-kýiine ainaldy. Qayda jýrse de býiirining bir týkpirinde býlkildep, ýmit shoghyn ýrledi. Onashada syrlasar tәtti armanynyng besigin terbetti. Eng qasiyetti sezimin, eng asyl sózin soghan arnap, jan sarayyna irke berdi.

Ol syr-sandyghynyng pernelerining neghúrlym kóp, mol ýndi, siqyrly sazdy әuenge keneluin qalady. Ár ishekti eppen shertip, úzaq baptady.

Áriyne, bir kezende aiyp bop taghylghan әngimelerding qayta basyluy «úiymsyz jazushynyn» sezge qatysuy eshqanday kedergisiz, kýdiksiz, ózdiginen jýzege asa salghan joq. Oghan da talay tosqauyldardy jenip, kýiinishter men sýiinishterdi bastan keshuge tura keldi. Renishti kýnder de az bolghan joq. Qazan aiynyng sonyna qaray aitylghan quanyshtyng lebi esken jogharydaghy sózderding aldynda túnjyranqy tartqan kónilsiz shaqtarynyng bir sәti, Múhtardyng ishki tolghanysy sol kezdegi Leningrad uniyversiytetining studenti Temirghaly Núrtazinning esinde qalypty. 1934 jyly tamyz aiynda Múhtar Neva jaghalauyndaghy qalagha kelip, komediya teatryna barypty. Ýzilis kezinde ózin ainalsoqtap jýrgen bozbalany angharyp:

«-Bala, qazaqpysyn?»- dep jyly úshyray súraydy. Ómir joly san ret ajyrasyp, qayta toghysqan shygharmashylyq iltipat, ózara yqylasy mol yntymaqtastyq sol keshten iz tartady. Leningrad keshi. Ángime-súhbat. Sony syrlasugha úlasady. Aty qanyq taghdyry beymәlim qalamgerding janyn auyrtatyn bir súraqty albyrt jas jigit oqystan býiirley qoyyp qaldy. Isting mәnisi mynaday:

Temirghaly Núrtaziyn: «Jazushylardyng Býkilodaqtyq sezi ashylghaly jatyr. Tavriya sarayynda Leningrad jazushylarynyng jiyny boldy. Múqang qonaq retinde qatynasty. Ýzilis kezinde Múqannan Býkilodaqtyq sezge qashan jýretinin súradym. Jazushy tiksinip, óni týnere qaldy. Birer minuttan keyin jyly shyraylanyp, jaydy aitty. 1932 jyl. Gazette jariyalanghan hat. San qily sóz, ósek-ayan, boljaular, bopsalar... Aqyry Múqang sezge barmaytyn jaghday bolypty. «Ony qoyshy...»,- dep jazushy sóz sonyn kilt ýzdi»,- deydi.

IYә, sanaly ómirin maqsatty týrde shygharmashylyqqa arnaghan adam ýshin sanatqa kirmey, syrttap jalghyz qaluy - ýlken ruhany qorlyq. Demek, ol ózin kerek kezinde qayyqqa otyrghyzyp, qajetin ótegen song jaghagha ysyryp tastaytyn salyndy siyaqty sezinip, sharasyzdyghyna qatty qapalanghan. Ishki narazylyghynyng syrtqa buyrqanyp shyghyp, taghy da basyna pәle tilep aludan seskenip, dau-damaydan alys jýrui ýshin Leningradqa tartyp ketui de yqtimal. Ári osyndaghy qalamgerlerding jinalysyna qatysyp, isting barysyn, bolashaq sezding baghyt-baghdaryn andau maqsaty da bolsa kerek. Anyq mәsele sol - Múhtar sezge delegattyqqa saylanbaghan. Biraq «Sosialdy Qazaqstan» gazetindegi súhbatynyng mazmúnyna qaraghanda qúryltaygha qatysqan. Demek, «úiymsyz jazushy» esebinde, qonaq retinde bayandamalar men jaryssózderdi tyndaghan. Dauys beru qaqysyna ie bolmaghan.

Búl - Múhtar Áuezovting әli de sayasy senimsiz adamnyng qataryndaghy tiziminen aty syzylmady degen sóz.

Biraq ol kýdik jazushylardyng sezinen song seyildi. Resmy týrde qalamgerler sapyna qosyldy. Sondyqtan da, búrynghy shygharmalaryn qayta jariyalaudyng qajettigi tudy. Onday mýmkindikting retin tabu da qiyn, al barlyq jauapkershilikti bir adamnyng moynyna aluy - odan da qiyamet edi. Soghan qaramastan, Sәbit Múqanov «bәigege basyn tigip», redaktorlyqty óz moynyna aldy. Ángimelerding qayta basyluynyng maqsatyn oqyrmandargha týsindiru ýshin eki birdey alghy sóz jazugha tura keldi. «Eskilik kólenkesinde» atty shaghyn jinaqqa «Jazushydan» mynaday týsinik, dәlirek aitsaq, «ózin-ózi aqtau» sózi berildi.

«Búl әngimeler mening 1925 jyldargha sheyin әr kezde әr týrli jurnal, gazetterde basylghan enbekterimning bir toby edi. «Eskilik kólenkesinde» degen jinaq, búrynghy Qazaqstan tarihynda bolghan rushyldyq, feodaldyq eskiligining kólenkesinde, qoyny-qonyshynda әr aluan kórinisting azdy-kópti elesin beredi. Sol eskilikting erkinde bop, kólenkesinen shygha almay, sezim-sanasy bolghan jeke adamdar, jas-kәriler, erkek-әielderding bir qauymy bar. Oi-sanasy tútqynda, shyrmauda. Sondyqtan bir aluany sol eskilikting әri qúly da, әri erikti, ne eriksiz sýieushisi, joqshysy da. «Eskilik kólenkesinde» taghy bir qauym bar. Ol, sol eskilikting ezgisinen әli shygha almaghan - qoghamdyq sharuashyldyng taptyq qali eskilikte. Búlardyng qol-ayaghyn túsap berip qoyghan qauym.

Jinaqtyng maqsaty - osynday mazmúndaghy búrynghy shygharmalarymnyng birazyn bir aragha toptau edi.

Ótken uaqyttaghy jazushylyq jolym qanday satymen, qay kezenderdi basyp ótti, ony býginde ózim de qostamaytyn, aqtamaytyn bolsam da, shashylyp, úmytylyp qalmay, sol kezdegi óz túlghandy júrtshylyqtyng anyq tany otyruy ýshin bolsa da, bir toptap jaryqqa salu teris bolmay ma deymin.

Eskilik kólenkesinen әr týrli uaqigha, әr týrli adamdy suretteumen qatar, sol kezde jazushynyng óz basy da, óz oi-sanasy da sol túsaudan, sol eskilik yghynan úzap ketpegendigi, ainalyp-ýiirilip, shyrmala, keyde sýisinip tәuir kórip, sonyng kilemining týsin suretteumen qatar, mineymin degen kezinde de bata shabuyl jasay almay, tayqyp soqqan jerleri de joq emes. Búl jaylar mening keyingi uaqytta moyyngha alghan minim, qatalyghym bolatyn. Sondyqtan óz eskiligimdi býgingi júrtshylyq, býgingi jas buyngha úsynghanda, kóbinese sol búrynghy qalpynan ózgertpey, ózining sol kýngi túlghasymen kórsetudi tarihy dúrystyqqa tәn bolar dep bildim. Búl jinaqta, búryn jazylghan әngimelerding әngimelik jelisi, adam pishinderi ózgertilgen joq. Janalyq bolsa, kóbinese, әngimelerding syrtqy kýii - sóz kestesi siyaqtylargha kirgizgen redaktorlyq janalyq qana. Onym: ótken uaqyttaghy isterimning synyn jasyrmayyn, endi kep jauyp-jasqamayyn degendik.

Búrynghy dәuirding kórinis-qalpyn zertteumen qatar mening de búrynghy qalpymdy bilgisi kelgen jas bolsa, ol kezdegi shygharmalarym bir aradan, osylay toptau pishininde tabylatyn bolsyn dedim.

Múhtar. Almaty, 1936 j. May».

Sóitip, búryn әr kezde, әr týrli gazet-jurnalda jariyalanghan әngimelerding basy túnghysh ret bir múqabanyng ishinen oryn aldy. Kitapty әzirleu barysynda kóp min taghylyp, talqygha týsken talayy qiyn shygharmalar pәlendey ózgeriske úshyramady.

Erlikti tәuekel tudyrady. «Tәuekel týbi jel qayyq - ótesing de ketesin» - deydi halyq danalyghy. Dúrys payymdau. Alayda, zaman kóshindegi tarihy qajettilikpenen shyndalghan osy sóz sol kezdegi iydeologiyanyng týsinigindegi eskirgen termin edi. Memlekettik sayasattyng qatpary qalyn, toraby toqsan tarau. Árbir tújyrym, úghym, erkin pikir - óte nәzik taldanghan. Istin, sózding myng týrli astary suyrtpaqtalyp shyghady. Sony kóre, bile túryp, avtordyng ózi kibirtiktep, tosyrqay úsynghan qoljazbagha redaktor bolyp, ony barlyq «ayybynan» aqtap alu - adal dostyq edi. Búl - Múhtardyng aldyn orap, «aynalyp-ýiirilip shyrmala bergen» «eskishiliktin» shapanyn jamylyp, Sәbitting ózi de «qara taqtagha jazylugha» bel budy degen sóz. Aragha eki jyl salyp sol «erligi ýshin» «halyq jauynyng qalpaghyn kiyerin» bilgen joq, әriyne. Ol ýshin eng basty maqsat halyqtyng ayauly azamatyn qatargha qosyp, әdebiyetti Múhtarsyz, Múhtardy әdebiyetsiz qaldyryp, jetimsiretpeu edi. Mine, Sәbit Múqanovtyn, Sәbittin, Sәbenning azamattyghy osynda. Sol ýshin Múhtar Áuezov, Múhtar, úly Múhang oghan qaryzdar. Sebebi - sol bir otamaly tústa Múhtar beri ótpey, eski jaghalauda qalyp qoysa, onda keyingi shygharmashylyq taghdyrdyng jelkeni kóterilmey, alysta qol búlghap qala berer edi. Býgingi kýnge, yaghni, keleshekke keshigip jetken ruhany kemening biri ghana bop qalu qaupi tónip túrdy. Sonday synaq shaghynda Sәbit qol úshyn berip, jaghagha shygharyp aldy. Zaman aghysynyng tolqynyna aghyp ketpes ýshin Múhtargha «bir-eki sóz», jyly sóz jetpedi. Sol lebizdi «Eskining kólenkesi» jinaghynyng betashary retinde Sәbit Múqanov bildirdi.

Eki alyptyng arasyndagha adamdyq, pendeshilik baylanystar qaqyndaghy alyp qashty sóz, tipti, ósek-ayang da kóp. Biraq, olardyng bir-birine jasaghan azamattyqtary turaly aitugha kelgende saransy qalady. Baspasóz, hat-qaghaz betteri de búl rette jomarttyq tanytpaydy. Sondyqtan da, «ózgege qisa da ólimge qimaghan» iyqtas jandardyng iyirimi mol ómirindegi shuaqty shaqtarynyng belgisi esebinde jazylghan Sәbit Múqanovtyng «Bir-eki sózin» tolyqtay keltirudi paryz dep sanadyq.

Ondaghy synnyng da, syrdyng da astaryn, ziyaly jan «ishpen sezer...». Syrtqa iytergensip otyryp, bauyryna tartu da qyrghy qabaqty, kóldeneng kózdi aldamsyratqan ózinshe «iz tastau» edi. Onsyz maqsatqa jete almaytyn. Sol «iz tastau» mynaday:

«Joldas Múhtar Áuezúlynyng búl jinaghyna tónkeristing bastapqy kezinde jazghan әngimeleri kirgen. IYdeologiya jaghynan búl shygharmalar túrmysqa proletariat kóz qarasymen qarap jazylghan shygharma dep aita almaymyz.

Degenmen búl әngimelerdi basu qajet. Ýitkeni ótken ómirding múralarynan proletariat týgel jerimeydi, «adamnyng aqyly tapqan zattardyng bәrine syn kózben qarap, kerektisin alady» (Leniyn). Myna әngimeler de sonday syn kózben qarap, býgingi ómirding paydasyna jaratatyn qúraldyng biri. Olay deytin sebebimiz: búl әngimede Múhtar túrmysqa baylar, feodaldar tabynyng kózimen qaray otyra, solardyng iydeologiyasyna arqa tirey otyra, sol kezdegi birsypyra shyndyqty ashady.

«Qorghansyzdyng kýnindegi» qaraniyet bolystyng әlsizge istegen aiuandyghy, «Oqyghan azamattaghy» «aq jýrekpin» deytin oqyghan jigitting baryp túrghan qara jýrektigi az da bolsa sol zamannyng shyndyghyn ashqandyq. Áriyne, Múhtar ol kezde, bolys pen oqyghandy synap, shirigin ashqanda, qiyanatshyldy joi, týbirimen qúrtu, solar sýiengen negizdi qúrtu kerek degen qortyndy aitqysy kelgen joq. Osy kemistikterdi kórsetip, shirigen túrmysty býtindegisi, óndep jamaghysy keldi. Biraq әngime Múhtardyng múnday subektilik pikirinde emes, obektilik shyndyqta.

«Lev Tolstoy - orys tónkerisining ainasy» degen tarihy enbeginde Leniyn: «Eger shyn suretshi bolsa, tónkeristing eng bolmasa belgili bútaghyn kórsetpey otyra almaydy»,- degen. Shekspiyr, Gete, Pushkin syqyldy jer jýzine ataqty klassikterding proletariatqa qasiyeti - iydeologiyasynda emes, dәuirlerining shyndyghyn az da bolsa kórsetip ketkendiginde. Proletariat ótken ómirining biraz shyndyghyn solardyng shygharmalary arqyly biledi. Ótken ómirining shyndyghyn dúrys úghumen búrynghy ómirding kýresi tyghyz baylanysty.

Olay bolsa, iydeologiya jaghynan proletariattyq bolmaghanmen, Múhtardyng búl әngimeleri arqyly eski auyldyng keybir shyndyqtaryn, qanaghysh taptyng enbekshige istegen zorlyghyn az da bolsa kóremiz. Qanaghysh tapty býgin joyyp jatqan bizge búl әngimeler obektivno jәrdem isteydi.

Búl әngimeler proletariatqa qanday sabaq bolsa da, jazushy Múhtardyng ózine de sonday sabaq. Múhtar qazir bayshyldyq baghyttyng zalaldyghyn týsinip, kenes tilegine kóship otyrghan jazushy. Osy basyp shygharghan әngimeler bolsyn, basqa enbekteri bolsyn, iydeologiyasyn bylay qoyghanda, Múhtardyng iri suretshi ekenine aiqyn dәlel. Sonday iri talantyn búdan birneshe jyl búryn shirik túrmysty týzetuge júmsasa, endi naghyz, jas, kýshti, keleshegi bay túrmysty qúrysugha júmsaugha tiyisti.

Sondyqtan ótken qatasy men býgingi týzeluin salystyryp, sodan sabaq alugha, búl әngimeler Múhtardyng ózine de kóp kómek isteuge tiyisti.

Sәbit Múqanúly. Almaty, 8.VI. 35 j.»

Mine, osynday «ýkileumen» jariyalanghan «Eskilik kólenkesi» kitaby eki jyldan song Múhtar men Sәbitting ózine kólenkesin týsirip, silikpesin shyghardy. Oghan, búl jinaqqa ilese, 1936 jyly basylyp shyqqan «Qarash - Qarash oqighasyndaghy» әngimeler de ýstemeley qosyldy.

Ol qyspaqty kezenning talqysy turaly әngime derbes taraudyng enshisi.

Ýlken ýmitpen, qútty qadammen bastaghan otyz jetinshi jyldyng kýnshuaghy tez suyp, dýley taghdyrdyng dauyly soqty da ketti. Jeke basqa tabynushylyqtyng kesirinen halyq eng asyl úldarynan airylyp qaldy. Onyng ekpini Múhtardyng da taghdyryn qatty shayqaltty. Ýmitting ornyna ýreydi joldas etip, úzaq týn kóz ilmey, әrbir tyqyrgha elendegen týnderdi basynan ótkizedi. «Sen әzirge jýre túr. Áueli analardyng sharuasyn bitirip alayyq»,- dep súq sausaghyn sústana shoshaytyp, ses kórsetken jandarmen qatar, ómirining sonyna deyin birde tatu, birde qatu bop, qatar jýrem dep oilaghan joq. Kýni keshe ghana tel ósken ýsh bәiterek qúsap qatar jayqalghan Sәken, Iliyas, Beyimbetting betin tyrnap:

«Qazir әshekerelenip otyrghan Toghjanov, Jansýgirov siyaqty últshyl-fashist silimtikterinin, sol tektes japon shpiondarynyng qolymen jas qazaq әdebiyeti túnshyqtyryldy... Bandit Toghjanov «synshy» esebinde últshyl-fashizmning jansyzy Jansýgirovti qazaq әdebiyetining «әkesi» etip kórsetti»;

«Osydan bir-eki ay búryn ol (Seyfullin - T. J.) ózining «Tar jol, tayghaq keshu» dep atalatyn «tarihy roman» dep әspettegen qayta basylghan shygharmasynda ózin batyrsymaq qyp kórsetedi jәne kontrrevolusiyalyq alashtardyng derekterin keltirip, halyq jaularyn suretteydi. Ózinshe dúshpandyq ensiklopediya!»;

«Qazirgi sovet Jazushylar Odaghynyng predsedateli Sәbit Múqanov Seyfullindi auyzdyqtay almady, onyng ózi burjuaziyalyq últshyldyqtyng aiqayshysy, tiregi bop otyr. Ózining últshyldyqpen ulanghan «Bay balasy» atty ziyandy shygharmasymen, qazaq әdebiyetining tarihyn alashordanyng kózimen bayandauymen Sәbit Múqanov ózining baghytyn doghasha iyip barady. Ol endi kontrrevolusiyalyq, últshyl kitaptyng redaktory bop otyr. Kontrrevolusiyalyq, últshyldyqtyng iyisi anqyghan alashordanyng beldi qayratkeri jәne iydeology bolghan kezinde jazghan Áuezovting әngimeler jinaghynyng alghy sózinde, «egerde iydeyalyqty esepke almasang Áuezovting búl әngimeleri men basqa shygharmalary onyng ýlken sheberligin tanytady»,- dep jazady.

Búl әngimelerding iydeyasyn eskermeu - bir tamshy partiyalyq úyattyn, bir shymshym bolisheviktik qyraghylyqtyng qalmaghandyghy, demek qazaq sovet әdebiyetining esigin últshyl kontrabandagha keninen ashu ekendigin Sәbit Múqanov nege týsinbeydi. Jazushylar odaghyndaghy bylyqqa Ortalyq komiytetting aghartu bólimining mengerushisi, jazushy Mýsirepov joldas ta jauapty. Mýsirepov joldas qauipti baghyt ústap otyr. Ádeby ómirden jaqsy habardar, jazushylardyng arasyndaghy últshyl-fashistik jaldamalylardyng kýshti yqpalyn bile túryp, ol qasarysa ýnsiz otyr»,- dep kókigen maqalany oqyghanda, minbede otyryp Sәbit pen Ghabitti kәdimgidey enirete jylatyp, partiyalyq biyletin tapsyrtqanda, jan-jýregi suynyp, titirkengen.

Onysyn qoyshy, sol jaysandardyng ayaghy auyr әielderin boqyrauynnyng qarly-janbyrynda ýilerinen quyp shyghyp, panasyz qaldyrghanyn kórgende mýldem týnilgen. Sol ýige múny qonaqqa shaqyryp, jeng úshynan tartqandar da boldy-au. Boldy. Jәne olar úzaq ómir sýrdi.

Taghdyr dauyly kóterilgende Múhtar Aqsaydaghy sayajayda edi. Alghashqy suyq habardy sol kezdegi jas әdebiyetshi Temirghaly Núrtazin men Múhametjan Qarataev jetkizipti. Ashyq kýnde nayzaghay oinaghanday bolghan sol bir kýndi «Bizding Múhtar» atty estelikter jinaghyndaghy sózinde Múhametjan Qarataev:

«Otyz jetinshi jyldyng avgust aiy edi. Bir kýni Aqsaydaghy semiyama baryp qayttym. Sonda jatqan Múhandy, Tayyrdy, Saghyr Kamalovty kórdim. Olar menen qala janalyghyn súrady. «Qúlager» avtorynyng Qúlager jolyn qúshqanyn túspaldap jetkizdim. Ýsheuining de týsi qúbyla qaldy.

- Qoy, jay bir qate bolar,- dedi Múhang bir mezette auyr әserdi shayyp-jughanday bolyp, - mýmkin emes... Myna anyzaq jel syqyldy kezdeysoq birdene shyghar... Aqiqatyna keledi ghoy.

Búdan keyin múnday taqyrypqa mýldem sóilespeytin boldyq. Ýnsiz alaqan ashyp, iyq qimyldatamyz da qoyamyz. Ol jyly da, kelesi jyly da alaqan az ashylghan joq, iyq az qimyldaghan joq. Búl tústarda Múhang túnjyranqy jýrdi, biraq basqamyzday esh jerde tis jaryp, sóilegen emes, jauqattylap atoy da salghan joq»,- dep ókindi.

Búl da shyndyq. Biraq ókinishti shyndyq jәne ol ókinish orny qaytyp tolmaytyn edi.

Múnday qoghamdyq pikirding alapat tasqynyna jalghyz adamnyn, onyng ishinde taghylghan «qonyrauy» alynyp ýlgermegen Múhtardyng qarsy shyghuy mýmkin emes-tin. Eng qaterli kezeng 1937 jyldyng mamyrynan bastalghan bolatyn. Qyrkýiekten qarqyn alghan qara dýleyding qúiyny 1938 jyldyng kóktemine deyin úitqydy. Kýndiz-týni kýdikpen kýn keship, esikting әrbir tyqyryna elegizip qaraumen jýrdi. Ózining aryz-amanatyn aityp, otbasymen qoshtasyp qoydy. Kezegin tosty. Baqytyna oray ol «kezekke» ilinbedi. Sәbit Múqanov Jazushylar Odaghynyng biyletin qolynan shygharmay: «Qalamymdy qaldyryndar!»,- dep kózinen jasy yrshyp ketkende: «Poshel von!»,- degen sózdi estigen kýni Múhtar әieli Valentina Nikolaevnamen úzaq baqúldasyp, ish kiyimderin, sabyn men oramalyn dayyndatyp, saqal-múrtyn qyryp, shashyn aldyryp, monshagha baryp, tastýiin dayyndalyp otyrypty. Demek, Múhtardyng «jalmauyzdyn» auzynan aman-esen qaluy - taghdyrdyng kezdeysoq syiyna jatady.

(Jalghasy bar)

Abai.kz