Aqyn Úlyqbek Esdәulet myrzamen súhbatymyzdyng jalghasyn berip otyrmyz.

«Dýniyejýzinde toghyzynshy oryn alatyn úlan-baytaq jerimizding ata-babadan mirasqa qaluynyng ózi tek tarihy birlikting aighaghy emes pe? Azattyq alghanda aspannan týsken jer emes qoy.  Jerimizding aumaghy songhy jiyrma jylda azaymasa kóbeygen joq. Biz tәuelsizdikting jiyrma jylyn memlekettigimizding tarihymen shatastyrmayyq» dedi aqyn әngime barysynda.

Tarihshylar jaltaq eken dep, tarih jaltaqtay qoymas

-   Qazaq qazaq bolghaly bir-birinen bólinip-jarylghan el emes. Oghan qazaqtyng danqty tarihy kuә. Biraq songhy kezderi qazaq birligi turaly kóp aitylatyn bolyp jýr. Ol sózderge qarasaq, qazaq osy kýnge deyin altybaqan alauyz bolyp kelgenge úqsaydy. Basy qúralmaghan kórinedi. Endi ghana etek-jenimizdi jiyp, el bolyp jatyr ekenbiz. Búl sózder qaydan shyqty? Ne ýshin shyqty? Siz ne deysiz?

Aqyn Úlyqbek Esdәulet myrzamen súhbatymyzdyng jalghasyn berip otyrmyz.

«Dýniyejýzinde toghyzynshy oryn alatyn úlan-baytaq jerimizding ata-babadan mirasqa qaluynyng ózi tek tarihy birlikting aighaghy emes pe? Azattyq alghanda aspannan týsken jer emes qoy.  Jerimizding aumaghy songhy jiyrma jylda azaymasa kóbeygen joq. Biz tәuelsizdikting jiyrma jylyn memlekettigimizding tarihymen shatastyrmayyq» dedi aqyn әngime barysynda.

Tarihshylar jaltaq eken dep, tarih jaltaqtay qoymas

-   Qazaq qazaq bolghaly bir-birinen bólinip-jarylghan el emes. Oghan qazaqtyng danqty tarihy kuә. Biraq songhy kezderi qazaq birligi turaly kóp aitylatyn bolyp jýr. Ol sózderge qarasaq, qazaq osy kýnge deyin altybaqan alauyz bolyp kelgenge úqsaydy. Basy qúralmaghan kórinedi. Endi ghana etek-jenimizdi jiyp, el bolyp jatyr ekenbiz. Búl sózder qaydan shyqty? Ne ýshin shyqty? Siz ne deysiz?

-   Búl sózder qaydan shyqqanyn, nege shyqqanyn jobalap týsinuge bolady. Búl - qazaq tarihyn oqymaghan, bilmeytin, bilgisi de kelmeytin, nemese oqysa da qasaqana moyyndamaytyndardyng auzynan shyghatyn sóz. Olargha ózderi qatyspaghan tarihtyng qúny bes tiyn.  Kósem túlghalarymyz qyzyl imperiyanyn, Kenes ókimetining kezinde qazaqtyng memlekettigin 1917 jyldan bastaytyn. «Qaranghy mesheu qazaqta jazu-syzu, oqu-bilim, tariyh-mәdeniyet, óner-órkeniyet, óndiris-qala, memleket-astana, jer-shekara  bolmaghan, taghylyqtan tәrbiyelep, adam qylyp, oqytyp, kózimizdi ashqan tek qana Sovet ókimeti» degendi biz de estip-kórip qaldyq qoy.  Býgingi búl sózder - sol sarynnyng sarqyny, salqyny. Biylik basyndaghy týrli túlghalar tarihty tek ózinen bastaghysy kelui mýmkin. Biraq oghan tarih kóne qoya me? Tarihty otyz jyl, elu jylmen kezen-kezenge bóluge bolar, biraq eshqashan qysqartyp, shektep nemese búrmalap, iyemdene almaymyz ghoy. Jamau-jasqauy badyrayyp kórinip túrady. Qansha býrkemelegenmen shyndyq ashylady. Bizding últymyzda búryn birlik bolmasa qazaq halqy qaydan shyqty, memleketimiz qaydan payda boldy? Dýniyejýzinde toghyzynshy oryn alatyn úlan-baytaq jerimizding ata-babadan mirasqa qaluynyng ózi tek tarihy birlikting aighaghy emes pe? Azattyq alghanda aspannan týsken jer emes qoy.  Jerimizding aumaghy songhy jiyrma jylda azaymasa kóbeygen joq. Biz tәuelsizdikting jiyrma jylyn memlekettigimizding tarihymen shatastyrmayyq.  Orystar óz memlekettigin búryn Kiyev Rusinen bastaushy edi, oghan ukraindar ie bolghaly beri qazirgi kezde «skif pen gun arghy atamyz, Atilla handyghy men Altyn Orda óz memleketimiz, Vizantiya bizding tarihiy-mәdeny tórkinimiz» dep iyemdenuge kirise bastady. Olar óz tarihymyzdy qaytsek terendetemiz dep jantalasuda. Songhy jyldar basylymdaryndaghy aqparattar osyny anghartady. Tuysqan qyrghyz eli Qyrghyz qaghanatynyng qúryluynan bastap sanap, osydan bes-alty jyl búryn óz memleketining 2200 jyldyghyn dýrkiretip atap ótken. Al bizding túmsyghynan arghyny kórmeytin «kóregenderimiz» әli kýnge deyin «el bolghanymyzgha 20 jyl boldy» deuden tanar emes. Sol da maqtan bolyp pa? «Osy jyldar ishinde búryn-sondy bolmaghan memleket qúrdyq» degendi jii estiymiz. Búl memleket taqyr jerge qúrylghan joq qoy?  Búl - «meni ata-babam,  әke-sheshem tughan joq, ózimdi ózim tudym» degenmen parapar  emes pe? Bizding memlekettigimizding tarihy tasta qashauly túrghan Týrik qaghanatynan bastau alatynyn auyz toltyryp aitudyng ornyna «júmaqtay jiyrma jyl» dep kýpsine beremiz. Ótkendi mansúqtau, auyzdy qu shóppen sýrtu degen osy shyghar? Tarihy túrghydan qarasaq, búl ne qylghan keri ketu? Tipti fransuz Konstitusiyasynyng atasy Napoleon da Fransiya tarihyn óz túsynan bastamaghan. Býite bersek, bizge tesik astaudan basqa týk te qalmaydy. Biylikke múnyng nadandyq ekenin aitar auyz bolmasa qayda baryp onamyz? Tarihshylar jaltaq eken dep, tarih jaltaqtay qoymas.

-   «Qazaq qazaq bolghaly bir-birinen bólinip-jarylghan el emes» desekte bir tanqalarlyghy qazaqtyng ishinde qazir ala-qúlalyq bar. Orys tildi qazaq, qazaq tildi qazaq. Uahabbist qazaq, sopy qazaq. Oralman qazaq, jergilikti qazaq. Bay qazaq, kedey qazaq. Qazaqtyng óz ishinen osylay jiktelui dúrys pa? Álde búl býgingi qoghamgha layyq sipat pa?

-   Tarihy birlikti saqtay almasaq  keleshek bizdi keshirmeydi. «Kimnen tayaq jegendey bizding qazaq balasy, aldyryp jýrgen dúshpangha óz-ózining alasy» degen búrynghydan qalghan ataly sózde ashy shyndyq jatyr! Alauyzdyq pen ala-qúlalyq, tildik jәne dindik qayshylyqtardyng bәri de jýiesizdikten, biliksizdikten, bilimsizdik pen dýmshelikten shyghyp otyr. Sondyqtan qoghamnyn, әsirese jas buynnyng bilim dengeyin qazirgiden anaghúrlym arttyru kerek dep oilaymyn. Sayasatkerlerimiz ben iydeologtarymyz, ghalymdarymyz ben mamandarymyz, mәdeniyettanushylarymyz ben dintanushylarymyz  osy baghytta bas auyrtyp, baghdarlama týzip, ontayly tetigin jasap berse qanekiy?!.

Bizde keyde baylanysshy injener mәdeniyet salasyn basqara ketedi, myltyq ústap kórmegen kisi kýlli әskerge әmir jýrgizedi,  esepshi densaulyq salasyn shyrq ýiiredi, sirkten shyqqan adam syrtqy sayasattyng tizginin ústap otyryp, ishki sayasatqa  aralasa beredi, búlardyng bәrin giynekolog-general basqarmaq bolady. Bәri de әrtýrli ghylymdardyng doktorlyq dәrejelerin qattap qaltagha basyp alghan.

Sondyqtan da, qúm basqan arab shólinen әkele jatqan kemelerimiz jaghalauymyzgha jete almay sugha batyp ketedi, kórshi elden satyp alghan poyyzdarymyz reliske say kelmey, vagondary uly bolyp shyghyp, temir-tersekke laqtyrylady, dәrigerlerimiz shiyettey balalardy shyryldatyp, óz qoldarymen  SPID egip beredi, shetelden qyruar qarjygha әkelgen alpauyt siyrlarymyzdyng mýsәpir hali anau... pyshaqqa da ilikpey órtelip jatyr...  Sheksiz shyghyn... ysyrapshyldyq... oghan qylymyz qisaya ma, bay elmiz, bәri de ornyna keledi... úmytylady... Bay elmiz, múnayymyz, gazymyz, uranymyz, altyn-kýmis, mysymyz,temir-kómirimiz kóp dep kópiremiz, solardyng qyzyghyn kórip jatqan qazaq joq.

Qyzmetting jalyna jarmasqandardyng bәri shetinen ózin besaspap sanaydy, qolymnan kelmeydi-au, mamandyghym sәikespeydi-au degen bir shirkin bolsashy! Qayda otyrghyzsang sonda qybyrlap, jybyrlap júmys istey beredi. Suyryp ap sugha sal,  júlyp alyp jerge ek, oigha otyrghyz, qyrgha shyghar: oghan qúm ba, tas pa, túz ba, sor ma, qara topyraq pa - bәribir, óne beredi, óse beredi. Tek onghan jemis bermeydi. Týbin qyrqyp tastasang bas jaghynan da tamyrlana beretin aramshópten ainymaydy.  Jýiesizdik pen biliksizdik dep otyrghanym osy. Múny qazirgi sayasy tilde dilbertizm deydi. Karikaturist Skott Adamstyng komiksterindegi Dilbert deytin ózin besaspap sanaytyn pysyq әpendi kense keyipkerine qatysty shyqqan termiyn. Kense tilinde tipti «dilberttenu» degen etistik payda bolypty. Bizde osy dilbertizm indeti júqpaghan sala joq. Múnday taghayyndaular - tek bizding memlekette ghana iske asuy mýmkin keregharlyqtar. Kezinde «Biz - dilbertter elimiz» degen sózdi aitqan men emes, kәdimgi bankir Marchenko. Biraq, Grishanyn  dilbertter dep  otyrghany tanerteng - qarjy, týste - astyq, keshke - balet turaly jazatyn, biraq sonyng ýsheuining de mәnine týsinip, boylay bermeytin әmbebap jurnalister turaly bolatyn. Al men bar bolghany ol qozghaghan  taqyrypty ary qaray damyta qarastyryp otyrmyn.

Tútqaly, qúzyrly oryndarda kórinbeytin kranmen әldeqaydan kóterilip kelip, kez-kelgen bosaghan taqqa qonjiya qalatyn qoldyayaqty er-azamattar kóbeyip keledi. Olardyng qolynan kelmeytini joq-mys: ot ta jaghyp, egin de salyp, mal da baghyp, kilem de qaghyp, ýy de salyp, ken de qazyp, ministrlik, oblysty da basqaryp, tipti qajet bolyp qalsa «bala da tauyp» jiberetin keyipteri bar.

Eng bastysy, kóp til biledi, tek qazaq tilinen basqasyn. Eng bastysy, atqarmaytyn júmysy joq, tek últ sharuasynan basqasyn.

Qazaqstanda jiyrma jylda qalyptasqan kadr sayasaty osynday.

Osylardy kórip otyryp, qazaq kóshin kim toqtatty dep anyrayamyz.

Osylardy kórip otyryp, dinimizding dingegi nege solqyldady dep tanyrqaymyz.

Bizde әkimder men ministrlerdi tasqayaqtay qaghystyryp auystyryp jatady, birining bastaghan isin ekinshisi jalghau degen joq, jana basshy búrynghy  basshynyng bastaghan isin qolgha alyp,  ayaqtap shyghypty degendi estigening bar ma? Kerisinshe, jana basshy ózin isker reformator  retinde kórsetu ýshin, búrynghy әriptesining bitirip ýlgirmegen júmysyna jolamastan kóme salyp, kele-sala ózining jana jobasyna kirisedi. Búl da biyliktegi jýiesizdikting aighaghy, sabaqtastyqtyng jetispeytindigining kórinisi.

Tender degen mal shyqty. Onyng jylma-jylghy qorytyndysy qazannyng qúlaghyndaghy sheneunikterding úpayy týgeldengenshe  shygharylmaydy. Oghan deyin jarty jyl boyy siresken  qarjy seni jýrgenshe eshkim tyrp etip júmys bastay almaydy. Óldim-taldym degende, ólimsirep mizam kelgende merdigerding qolyna qazanshynyng yndynynan artylyp qalghan sarqyttay sauapty býirek-siraqtar tie bastaydy. Qolgha tiymey, qorjyngha týspey jatyp jyrymdalghan sol qarjygha  qalghan jarty jylda ól-tiril, jyrtyl, qaytseng de bir jyldyng júmysyn tyndyruyng kerek. Búdan keyin SAPA degening sandyraq, kóz aldaghan saghym bolyp shyqpaghanda qaytedi? Sonyra, jarty jylda jantalasyp túrghyzyp, kiltin syrnaylatyp-kerneyletip Kóshbasshygha tapsyrtqan saltanatty sarayday túrghyn ýiing bir-aq sәtte jalp etip qúlap jatsa, nesine tang qalasyn? Astynda qalmaghanyna shýkir aityp, aman shyqqanyndy toyla. Qazirgidey  tender jýiesinen búdan basqaday nәtiyje kýtu asylyq.

Bizdegi taghy bir jana salt-dәstýr - el qazynasyn esepsiz tonaghan qaraqshy sheneunikter shekara asyp, qarasyn batyrghansha kýtip otyryp, «ústalmaytyn jerge jettim» degen kezde izdeu jariyalay bastaydy. Balanyng «tyghylmaq» oiyny siyaqty.

Astanagha barsan, «Habardy» qarasang mereying ósedi, dýniyening bet-perdesin sypyryp qayta bir qarasang janyng týrshigedi. Qaladaghy ýisizder, daladaghy kýisizder. Auyzsusyz auyldar, jolsyz shaqyrymdar, bir zamanda úshaqtar úshyp-qonyp jýretin, búl kýnde adyra qalghan shalghay mekender. Shekara boylay qanyrap qalghan qonystar.  «Ertisting arnasy týsip ketti» desen, ótirik aitpashy, «topan su» qaptap jatqan joq pa dep senbeydi.  «Totyqús  qanatyna qarap týrlenedi, ayaghyna qarap qorlanady» - degen qanatty sóz túp-tura bizge qaratyp aitylghan ba deysin! Dilbertter basqarghan elding shyn bolmysyn kóretin kóz kerek.

Al biz kapitalistik qoghamdy tandaghan ekenbiz, onda taptyq qarym-qatynas qayshylyghyna da dayyn boluymyz qajet.  Áleumettik tensizdikke ashynyp alangha shyqqannyn, nemese qarny ashyp aqsha súraghannyng bәrining auzyn oqpen jappaq bolu - essizdik, ýlken qylmys.  Tabighy baylyq teng bólinbey tendik bolmaydy. Tendik bolmaghan jerde ishki túraqtylyqqa kepildik qaydan bolsyn... Baylyq pen biylik qashan da auyz jalasady, al auzy appaq bolghan qara halyq qaytpek? Bir tildi bolmay birlik joq. Osyny eskeretin kez ótip barady. Erteng kóp úzamay sonyng zardabyn tartamyz ba dep qauiptenemin.

-   Ashy da bolsa anyghyn aittynyz. Bizding qogham rasy kerek, el aghalarynan osynday  batyl әm baylamdy sóz kýtip otyr. Oily sóz qoghamnyng oiyn da, boyyn da ósiredi.

Al, agha, endi myna әngimege keleyik.Qazirgi kezde qoghamda әlippe auystyru jóninde qyzu talqylaular jýrip jatyr. BAQ-ta jariyalanghan  M.Shahanov bastaghan latyn  qarpine kóshuge qarsy ýndeuge qol qoyghandar qatarynan sizding aty-jóninizdi kóre almadyq. Siz qay jaghyndasyz?

-   Mysyrdaghy Aleksandriya kitaphanasynda bolghanymda enseli ghimarattyng qasbetindegi mandayshada dýniyedegi barlyq әlipbiyler qashalyp, bәdizdelgenin kórdim.  Juan ortasynda bizding kóne týrki jazuy kózime ottay basyldy. Sonda túryp, shirkin-ay, myna tasta qalghan bizding ata-babamyzdyng tól jazuyn quratyp-óltirmey, jan salyp-tirilter me edi dep armandadym. Anau armyan, gruzin әlipbiylerinen qay jeri kem? Olardan bizding últymyzdyng qay jeri kem? Eger biz jýz jyldyghymyzdy oilasaq - latyngha kósheyik, al myng jyldyghymyzdy oilasaq - kóne týrki jazuyna kóshkenimiz jón. Kónetýrki әlipbiyin qoldanysqa engizu - búl bizding qazaq últynyng әlemdik órkeniyetke qosqan tendessiz biregey ýlesi bolyp tabylar edi. Qazaqqa qajetti birneshe әripti qosyp jetildiru, «Maykrosoft» arqyly kompiuterlik núsqasyn jasau degenning op-onay sharua ekenin býgingi mektep balasy da biledi. Eger biz búl qadamgha barsaq, týbi bir týrki júrty týgelimen qazaqtargha baghyp, kýnderding kýninde birtindep sol tól jazuymyzgha kóshpesine kim kepil! Qazaqtyng tól әlipbii - kóne týrki jazuy! Qazir óz  altynymyzdy baghalamay, basqanyng baqyryna jarmasyp otyrghanymyzdy moyyndayyq.

-   Sayasatty, poeziyany, qoghamdy qoya túryp, mynanday bir súraqtargha keleyik. Rýstemdey oghylanynan kóz jazyp qalghan júrt qatty qayghyrdy. Rýstem Esdәulet júldyzdy jigit edi. Marqúm Rýstem ininizben óner, teatr turaly әngimelesetin be ediniz? Onyng keudesinde qanday arman ketti?

-Rýstem Sankt-Peterburgtegi teatr institutyn bitiretin jyly kenetten qaytys boldy.  Danqty rejisser, ústazy Lev Dodinning eksperiymenttik teatr bólimin tamamdap, diplom júmysyn qoigha dayyndalyp jýrgen. «Jaqynda shengen vizasyn alyp, Evropanyng býkil ataqty teatrlaryn aralap, tanysyp shyghatyn boldyq. Batystyng bir teatrynan stajirovkadan ótip, diplomdyq spektakli qoyatyn boldym» dep jýrgen. Soghan ýlgirmedi. Biraq onyng kózi tirisinde qazaqstandyq teatr mamandaryn týgel moyyndatqan «Atymdy adam qoyghan son» spektakli Qazanda, Týrkiyada, Ufada ótken teatr festivalidarynyng bәrinde top jaryp, jýlde aldy. Mәskeulik asa bedeldi teatr mamany, «Teatralinaya jizni» jurnalynyng bas redaktory  Oleg Pivovarovtyn: «Qazaq rejisseri Rýstem Esdәuletting Abay ólenderin arqau etken búl spektaklin - shedevr, klassika retinde býkil dýnie jýzine kórsetu kerek» degen sózining viydeokóshirmesi qolymda.  Qazir Óskemende Rýstem ózi jasatyp ketken joba boyynsha jana qazaq drama teatry salynyp jatyr. Oblys әkimi Berdibek Saparbaev byltyrghy eske alu keshine barghanymyzda Rýstemning ústazy Asanәli Áshimov ekeumizge  teatr qúrylysyn kórsetip, oghan Rýstem Esdәuletting esimin beretinin aityp, kónilimizdi kóterip qoydy.

-   Siz kompozitor Tólegen Múhametjanovtyng әnderine sóz jazdynyz. Ol әnderdi әu deytin qazaqtyng kóbi aitady. Óziniz she? Sol әnderdi óziniz de aitasyz ba, joq әlde tyndaushysyz ba? Tólegen aghamen tvorchestvolyq odaghynyzdyng este qalghan bir  sәtin aityp berinizshi?

-   Qúday maghan әu deytin dauys bermegen, mәu deytin muzykagha da joqpyn. Negizi әn-kýidi sýietin otbasynda óstim: ýide pianino, bayan, dombyra, skripka siyaqty aspaptardyng bәri boldy. Menen basqa balalar, ishinde Rýstem de bar, mektepte jýrip muzykalyq bilim aldy. Ishimizden Baghdat apayymyz kompozitor bolyp shyqty. Ekeumizding biraz jaqsy әnderimiz de bar. Al Tólegen agham sonau bir jyly birde ayaq astynan alghashqy mahabbat turaly óleng jazyp beruimdi ótindi. Opera-balet teatrynda Núrjamal Ýsenbaevany kórip, ghashyq bolyp, әdemi әn shygharghan eken. Muzykasyn tyndap únatyp, «Aq jelken» degen atpen ólenin on bes minutta jazyp berdim. Tólegen agham sol әnimen Núrjamal arudyng jýregin jaulady ghoy...

-   Opera demekshi, jaqynda Astananyn  «Kongress-Holl» sarayynda qoyylghan «Beybarys súltan» operasynyng librettosynyng avtory ekeninizdi oqyp bildik. Kýnde nemese jylda tua bermeytin múnday kýrdeli shygharma  qalay jazylghanyn aityp berseniz?

-   Operanyng muzykasyn jazghan әkeli-balaly kompozitorlar Aytqaly jәne Arman Jayymovtar. Osydan on jyl búryn ataqty opera әnshisi Ghafiz Esimov sol Aytqalidyng «Beybarystyng tolghauy» degen әnin oryndap jýrip, osy taqyrypqa opera jazylsa dep armandaydy. Ekeui operanyng fabulasyn qúryp, Aytqaly muzykasyn shygharyp, endi librettosyn jazatyn aqyn izdep, aqyry maghan toqtalypty. Sodan osy operanyng ariyalaryn jazugha bir jylday uaqyt júmsadym. 2003 jyly «Beybarys súltan» operasynyng librettosy «Jalyn» jurnalynda jariyalanghan. Kelesi jylynda elu jyldyq mereytoyyma oray ótkizilgen shygharmashylyq keshimde osy operanyng ýsh ariyasy oryndalyp, júrtshylyq jyly qabyldaghan. Sodan birneshe jyl ótkende Aytqalidyng muzykant balasy Arman konservatoriyanyng kompozitorlyq bólimin bitirip shyghyp, osy operany qayta qolgha aldy. Sujetine, ariyalaryna  ózgerister engizip qayta jazyp shyqty. Astanada konserttik núsqa retinde qoyylghan osy songhysy. Librettosynda mening tarapymnan әli qayta qaraytyn, qosatyn, alatyn, qyrnap-jonatyn, shiratatyn tústarym bar.

-   Biliyardty sheber oinaytynynyzdy bilemiz. Basqa qanday óneriniz bar? Ýnemi sporttyq babynda jýretin  adamgha úqsaysyz. Sportpen shúghyldanasyz ba?

-   Syrghaqsyp jýrip bayqamay sporttan syrttap qalyppyz. Kezinde biraz qyzyghyp, ainalysyp kórdik. Bir kezderde salito, shpagat bolyp edi degendi aitugha da endigi auyz bara bermeytin boldy.  Al ónerden maqúrymmyn. Billiard oinau biz siyaqty otyryqshy jazu adamyna qozghalys, sergektik ýshin, kóbirek jayau jýru ýshin  kerek.

-   Jyldyng qay mezgilinde, qanday uaqytta shabyt keledi? Ólendi qalay jazasyz?

-   Búryn kóktem, kýz ailarynda óndirip jazatyn edim. Qazir onday aghyl-tegil shabyt joq. Shabyt kelse mezgil tandamaytyn boldyq qoy.

-   Enbek demalysynyzdy qayda, qalay ótkizgendi únatasyz? -- Ózim tuyp-ósken Shyghys ónirinde demalatyn jer az emes. Altaygha, Zaysangha jylda barugha tyrysamyn. Óskemendegi «Kógildir búghaz», Sibe kólderi naghyz keremet, Burabay men Jasybaygha qatty úqsaydy. Ynghayy kelip jatsa jaz kezinde Alakólge nemese Ystyqkólge tórt-bes kýnge  baryp, shomylyp qaytugha ne jetedi? Byltyr qysta úlym ózinin  tapqan tabysyna Dubaygha aparyp demaldyrdy. Keyingi birneshe jyl boyy Marqakólge jolym týspey, jete almay jýrmin.

- Siz óz qatarynyzdyng ishinde býgingi aqparattyq tehnologiyalardyng tilin tәp-tәuir mengerip alghan adamsyz. Qazaq sayttaryn jii qarap túrasyz ba? «Abai.kz» aqparattyq portalymen tanyssyz ba?

- Áriyne, kompiuter qossam bismillasyn «Abai.kz», «Ult.kz», portaldarynan bastap, belgili qazaq sayttaryna kóz jýgirtip ótemin. Múrsham bolsa «Azattyq», «BAQ.kz», «Serkege» qosa keybir búqaralyq aqparat qúraldarynyng sayttaryn da sholyp shyghugha tyrysamyn. Anda-sanda tipti «Bayan-ólgeydin» saytyna da kirip, jaqsy shygharma izdeytinim bar. Qazir qazaq sayttary kýrt kóbeyip keledi. Búl quanarlyq-aq jaghday, әtten, biraq bәrin qaray beruge uaqyt tapshy.

«Feodolizmdi» ansau

- Agha buyn ókilderi turaly, ózinizben túrghylas qalamgerler turaly ghibratty әngimeler aitugha ústasyz. Sonyng birin bizding oqyrmannyng da bilgisi keledi...

-  Sonau bir jyly «Sosialistik Qazaqstan» gazetine aqyn Kenshilik Myrzabekovty izdep baryp, Aqseleu Seydimbekov aghagha jolyghyp qaldym. Kýrektey alaqanynda joghalyp ketken mening kishirek qolymdy salaly sausaqtarymen qysyp túryp:

- Osy kýngi keybir jastar qol alysyp, sәlemdesuding jónin bilmeydi. Amandyq joq, saulyq joq, ólgen balyq ústatqanday qolyn bere salady. Onday sýlesoq sәlemdi alghyng da kelmeydi. Sening sәlemin, mine, biletin adamnyng bergen qarapayym  iltipatty sәlemi. Osylay, kisining kózine tura qarap, yqylaspen qol qysysa amandasu kerek. Qolyng men kózing sәlemdesken adamgha degen sening shyn niyetindi bildirmek. Dúrys,-dep bir qoydy. Sosyn:

- Kenshilik  qazir keledi, otyra túr,-dep oryn úsyndy.

Ayaday kabiynetting bosagha jaghyndaghy qabyrghada tarqatylghan úzyn qalyng qara shashy iyghynan asa tógilip, tirsegin kómgen bir symbatty boyjetkenning ýlken sureti iluli túr eken. Qap-qara qolang shashy qara dariyaday bolyp, tasyp, tolqyp, tógilip jatyr. Soghan mening nazarym aughanyn bayqap:

- Mine, qazaq qyzdary osynday boluy kerek. Búl suretti Qaraghandy oblysynda tilshi bolyp jýrgende týsirgen edim,-dedi.

Sәlden keyin Aqang búryshta túrghan qoqys sheleginen sheti qyltiyp jatqan  әldebir qaghazdy sausaq úshymen ilip alyp shyqty. Eki-ýsh paraqqa úsaq әriptermen toltyra jazylghan maqala ma dedim. Maghan sony  kórsete otyryp, bir әngime bastady.

- Álginde ghana osynda Sәdu Mashaqov degen aqsaqal kelip, myna jazghan dýniyesin gazetke basudy súrady. Bayqasam, syn maqala eken. Syn bolghanda da basqa emes, bir әnning sózine jazylghan solaqay syn. Qazir kóp aitylyp jýrgen Temirjan Bazarbaevtyng «Auylym» deytin tamasha әni bar ghoy. «Kindigimning jas qany tamghan jerim- auylym» dep bastalatyn óreli ólenin Jabayyl Beysenov degen auyldyq aqyn jazghan. Sәdu aqsaqal sol әnning sózin tas-talqan synapty. «Búl degen eskilikti kókseu, feodalizmdi saghynu, bayaghy kiyiz ýide túratyn qaranghy, nadan, túrpayy túrmysty ansau, qazirgi tehnikalyq progress, sovettik sosialistik  órleu zamanynda múnday kertartpa әnmen qayda barmaqpyz? Gýldengen dәuirde jusan men juany joqtap jýrgen ne qylghan beysharalyq?  Sondyqtan búl әn efirden alynuy kerek» dep jazypty. Sodan men ol kisining betine qarap otyryp, jaymen ghana:

-  Aqsaqal, siz osy kýnde limonad, fanta ishesiz be, әlde qymyz, shúbatty tәuir kóresiz be?- dep súraq qoydym.

-  Áriyne, qymyz ben shúbatqa ne jetsin, dәm-tatusyz kók sudy kim ishedi?- dedi ol kýlimsirep. Shamasy, men ózine úsynugha susyn tandatyp  otyr dep qalghan boluy kerek.  Oiynda  basqa týk te joq siyaqty..

-  Al, sosiska men qolbasa jegendi jaqtyrasyz ba, әlde qazy-qarta, jal-jaya jagha ma?- dedim.

-  Qaraghym Aqseleu, balanyng súraghyn qoymasanshy, tuyrylghan qazy-qarta túraghanda byljyraghan sәsiske jep jyn úryp pa?-dedi ol, endi ghana әldeneden kýdiktengendey bolyp.

-  Endeshe, aqsaqal, myna maqalanyzdy eshkimge kórsetpesten alyp kete qoyynyz. Siz jazghan joqsyz, men oqyghan joqpyn,-dep qolyna ústata berip edim, sileyip, qalyng kózildirik ishinde kózi jypylyqtap biraz túrdy da, sózimning tórkini miyna jetken kezde myna maqalasyn óz qolymen qoqys shelegine laqtyryp ketti,-dep Aqseleu agha bar denesimen selkildey kýlip, әlgi «tuyndyny» shelektegi jyly ornyna qaytadan atyp úrdy.

-Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Bilәl Quanysh.

«Abai.kz»

(Sony)