Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 2677 19 pikir 29 Nauryz, 2023 saghat 13:56

Býgin: Mәjilis ant berdi. Ýkimet sógis estip, dogharysqa ketti

Býgin QR Parlamentining Mәjilisine su jana saylanghan deputattar ant berdi. Mәjilisting segizinshi shaqyrylymda 6 sayasy partiyadan 69 deputat pen bir mandatty okrugter boyynsha saylanghan 29 deputat júmys jasamaq.

Ant qabyldau rәsimi

OSK men ekziyt-poldyng esebinshe, Mәjilistegi aiqyn basymdyqqa «Amanat» partiyasy iye. Odan bólek, Auyl, Aq jol, Respublika, JSDP jәne KHP partiyalary da Mәjiliske ótken.

«Qazaqstan halqyna adal qyzmet etuge, Qazaqstan Respublikasynyng tútastyghy men Tәuelsizdigin nyghaytugha, onyng Konstitusiyasy men zandaryna qatang baghynugha, deputattyng ózime jýktelgen mәrtebeli mindetterin adal atqarugha ant etemin», - delingen ant mәtininde.

Dәl osy mәtinde býgin 98 deputat el-júrttyng aldynda aitty. Aytty da qyzmetterine kirisip ketti.

Preziydent ne dedi?

Onan song VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamentining birinshi sessiyasy ashyldy. Jiyngha Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qatysty. Birqatar reformalyq mәselelerdi talqygha shyghardy.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamentining birinshi sessiyasynyng ashyluynda kótergen mәseleleri:

BIRINShI. Iskerlik belsendilikti yntalandyru qajet.

EKINShI. Elimizding óndiristik әleuetin barynsha arttyru manyzdy.

ÝShINShI. Infraqúrylymdy damytugha qatysty ústanymdardy qayta qarau qajet.

TÓRTINShI. Azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etuge basa mәn beru qajet.

BESINShI. Adam kapitalynyng sapasyn barynsha arttyru kerek.

ALTYNShY. Áleumettik túrghydan osal toptaghy azamattardy qoldau – basty mindetting biri.

JETINShI. Adam qúqyghyn qorghau jýiesin nyghaytudy jalghastyru kerek.

SEGIZINShI. Memlekettik basqarudyng tiyimdiligin jәne strategiyalyq josparlaudyng sapasyn kóteru qajet.

«Songhy jyldary әlemde tendessiz geosayasi, ekonomikalyq jәne tehnologiyalyq ózgerister boldy. Osyghan oray, bizding keybir strategiyalyq qújatymyz ózektiligin joghaltty. Sondyqtan «Qazaqstan – 2050» strategiyasyn» týbegeyli qayta qarau qajet. Yaghni, búl qújatty qazirgi jahandyq ýderisterdi eskere otyryp, el damuynyng úzaq merzimge arnalghan basymdyqtaryn aiqyndaytyn strategiyagha ainaldyru kerek. Jalpy, kez-kelgen júmys múqiyat josparlanuy kerek. Sonda memlekettik sayasat strategiyalyq sipatqa ie bolady jәne túraqty jýzege asyrylady. Sonymen birge elimiz kez kelgen syn-qaterge tótep bere alady», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Mәjilisti Qoshanov qayta tizgindedi

QR Parlamenti Mәjilisting tóraghasy lauazymyna Erlan Qoshanov saylandy. Erlan Qoshanovtyng kandidaturasyn Mәjilis deputaty Baqtyqoja Izmúhambetov úsyndy. Dauys beru nәtiyjesi boyynsha palata deputattary QR Parlamenti Mәjilisining tóraghasy qyzmetine Erlan Jaqanúly Qoshanovty birauyzdan saylady.

«Búl senim men ýshin ýlken mәrtebe, sonday-aq halqymyzdyng aldynda zor jauapkershilik. Sondyqtan palata deputattarymen birge saylaushylardyng amanatyn, Memleket basshysynyng reformalaryn jýzege asyru ýshin tәjiriybemdi, bar kýsh-jigerimdi salamyn dep uәde beremin», - dedi Mәjilis tóraghasy.

Qoshanovtyng eki orynbasary saylandy

Onan әri palata tóraghasynyng eki orynbasary saylandy.

Dauys beru barysynda otyrysqa qatysqan 97 deputattyng 96-sy Alibert Raudyng kandidaturasyn qoldap, 1 deputat qalys qaldy.

Osydan keyin Mәjilis tóraghasy 2-shi orynbasary lauazymyna Daniya Espaevanyng kandidaturasyn úsyndy. Daniya Espaevanyng kandidaturasyn 94 deputat qoldady, bir deputat dauys bergen joq, 2 deputat qalys qaldy.

Mәjilisining komiytetteri sany men ataulary ózgerissiz qaldy.

Osylaysha Mәjilis komiytetterining sany men atauy mynanday qúramda qalatyn boldy:

  1. Agrarlyq mәseleler komiyteti
  2. Zannama jәne sot-qúqyqtyq reforma komiyteti
  3. Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiyteti
  4. Áleumettik-mәdeny damu komiyteti
  5. Qarjy jәne budjet komiyteti
  6. Ekologiya mәseleleri jәne tabighat paydalanu komiyteti
  7. Ekonomikalyq reforma jәne ónirlik damu komiyteti

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamentining birinshi sessiyasynda Premier-Ministrding kandidaturasyn saylauda jeniske jetken «Amanat» partiyasy úsynatynyn aitty.

«Men Premier-ministrding kandidaturasyn saylauda jeniske jetken partiya Memleket basshysyna úsynugha qúqyly dep aittym. Osy rette, sayasy jauapkershilik te sol partiyagha jýkteledi», - dedi Memleket basshysy.

Toqaev Ýkimetti synady: Ministrler sheshim qabyldaudan qorqady

Toqaev VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamentining birinshi sessiyasynda memlekettik apparat pen norma shygharu qyzmetin burokratiyasyzdandyru tiyisti dengeyde jýrgizilmegenin aityp synady.

«Byltyr memlekettik apparat pen norma shygharu prosesining qyzmetin burokratiyasyzdandyru baghytynda manyzdy júmys bastaldy. Eng manyzdy mәseleler boyynsha sapaly zandardy tez qabyldau ýshin qajetti jaghdaylar jasalghan.

Alayda, moyyndau kerek, shynayy burokratiyasyzdandyru bolghan joq. Ýkimet burokratiya men vedomstvolar arasyndaghy, Ýkimet pen Preziydent Ákimshiligi arasyndaghy kóptegen kelisimderge sәikes keletin manyzdy sheshimderdi qabyldaudan bas tartady.

Ministrler sheshim qabyldaudan qorqady, jauapkershilikti әriptesterine nemese qaramaghyndaghylargha jýkteydi. Múnyng bәri qolaysyz», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Osyghan deyin Álihan Smaiylov basqaratyn Ýkimet ózderining dogharysqa ketetinin, jana Ýkimet jasaqtalghangha deyin mindetterin uaqytsha atqaratynyn mәlimdegen edi.

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5372