Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 3885 1 pikir 4 Mamyr, 2023 saghat 14:12

Ospanhan Áubәkirov: Araq pen qymyz

Býgin – aqyn, jazushy, belgili satirik Ospanhan ÁUBÁKIROVTING (1934-1986) tughan kýni.

Túla boyy túnghan kýlki Ospanhan Áubәkirovting «Qonyrau», «Bytbyldyq», «Jasyratyn ne bar», «Qaltadaghy qayyq», «Kýlemiz-au», «Solaqay», «Kóktayghaq», «Siqyr», «Úzyn sózding qysqasy», «Sýzegen sóz», «Ymdy bilesiz be?», «Jasyratyn ne bar?», «Siz ben biz», «Qaghaz qalpaq», «Ózimiz bilemiz», «Myng minezdeme» tәrizdi kóptegen kitaptary, eki tomdyq shygharmalar jinaghy jaryq kórgen.

Oghan 1983 jyly balalargha arnalghan «Qaghaz qalpaq» jinaghy ýshin Qazaqstan Jazushylar odaghynyng syilyghy berilgen.

Áziz Nesinning «Ahiyretten kelgen hattar», Branislav Nushichting «Mening ómirbayanym», Lao Shening «Mysyqtar qalasy», Rudolif Erih Raspening «Munhauzenning hikayalary», Karlo Kaladzening balalargha arnalghan ólender jinaghyn tәrjimelep, qazaq oqyrmandaryn quantqan.

Sizderding nazarlarynyzgha Osaghannyng tughan kýnine oray birneshe syqaq ólenderin úsynghaly túrmyn.

Ospanhan ÁUBÁKIROV

(1934–1986)

ARAQ PEN QYMYZ

Sәuletti bizding astanada,
Anyghyn aitsaq ashanada,
Araq pen qymyz tanysypty,
Ózara pikir alysypty.
Araq әdettegidey qyzu eken,
Sóitse de esi týzu eken.
Qymyzgha kózin qadap túryp,
Jón súrapty araq túryp.
– Áy, sen osy qay elsin?
– Elim – «Jaylau», ruym – «Mayemsin».
Arghy atamyz Densaulyq,
Al óziniz qay elsiz?
– Oi, bilmeymin el-pelindi,
Úmytqaly qashan tegimdi,
Til tiygizem ata-anama,
O jaghyn janym atama da,
Atym – Araq, sony bilem,
Bireuler «Aqa» deydi.
Endi bireuler «Kókmoyyn» deydi.
Aldynnan qiya ótpeymin deydi,
«Oybay-au, oibay, qyramysyn?» –
Degizip jýrgen mening gradusym.
Beldesuge ózing túramysyn? –
Dep kijinip aryndap,
Óni búzylyp baryldap,
Birazdan song tili kýrmelip,
Esi bir shyghyp, bir kelip,
Auzy kýnbatysqa qarap,
Qúlap qalypty Araq.
Araq ishken adamdy
Kórip jýr ghoy kózderin.
Angharttym men de shamamdy,
Talqylandar ózderin.

MENI KÓRSENDER, QAShYNDAR

O, qúdiret-ay!
Júrttyng basy kәdimgi bas sekildi.
Al mening antúrghan basym
Ózime qas sekildi, –
Qaydaghy bәlege beyim túrady,
«Kim jaqsylyq isteydi?» dese,
Júrttyng sonynda qalyp keyin túrady.
Aramdyqty ainytpay seze qalady.
«Kim ittik isteydi» dese,
Azannan túryp kep kezek alady.
Ittigi sol emes pe,
Kórmegen daugha aighaq bolady.
Qany qarayghan pyshaqqa qayraq bolady.
«Anau seni sýitem, – dedi, –
Qolyma týsse shashlyq jasap,
Sekesuilding shoghyna qaqtap ýiitem, – dedi», – dep,
Esinep jýrgen ekeudi júlystyryp,
Joq jerde júmys qúryp,
Túnyqty laylap sapyryp ketedi.
Týbi kerek bola ma dep,
Millisiyasyn da shaqyryp ketedi.
Bireudi ósiru jayly sóz bolsa,
Sonday bir sózge kez bolsa,
«Ói, ol qoyanshyqty bilemin,
Qazanyn shaghyp, keskilep kilemin,
Áyelin balkonnan laqtyryp,
Sheshesin balaghattap,
Ákesin qúlaqqa úrghan,
Osy keshe ghana kórdim,
«Qúrityn boldym» dep jylap túrghan», – dep,
Ýmit tughyzyp otyrghan adamgha
Kýdik tughyzyp,
Artynan jar, aldynan qúdyq qúrghyzyp,
Tanymaytyn, bilmeytin adamyna,
Órt qoyyp qadamyna,
Júrttyng aq pikirin iritip ketedi.
Múnysyna altyn tapqanday quanyp,
Oylamaghan jerde bir «útyp» ketedi.
Mine, osynday basym bar.
Jan saqtaghylaryng kelse,
Meni kórsender, qashyndar!

KEZDEYSOQ MAHABBAT

Keshe keshkilik
Eki qyzdyng әngimesin estidik,
– Áy, bir kisi maghan sóz aitty.
Sonymnan qalmay ózi aitty.
– Aty-jóni kim eken?
– Familiyasyn súramadym,
Aty kakoy-to Júmeken.
Institut bitirgen, vidimo dosent.
No oryssha sóilese,
Sploshnoy qazaqbayskiy aksent.
Otyrsam baqylap,
Qyzmeti zor, bes jýz som oklad.
Kvartiram bar deydi sentrde,
Govorit jarymay qoydym kempirge,
Parkke bardyq my potom.
– Biyledinder me?
– Kuda, s takim jivotom.
Ózi sonday tolstyak,
Kak Shekspirovskiy Falistaf.
Da takoy on chudak.
Keshe múrny shulap,
Pryamo moynyma asyldy,
Erni bir kusok pisken et sekildi.
Kózin júmyp alghan,
Moynymnan tistemek sekildi.
Men tak iyterip jiberdim,
Chto ol kekirip jiberdi.
Aytady:
«Qaryndas, shoshymayyq, shoshymayyq.
Dabay, qosylayyq».
– Vot, dura, ladno demeding be?
Saghan osy layyq.
– Y tak sama solay dedim.

* * *

Ua, mahabbat, sonshama onay ma edin!?

ITTIK

Bir itti bir it búghyp kep
Dәl tirsekten tistedi.
Tistegen it kýshti edi,
Tarqady sheri ishtegi.
– O, sorly-au, mynauyn,
Óning be edi, týs pe edi?
Óning bolsa osyny
Sen isteytin is pe edi?!
Baryp túrghan ittik qoy!
Biz nesine kýlemiz,
Ózimiz de talay sóittik qoy.

QYTYQ

Ar-úyatynyng qytyghy joq,
Adamgha
Ámanda:
«O, betining qytyghy joq,
Betsiz», – deydi.
Múnday qorlyqty estigen adamdy,
Qariyalar: «teksiz», – deydi.
Soghan qaraghanda,
Adamnyng arghy atasy Ar bolu kerek.
Jalpy múnday úghym
Bayaghydan bar bolu kerek.
Bәlkim, júrttyng ósegi
Osy qytyq esebi
Ar-úyattan tughan desedi.
Sondyqtan bú qytyq
Betimizdi qonys etken.
Sodan beri ar-úyatymyz ýshin
Janyn salyp kóp is etken.
Osy qytyqty qorghaymyz dep
Ertede kóp soghys etken.
Al býginde
Keybir esirgen
Qytyghyn basqa jaqqa kóshirgen –
Qoltyghyna quyp tyqqan,
Bireuler bóksesine jibergen,
Bireuler sonau ókshesine jibergen.
Endi bireuler qytyghyn
Týu tabanyna týsirip jibergen.
Al, endi bireudin
Ne betinde,
Ne etinde,
Yrymgha qytyghy joq.
Júrday,
Typ-tipyl,
Tyr jalanash.

* * *

«Qazannan qaqpaq ketse,
Itten úyat ketedi»
Dep maqaldaymyz.
Osy sózdi jattap al,
Aqy almaymyz.

HALYQ ÁNI

Atynnan ainalayyn, halyq әni,
Atyng qanday jýrekke tanymaly!
Kýiip-janyp, kýndiz-týn tyndasam da,
Tynday almay kelemin qanyp әli!
Ózindi týzu aitqan jez tandaydy,
Shybyn janym shyryldap saghynady.
Ózindi búzyp aitqan boz tandaydy,
«Qolyn alyp, qúshaqtap sýigen» bolyp
Múrnynan qyrshyp alsam neghylady?

IYNE MEN JIP

Dәreje qughan dәuir ghoy,
(Dizerlep otyrghansha,
Qoqiyp otyru tәuir ghoy).
IYnege bir oy keldi,
«Júrttyng týimesin qadap,
Qúiryghyn jamap,
Býgisin býgis qyp,
Tigisin tigis qyp,
Kór-jer júmys qyp,
Oymaqpen oinap jýrgende,
Aldynan eshkim ótpeytin,
Qaptyng auzyn kókteytin
Tebenning ózi bolamyn,
Degenning ózi bolamyn.
Odan ósip Biz bolamyn» , –
Dep iyne payymdady,
Jipke de oryn dayyndady:
– Búl tirlik bizdi jýdetedi.
«IYne ótken jerden jip ótedi»,
Mening artymnan qalma,
Baqanday shuda jip bolasyn,
Qaptyng auzyn «úratyn»
Naghyz úr da jyq bolasyn.
Sóite-sóite arqan bolyp ketesin,
Jip bop jýrip ne etesin,
Sonymen IYne ósip Biz boldy,
Etikshi bir jaryp jýr,
Jip ósip arqan boldy,
Áyelder kir jayyp jýr.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322