Júma, 22 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 3021 6 pikir 7 Mausym, 2023 saghat 13:13

Sarsangha salghan saylau

Kózimiz kórgen shyndyq

«...Men, memleket basshysy retinde, saylaudyng taza, ashyq әri әdil ótuine kepildik beremin. Búl mening berik ústanymym».

Qasym-Jomart Toqaev,

Qazaqstan Respublikasynyn  Preziydenti

 Osydan 3-4 jyl búryn Memleket basshysy elge arnaghan Ýndeuinde osylay dedi. Biz búl sózge Qúdayday senip, imanday úiydyq. Preziydent aldymyzda zor mindetter túrghanyn, Qazaqstan halqyna senim artatynyn taghy  aytty. Tipten, «Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi, tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi», - deydi dana halqymyz. Aldaghy saylaugha barshanyzdy barynsha jauapkershilikpen qaraugha shaqyramyn. Elimizding keleshegi, әr otbasy men әr azamattyng taghdyry sizderding sheshimderinizge tikeley baylanysty», - degen sózin miymyzgha qúiyp alghanymyz sonday, 4 mausym kýni Múnayly audanynyng Basqúdyq auylynda ótetin auyl әkimin saylaugha senimdi ókil bolyp qatysugha quana kelistik.

Basqúdyq - audanda halqy eng tyghyz ornalasqan auyl, 40 myngha juyq túrghyny bar.  Múnda kәsipkerlik te qarqyndy damyghan, auyldy qaq jaryp ótetin kýre joldy jaghalay biznes nysandary qaz qatar ornalasqan. Sondyqtan auyl túrghyndary eshkimge alaqan jaymay, óz kýnderin ózderi kórip jatyr dep aitugha әbden bolady. Osynday enbekqor auyldyng adamdary da aqjarqyn, bir birine kómektesip, qolda baryn bólisuge dayyn.

Búl auyldyng men de qarapayym túrghynymyn. Songhy 10 jylda osy jerden baspana túrghyzyp, qútty meken ettim. Osynda úrpaq ósirip, jastary 80-nen asqan әke-sheshemdi baghyp otyrmyn. Auyldaghy әrbir ózgeris, salynyp jatqan qúrylystar,  tipten, shóp-shóngesine deyin kóz aldymyzda. Kem-ketikteri de kókirekte sayrap túr.  Jasyratyn nesi bar, songhy jyldary auyl әbden tozyp ketti. Auyz sudyng tapshylyghy, jinalyp qalghan kýl-qoqys, kóshe shamdarynyng joqtyghy, bey-bereket salynyp jatqan qúrylystar, mektep, balabaqsha mәselesi, asfalttalghan joldyng joqtyghy, taghy basqa mәseleler bәrimizdi mezi etti, aityla aityla әbden jauyr boldy. Osy sharualardy yjdaghattap, kýrmeui kóp mәseleni retimen qolgha alatyn jana әkimning bolghanyn ishtey qalap, armandap kókseytinbiz. «Baqsaq, baqa eken» degendey elge qyzmet jasaytyn әkimdi saylau bizding óz qolymyzda eken, soghan quandyq.

Biraq, auyl ýshin bel sheship kim júmys jasaydy? Onday adamdy qaydan tabamyz? Bar eken. Tabyldy. Onday Azamat ózi keldi. Asyljan Shauenov. Múnayly audandyq halyqqa qyzmet kórsetu bólimining basshysy eken. Jasy 40-tan asqan, aqyl toqtatqan. Mamandyghy – zanger bolyp shyqty. Júmys josparyn kórsetti. Biz aityp jýrgen mәseleler tolyq qamtylypty. Izdegenge súraghan. Auyldyng belsendi mýsheleri bar, bәrimiz  bir kisidey qoldadyq. Qolymyzdan kelgenshe ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizdik.

Sonymen Basqúdyq auylynyng әkimi bolu ýshin saylaugha 5 ýmitker tirkeldi. Olar:

1. Núraly Djumaev – Basqúdyq auyldyq әkimdik okrugi apparaty MM-ning bas mamany,

2. Aybek Jangeldin – Basqúdyq auyldyq әkimdik okrugi apparaty MM-ning bas mamany,

3. Anuar Qalymov – Atameken auyldyq okrugi әkimining orynbasary,

4. Anet Kemejanov – Basqúdyq auyldyq әkimdik okrugi apparaty MM-ning bas mamany,

5. Asyljan Shauenov – Múnayly audandyq halyqqa qyzmet kórsetu bólimining basshysy.

Endi myna qyzyqty qaranyz. Ózderiniz kórip otyrghanday, jogharydaghy tórteui de әkimdik qyzmetkerleri. Sonyng ýsheuin halyqtyng arasynan «bóten» bireuler kirip ketpesin dep, saylaugha әdeyi kirgizip qoyghan, әiteuir aty bar adamdar. Onyng ýstine auyl әkimin saylaugha 5 adamnan artyq ýmitker bolmauy kerek-mys, sonda búl las tehnologiya aitpasa da ózin aqtap túr. Áytpese, aidaladaghy Anuar Qalymovty auyldan kim tanidy? Eshkim. Múny bir dep qoyynyz. Búl jerde bóten adam jalghyz A.Shauenov bolyp túr. Obaly ne kerek, ony saylaudan alastau ýshin qújatyng dúrys emes dep, biylik bútaghyndaghy belgili adamdar jeke shygharyp alyp ta biraz әureledi. Onysynan esh nәtiyje bolmady. Saylaugha sanauly kýnder qalghanda Anuar Qalymov pen Anet Kemejanov óz kandidaturalaryn saylaudan alyp tastady. Nege? Óitkeni ózderining kózdegen adamyna dauys bólinip ketip, dymsyz qaluy mýmkin. Negizgi aiqas – Núraly Djumaev pen Asyljan Shauenovting arasynda boluy kerek. Sonda dauys úrlau onay, әri jenil bolady. Múny eki dep qoyynyz. Al Aybek Jangeldinge berilgen dauys eshtene sheshpeydi degen boluy kerek, qosaq arasynda qaldyryldy. Biz búghan saylau barysynda kóz jetkizdik.

Búryn saylaudyng múnday qyzyghy men shyjyghyn kórmegen maghan bәri tansyq, әri oghash bolyp kórindi. Jurnalistik júmys barysynda saylau turaly komissiya bergen mәlimetterdi ghana paydalanyp, solar bergen aqpargha kәmil senip kelippiz. Onymen qoymay, saylaudyng әdil, adal ótetindigin  baspasózben telearnalarda tynbay jarnamalappyz. Biren-saran narazylar bolsa, olargha ýrke qarap, «Áykәpir» attandyryppyz. Shyn mәninde saylaudyn  ishki syryna mýldem ýnilmeydi ekenbiz. Endi barmaq tistep otyrmyz. Azghantay biylik ýshin sonshalyqty tómen qúldyrap, ar-úyattan júrday, qúldyq sanamen azghyndaghanymyzgha sengim kelmedi.

Sóitsek, búl «qyzyqtyn» basy eken. Sonymen ótken jeksenbi kýni Basqúdyq auylynyng №14 mektebinde ornalasqan 260 saylau uchaskesine bet aldym. Kele sala tórayymmen kelispey qaldyq. Bir saylau uchaskesinde bir ghana senimdi ókil boluy kerek eken. Biz ekeumiz. Bylay qarasan, týkke túrmaytyn nәrse. Audandyq saylau komissiyasynyng tóraghasy B.Sýleymenovke jýgindik. Zanda solay kórsetilgen deydi. Sonda ol kisi әr saylau uchaskesine 2 senimdi ókilden nege óz qolymen bekitip berdi? Týsiniksiz. Meninshe, saghattap jalghyz otyrghan adam әjethanagha barady, qalghyp ketip qyraghylyghyn joghaltuy da mýmkin. Búl da kerek adamgha úrymtal sәt. Barmaghynyzdy býgip ýsh deniz.

Tórtinshi – barlyq saylauda «Karusel» degen bar eken. Yaghny ýmitker ózining adamdaryn bir nemese birneshe kólikke tiyep alyp, barlyq saylau uchaskelerin ainaldyryp, dauys bergizip shyghady. Tizimde bolmasa, qosymsha tizim jasatady. Búl jaghday osy saylauda da boldy. Senimde ókilder olardy suretke týsirip alyp, qansha dabyl qaqsa da jauapty adamdar selt etpedi.

Sonymen saghat keshki 20.00. Men baqylaushy bolghan №260 saylau uchaskesindegi 1235 saylaushynyng tek 105-i ghana dauys beripti. Jәshiktegi blutenning 4-i jaramsyz. N.Djúmaev – 71, A.Shauenov – 29, A.Jangeldin – 1 dauys alypty.  Biraq ayaq astynan dau shyqty. Daudyng basy – dauys úrlaudan bastaldy.

Múrat JETEKBAY – «Múnayly » audandyq gazetining redaktory:

-Bizding eldegi qay dengeydegi saylau bolsyn dau-damaysyz bitpeytinin bәrimiz de bilemiz. Óitkeni, әdiletsizdikke, kózapara zanbúzushylyqqa jol beriledi, halyqtyng qúqy taptalady. Aqiqatyn aitsaq, qazaq halqy songhy ret qashan әdiletti saylau ótkenin úmytyp qalugha ainaldy. Shyryldaghan shyndyghy sol.

Basqasy basqa, ózimiz senimdi ókil retinde baqylaushy bolyp qatysqan, keshegi jeksenbide ótken Basqúdyq auyly әkimining saylauyn sóz eteyin. Mektepke jetkenge deyingi asfalitsiz talqany shyqqan tar joldyng mashaqaty bólek әngime. Ishtey «Halyq saylaghan әkim osy joldy jóndeuden bastasa ghoy júmysyn» dep qiyaldap kelemin...

Tanghy altyda Basqúdyqtaghy №16 mektepte ornalasqan №245 saylau uchaskesining aldynda túrdym. Ishke kirip, zangha sәikes hatshygha әkimdikten ýmitker Asyljan Shauenovtyng senimdi ókili retinde tirkeldim. Uchaskelik komissiya tóraghasy Anar Tulyaevamen tanysyp, saylaudy әdil ótkizu, zanbúzushylyqtar jasamau turaly bir auyz eskertuimdi aittym. Uchaskedegi saylaushylardyng jalpy sany 2509 adam eken.

Saghat tanghy jetide Ánúran oryndalyp, saylau uchaskesi ashyldy. Saghat on birge deyin otyz ýsh  adam dauys berdi... Keshki segizge deyin barlyghy 93 adam bulleteni alyp, dauys bergeni senimdi ókilderding fotobeynetýsirilimi arqyly anyqtaldy.

Qyzyqtyng kókesi dauysty sanau kezinde boldy! Baqylaushydan kóz tasa qylyp komissiya qúramyndaghy tórt jigit bulletenider salynghan jәshikti iyq tiresip túryp stoldyng ýstine tókti. Qaghazdardyng bir bólegi lyqsyp jerge tógildi. Dәl osy jerde býktelmegen, sytyrlaghan buma aqsha sekildi jana bulletenider topqa qosyldy dep kýmәndanamyz. Ábden ýiretilgen әkki jigitter bәrin jymyn bildirmey jasady. Sodan sanap kelip ketse, 230 adam dauys beripti! Sonda, saylaugha mýldem kelmegen, biz kórmegen 137 adam aspannan týsti me, jerden shyqty ma? Onday bolsa beynekameragha týser edi. Joq! Hattama solay toltyryldy: ýmitker N.Djumaev – 176 dauys, ýmitker A.Shauenov – 48 dauys! Ýshinshi ýmitkerge bir dauys ta berilmegen.

Áriyne, әdiletsizdikting arty narazylyqqa úlasady. Týnde, saghat 12-ge jaqyn audandyq saylau komissiyasynyng tóraghasy B.Sýleymenovke aryzymdy jazyp tapsyryp, kóshirmesin belgi soqtyryp aldym. Bizding qoldan kelgeni sol boldy. A.Shauenovtyng senimdi ókilderi, baqylaushylary men jaqtastary audandyq saylau komissiyasy ornalasqan audandyq mәdeniyet ýii aldyna jinalyp, narazylyghyn bildirdi, beyneýndeu jasady.

Eger, bizding sózimiz jalghan boldy, jala japty dese, saylau komissiyasy 137 adamnyng kimder ekenin fotobeynetýsirilim arqyly dәleldeui kerek. Ol ýshin sol kýni ishinde eki saylau uchaskesi júmys jasaghan mektepting syrtyndaghy, ishindegi beynebaqylau kameralaryn (eger isteytin bolsa) tekserse jetip jatyr. Zan, qúqyqqorghau oryndary búl jaghdaydy múqiyat tergep, tekserip, zansyzdyqqa jol bergen komissiya tóraghasy men mýshelerin tiyisti jauapkershilikke tartady, saylau nәtiyjesin qayta qaraydy degen senimdemiz.

Osylay, «siqyrshy» saylau komissiyasynyng qiytúrqylyghymen joqtan payda bolghan dauystar arqyly saylauda zansyzdyqqa jol berildi, eski Qazaqstannyng eldi týniltken eski әdeti taghy qoldanyldy. Halyqtyng senimi úrlandy, ýmitkerge qiyanat jasaldy dep sanaymyz.

Memleket basshysy elge úran etip joldaghan Ádiletti Qazaqstandy qúru ýshin saylaular әdil, ashyq bәsekelestikte ótui kerek!

Núrlan QARAMYRZA – Qogham belsendisi, senimdi ókil

-Eng birinshi soraqylyq – saylau komissiyasyn әkim-qaralar ózderi taghayyndap, olarmen aldyn ala  «týsinik» júmystaryn jýrgizip, kim saylanatynyn belgilep  qoyady. Aldymen osyny joy kerek. Komissiya mýshelerin halyqtyng ishinen, belsendilerding arasynan alu kerek. Biz osy úsynysty saylau bastalmastan búryn Múnayly audandyq saylau komissiyasynyng tóraghasy Beyimbet Sýleymenovke kirip aittyq. Alayda, ol kisi búlay bolmaydy, komissiya mýsheleri jogharydan taghayyndalady dedi, demek saylau turaly elimizding Zany biylikting ynghayyna qaray jasalady dep oy týyge әbden bolady.

Búdan keyin qanshama ýgit-nasihat júmysyn jýrgize ber, baqylaushylar men senimdi ókilder myng jerden saylaudyng әdil ótuin qadaghalasyn, nәtiyje nól, bar payda biylik jaghynda bolady.  Biylik taghayyndaghan komissiya mýsheleri kózindi baqyraytyp qoyyp, zansyz is-әreketterge baratyny sondyqtan, kóz aldynda kózge kórinbeytin qylmystar jasalyp jatady. Qarsy shyghyp kór, uchaskelik inspektor shaqyrady, hattama toltyrady, kerek desen, seni syrtqa shygharyp ta jiberedi. Qysqasy biylik berip qoyghan barlyq qúzyretti paydalanady. Búl endi aiday aqiqat!

Osynyng bәrine prokuratura kóz júma qaraydy? Sebebi olar bir shәinekten shәy iship otyrghan adamdar. Oghan biz talay mәrte kóz jetkizdik. Mening úsynysym – komissiya mýshelerin halyq taghayyndasyn, sonda ghana bir nәtiyje boluy mýmkin.

 

Sonymen Múnayly audandyq saylau komissiyasynyng tóraghasy B. Sýleymenov ózine týn ishinde kelgen senimdi ókilder men belsendi toptardy barlyq mәseleni Saylau turaly Zang ayasynda sheshemiz dep, aryzdaryn qabyldap, jylly shygharyp saldy. Biraq, narazy top múnymen toqtamady. Audan әkimi E.Kýmisqaliyevqa kirip, bolghan mәn-jaydy bayandady. Oblystyq saylau komissiyasynyng tóraghasy E.Ábilevke de aryz hat jazylyp, oryn alghan olqylyqtar aityldy. Nәtiyjesinde, saylau sheshimin shygharu birneshe kýnge keyin shegerildi.

Biz búl saylaudan jurnalist retinde oiymyzgha ne týidik? Birinshiden, kez kelgen dәrejedegi saylaudyng әdil, ashyq, әri adal ótuine Preziydentimizding ózi kepildik berip otyrghandyghyna jergilikti biylikting pysqyrmaytyndyghyn, ony qoldan kelgenshe jemqorlyqtyng kózine ainaldyryp alghandyghyn bildik. Demek, elimizding Saylau turaly Zany әbden eskirgen, býgingi kýn talabyna jauap bere almaydy. Zandy jedel janghyrtyp, elektrondy týrge kóshiru qajet. Auyl әkimin saylauda osynshama zansyzdyqtargha jol berildi, qiytúrqy amal-aylalargha kuә boldyq. Al alda audan, oblys әkimderin saylau kele jatyr, onda qaytemiz?!

Ekinshi, Basqúdyq auyly әkimin saylauda dauys beruge qúqyly 16 myng saylaushynyng 1 payyzgha jeter jetpesi dauys berdi, onyng ózi úrlanyp, jyrym jyrym boldy. Demek, jergilikti biylik saylau ótkizuge sýlesoq qaraghan, halyqty saylaugha qatysugha shaqyrmaghan. BAQ qúraldarynda jәne belgilengen jerlerde ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizbegen. Memleketting halyqtyng әl-auqatyn kótermiz, ol ýshin bilikti de bilimdi, isting kózin biletin kadrlardy halyqtyng ishinen saylaymyz, jastardy bәsekege qabiletti bolugha tәrbiyeleymiz degen sózi qayda?  Álde әldebir úiymdasqan top oblys basshysynyn, odan әri QR Preziydenti sayasatyna sabotaj jasap otyr ma?!

Ol jaghyn anyqtaudy qúqyq qorghau oryndaryna tapsyrayyq.

 

Saghyndyq Rzahmetov

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322