1 suret: Parijdegi Mústafa Shoqay mýsini
2 suret: abai.kz úiymdastyrghan dóngelek ýstel
3 suret: Europa jastarynyng futbol komandasy
4 suret: Europa qazaq qoghamdary federasiyasynyng tóraghasy Ábdulhangm Kesijiy
5 suret: Europadaghy qazaq әielderi

6 suret. Qazyna qarttar barymysyn?
7 suret. Ghabit Syzdyqbekov - Qazaqstannyng Fransiyadaghy elshisining kenesshisi.

Fransuz konsuly, memlekettik til jәne úighyrlar

Asyly, qazaq sayttarynyng birinshi mindeti – bar týrkining basyn qosa almasa da, әlemning әr týkpirindegi Alash balasynyng pikirin bir arnagha toghystyru bolsa kerek. Óitkeni ghalamtor shekarasyz. Sol úly maqsatymyzdy payymdasa kerek, Europadaghy qazaq qauymdastyghy bizderge Parijde ótetin kishi qúryltaygha arnayy shaqyru jiberudi nazardan tys qaldyrmapty.

Tiyisti qújattarymyzdy dayyndap, Fransiya konsulyna tapsyrdyq. Vizagha jauapty qyzmetker Nikolya Elidaroff degen er eken. Bir kýnning ishinde vizany qolymyzgha tiygizdi. Sonda qyzmet etetin eki qarakóz qazaqtyng qyzy da qyryn qaraghan joq. Áttegen-ayy, búl mekeme basynan ayaghyna deyin tek fransuz ben orystyng tilinde ghana qyzmet kórsetedi. Mәskeude túryp, Parijge bara jatqanday kýy keshesiz... Áriyne, múnyng sebebin Elidarofftan emes, elimizding Syrtqy ister ministrliginen súrau kerek.

1 suret: Parijdegi Mústafa Shoqay mýsini
2 suret: abai.kz úiymdastyrghan dóngelek ýstel
3 suret: Europa jastarynyng futbol komandasy
4 suret: Europa qazaq qoghamdary federasiyasynyng tóraghasy Ábdulhangm Kesijiy
5 suret: Europadaghy qazaq әielderi

6 suret. Qazyna qarttar barymysyn?
7 suret. Ghabit Syzdyqbekov - Qazaqstannyng Fransiyadaghy elshisining kenesshisi.

Fransuz konsuly, memlekettik til jәne úighyrlar

Asyly, qazaq sayttarynyng birinshi mindeti – bar týrkining basyn qosa almasa da, әlemning әr týkpirindegi Alash balasynyng pikirin bir arnagha toghystyru bolsa kerek. Óitkeni ghalamtor shekarasyz. Sol úly maqsatymyzdy payymdasa kerek, Europadaghy qazaq qauymdastyghy bizderge Parijde ótetin kishi qúryltaygha arnayy shaqyru jiberudi nazardan tys qaldyrmapty.

Tiyisti qújattarymyzdy dayyndap, Fransiya konsulyna tapsyrdyq. Vizagha jauapty qyzmetker Nikolya Elidaroff degen er eken. Bir kýnning ishinde vizany qolymyzgha tiygizdi. Sonda qyzmet etetin eki qarakóz qazaqtyng qyzy da qyryn qaraghan joq. Áttegen-ayy, búl mekeme basynan ayaghyna deyin tek fransuz ben orystyng tilinde ghana qyzmet kórsetedi. Mәskeude túryp, Parijge bara jatqanday kýy keshesiz... Áriyne, múnyng sebebin Elidarofftan emes, elimizding Syrtqy ister ministrliginen súrau kerek.

Fransuz eline tek qazaqtar ghana emes, ózge últtar men jat júrttyqtardyng da  Almatydan viza alatynyn bayqadyq. Bir tanghalarlyghy, Qytaydyng qyzyl pasportyn ústaghan órimdey úighyr jastary óz tilderinde shýiirkelesip, osynda jýr. Áldebir toptyng qatarynda Shengen vizasyn alyp, Europanyng esigin qaqqaly jýrgeni bayqalady. Soghan qaraghanda Qytay ýkimetining shengeli Europanyng Shengenine sharasyz siyaqty. Biz Alashtyng tórinde túryp, óz tilimizde viza súray almay túrghanda, basqalar qazaq elin «prohodnoy dvorgha» ainaldyryp ýlgergenine ish jimasqa sharang joq. Europa elin týrki balasynan qyzghanyp túrghan joqpyz! Biraq esik aldynan ótip bara jatqan jolaushydan da qayda, qalay bara jatqanyn súraytyn qazaq emespiz be? Bilsek kerek edi...

Almaty-Mәskeu-Pariyj

Sóitip, «Qamshyny» qolgha alyp, «Abaydyn» amanatyn arqalap, Ahannyng «Masasyn» bastap, Parijge tarttyq. Demeushim qazaq ghalamtorynyng janashyry, kәsipker Gýlnar Asanova esimdi apayymyz edi...  Jasyratyny joq, úshaqqa mingende songhy kezderi elimizde oryn alghan әue apattarynyng ýreyi boydy biyledi. Sol aqparattardyng birazyn eng aldymen ózimiz jariyalap, Alash balasynyng qayghysyna ortaqtasyp edik. «Air Astana» qauipsiz dep qansha jerden ózimizdi ilandyrghymyz kelse de, bayaghy senimsizdik. Imanymyzdy ýiirip, bәrine dayyn otyrugha tura keldi. Bir sәtke qaghaz qarap, kýndelikti janalyqtardan qúr qalmayyq dep edik... Bosaghada túrghan sanauly qazaq gazetterinen basqa oqugha layyqtalghan birde-bir memlekettik tildegi basylymdy kóre almadyq. Tura qarsy aldymyzdaghy kitapsha men jurnal salynghan shaghyn qaltashadan qazaqtyng bir jurnalyn kórsek kózimiz shyqsyn! Esesine ózge tildegi «ólekse» basylymdar. Onday basylymdardy Mәskeuding kez kelgen úshaghynan oqitynymyzgha kýmәnimiz joq. Qasiyetti qazaq tili qara jer týgil, kók aspanda da qaghaju kóripti...

Alqaly jiyngha Astana men Almatydan shyqqan qonaqtar  Mәskeuding әuejayynda kezdestik. Senator Gharifolla Esim bastaghan toptyng qúramynda «Egemen Qazaqstan» gazetining bas redaktory Janbolat Aupbaev, Til komiytetining tóraghasy Maqsat Sqaqovtar boldy. Al Almaty «qúramasynda» Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tarapynan bara jatqan «Qazaqfilim» AQ-nyng bas redaktory Didar Amantay, satirik Sәbit Ábdihalyqov, kýishi Erkin Ergender bastaghan óner adamdary bar edi.

Orys aghayyndardyng on san tekseruinen ótip, Mәskeuding «Aeroflotyna» mindik. Bәri de «ózderinshe». Oqitynyng – orys basylymy, tyndaytynyng –  oryssha habarlandyru, qyzmetkerler de orys tilinde qyzmet kórsetedi. IYә, óitkeni biz Reseyding úshaghynda ketip baramyz.

Europanyng aspanyn endey tilip bara jatqanymyz jer betining qúraq kórpedey kestelenip túrghan kórinisinen-aq bayqaldy. Tura taqtanyng betinde tәrtippen syzylghan surettey... Qyzyly – qyzyl, jasyly – jasyl, bәri óz ornynda. Adam qolymen aishyqtalghany kórinip-aq túr.

Qay belginnen taniyn?

Fransuz jerine ayaq basqandaghy sanamyzgha oralghan alghashqy súraq osy boldy. Europada qazaq bar ekenin bilemiz. Onyng ishinde Parijde de biraz qazaqtyng qonys tepkeninen habarymyz bar. Degenmen myng san úlys mekendegen osynau elden qara qazaqty qalay tanimyn?

Et jaqyn bauyrlarym-ay!

Kókirek tolyp, qúshaqtaghanda,

Sary apam ózi syqpalap bergen

Sary may iyisin seze alar ma ekem?

Ózine qaray ýsh attaghanda,

San jyldar boyy joq qarap kelgen

Saghynyshyma tóze alar ma ekem?

Qiylghan qas pen kózine qarap,

Qara ala syrmaq oiyma keler...

Bilermin, iyә, sózine qarap,

Jat júrttan sindi boyyna neler?

Alashty kórsek «armysyn!» deytin,

Ey, Alla, bizden shyn tilek osy.

«Bauyrlarym-ay, barmysyn» deydi-au

Mústafanyng da mýmkin elesi...

Et jaqyn bauyrlarym-ay!

Ruhymyz dalany kezip,

Alashtan amanat qalghan

Bir qúshaq biriktirse eken...

Qauyshqan bizderdi sezip

Kók aspan, kók tugha qarap

Kók bóri úlyp túrsa eken!..

Bóriler aldymnan shyqsyn!

Kókirekte kóp súraq... Alty Alashtyng ótkenin kóz aldymyzgha elestetken belgisiz mún....

Parijding tabaldyryghynan osylay attadyq...

Alghashqy kýn

Qúdaygha shýkir! «Assalaumaghaleykum» deytin Alash úldary aman eken. Fransiyadaghy Qazaq elshiligining azamattary men qúryltaydy úiymdastyrushylar Atajúrttan kelgen qonaqtardy qúshaq jayyp qarsy aldy. Ayta keterlik bir jayt, qazaq elinen Europadaghy qazaq qúryltayyna tek Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy újymy ghana emes, «Abay-aqparat», «Kazakh tv» jәne «Qazkontent» jurnalisteri de qatysty. Aeroporttan qala ortalyghyna bettegen arnayy avtobustaghy sózding tizginin Parijde túratyn Múrat myrza ústady. Ózining aituynsha, ol transport kәsibimen ainalysady. Úzaq jyldar boyy fransuz tórinde túrghan qandasymyz jol-jónekey Parij qalasyn tanystyrudy, Europa qazaqtarynyng qazirgi jayyn aita otyrudy nazarynan tys qaldyrghan joq.

 «lipec 29» mekenjayyna ornalasqan qonaqýy qyzmetkerleri qazaq jerinen kelgen onshaqty qonaqty jyly jýzben qarsy aldy. Frnasiyadaghy qazaq elshiliginde qyzmet etetin Ghabit Syzdyqbekov pen Azat Absattarovtyng arqasynda jayly ornymyzgha jayghasa qaldyq. Elden keldi dep elendep otyrghan Europa qazaqtary aghayyndaryna týrik ashanasynda arnayy keshki qonaqasy berdi. Qazaq elinen barghan tanymal kýishi Erkin Ergen, belgili әnshi Uatqan Zahanqyzy siyaqty óner maytalmandary Parijding keshin qazaq әuenimen terbetti. Bir tanghalarlyghy, qonaqtargha qyzmet etip jýrgen 25-35 jas aralyghyndaghy qazaq jastary qalay degenmen de óz tilderinen sonshalyqty qúr jayau qalmapty. Eng bastysy, ózining qazaq ekenin maqtanysh etip, ana tilinde shorqaq sóileytinine namystana biledi. Esesine aghylshyn tilin, fransuz tilin, nemis tilin jetik mengerip, týrik tilinde kósilip sóileydi.

Futbol. Jastar. Diskoteka

18 mamyrda Europa qazaq jastarynyng "Stad de puassoniyers" stadionyndaghy futbol bәsekesi bastaldy. Komandalardy týgendep qayteyin? Alang tolghan Alash úldary. Ala dopty әueletip, sharshy alandy shandatyp jýr... Júrt bolyp júmylyp, shanyraghyn kóterip, uyghyn qadap, aqboz ýy tikti. Qasiyetinnen ainalayyn aqboz ýi, qazaqtyng eldigin, órligin pash etip, anadaydan menmúndalap túrdy. 

Oyly taqiya kiygen qartty, shýiirkelesip túrghan aghayyndardy, aqjaulyq calghan analar men qara kózi móldiregen arularymyzdy kórip, qazaqty izdegen qam kónilimiz serpilip qaldy.

Keshke qaray jastargha arnalghan diskoteka boldy. Ashylyp-shashylyp jýrgen boyjetken men qalay bolsa solay siltegen jastardy kórgemiz joq.

Futbol bәsekesining de, sauyq keshting de, jalpy Europa qazaq qúryltayynyng da basty maqsattarynyng biri – әr elde ómir sýrip jatqan qazaq jastaryn bir-birimen tanystyryp, sonyng arqasynda qazaq pen qazaq qúda bolatyn, qazaq pen qazaq dos bolatyn jaghdaygha jetkizu ekendigin keyinnen anghardyq. Qúptarlyq is. Tipti Qytay elinen Europany aralap jýrgen Tanat esimdi bauyrymyz da «Parijde qazaq jinalyp jatyr» degendi estip, qatargha qosyldy.

Qazaqstan - Abai.kz - Europa qazaqtary

19 mamyrda alys-jaqynnan kelgen aghayyn Parij manyndaghy Ili-Sen-Deny qalasyndaghy "Sport ortalyghynyn" arnayy zalynda dóngelek ýstelding basyna jinaldy. Alqaly jiyndy  Europa qazaq qoghamdary federasiyasynyng tóraghasy Ábdulhangm Kesijy men Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary Talghat Mamashev basqardy.

Talghat myrza búl dóngelek ýstelding basty taqyryby – Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Qazaqstan-2050 strategiyasy – Qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Joldauyn sheteldegi aghayyndarymyzgha tanystyru ekendigin jetkizdi.

Elbasynyng biylghy Joldauyna airyqsha toqtalghan senator Gharifolla Esim Europa qazaqtaryna ózekti bolyp otyrghan mәselelerdi, qajet bolsa,  Senat tórinde ortagha salatynyn aityp, alystaghy aghayynnyng atajúrtqa degen senimine tyng serpin berdi. 

«Egemen Qazaqstan» gazetining bas redaktory Janbolat Aupbaev:

• Bizding gazette sheteldegi otandastargha arnalghan «Alystaghy aghayyn», «Otan dep oralghandar», «Atameken», «Barmasan-kelmeseng jat bolasyn», «Kóbeymesek kósegemiz kógermes» siyaqty toptamalarymyz bar. Búlar óz retimen der uaqytynda oqyrmandarmen qauyshyp otyrady. Jalpy, Sizder qay jerde jýrsenizder de, qanday tirlik keshsenizder de, bizding otandastarymyzsyzdar. Biz Sizderdi et bauyr jaqynymyz dep jaqsy kóremiz, – dedi aghynan aqtarylyp.

Aytpay ketuge bolmaytyn bir jayt, Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Til komiytetining tóraghasy Maqsat Sqaqovtyng sózine ana tilining kәusar búlaghyna shóldep jýrgen tuystarymyz tanday qaghyp, rizashylyqtaryn bildirdi.

• Qazaq aitady: «Dosymnan qoryqpaymyn, kóp bolsa satar, dúshpanymnan qoryqpaymyn, kóp bolsa atar, jaqsylyqqa quanbaytyn, jamandyqqa renjimeytin beytarap adamdardan qorqam» dep. Sondyqtan býgingi qúryltaygha әlemning әr týkpirinen kelgen qazaqtyng quanbay jatqany joq. Quanyshymyz úzaghynan sýiindirsin. Taghy da babalarymyz aitady: «Oshaqtyng búty ýsheu bolghanymen, oty bireu» dep. Endeshe, alty Alashtyng armany – qazaqtyng qazanyn qaynatu. Sondyqtan әlemning qay týkpirinde jýrsek te, atajúrtymyz Qazaqstannyng bolashaghyna qyzmet etuge tiyispiz, – dedi ol.

Jinalys sonynda abai.kz portaly úiymdastyrghan arnayy dóngelek ýstelge tek qana Europa qazaqtary qauymdastyghynyng ókilderi qatysty. Europa qazaqtarynyng býgingi hal-jayy men olardyng Qazaqstan turaly oi-pikirleri, ótinish-talaptary, әrtýrli kózqarastary ortagha salynghan búl jiyn turaly arnayy maqaladan oqy alasyzdar.

Jinalys sony Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng Qazaq eli jayyndaghy kórmesine jalghasyp, Qazaqstannan barghan óner júldyzdarynyng konsertine úlasty. Saltanatty keshke Qazaqstannyng Fransiyadaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi Núrlan Dәnenov qatysty. Belgili syqaqshy Sәbit Ábdihalyqov jýrgizgen konsertte Altynay Jorabaeva, Erkin Ergen, Uathan Zahanqyzy, «Kesh You» toby óner kórsetti.

Mústafanyng dauysy

Parij qalasynyng Nojan audanynda Mústafa Shoqaydyng bas mýsini qoyylghanyn bilmeytin qazaq joq shyghar.  Týrki birligining tuyn kótergen birtuar Mústafanyng Europa tórindegi eskertkishin kórmey,  túrghan ýiine barmay ketu ózin qazaqpyn dep sezinetin kez kelgen azamatqa syn bolary sózsiz. Babamyzdyng basy túrghanda Parijding Eyfelin kórudi ekinshi jospargha qaldyrdyq. Elden kelgen qonaqtaryna kýni-týni jatpay-túrmay qyzmet jasap jýrgen Fransiyadaghy Qazaqstan elshiligining Ghabit Syzdyqbekov bastaghan azamattary búl joly da qayrat kórsetti. Biraz jol basyp, týrki dýniyesining mandayyna bitken jaryq júldyzdarynyng biri, tәuelsizdik kýreskeri Mústafa Shoqay túrghan ýidi kórip,  Qúran baghyshtadyq.

Qyzylordalyq mýsinshi Amangeldi Kenenbay somdaghan mýsinde fransuz tilinde « Mústafa Shoqay, 1890-1941. Tәuelsizdik kýreskeri» dep jazghylghan.

Parij saparynyng eng mәndi de maghynaly kýni osy bolghan shyghar... Alty Alashtyng basy qosylghan qúryltaygha kelip, týgel týrkining qamyn oilaghan Mústafanyng ruhyna taghzym etkende әldebir dauys janghyryp jatqanday sezildi.

«Halqynyng qany bir, tili bir, dini bir, maksaty bir. Týrkistannyng maqsaty: ózining qútyluy, últtyq ýkimetin qúryp, tәuelsiz bolyp, óz aldyna bir ýkimet bolyp túruy. Halqy kópten búl júmysqa jantalasyp júmys istep, qan tógip soghysyp keledi. Ýmitimiz zor, memleketimizding keleshegine senemiz.

Týrkistan jastary әsirese búl maqsatymyzgha jetkizuge talasyp, tyrmysyp jatyr. Bizding maqsatymyz tek Týrkistannyng ghana emes, býkil týrik ólkelerinin, býkil týrik halyqtarynyng dos bolyp, ózara birlik bauyrlastyqpen jasap syrtqy dúshpandargha qarsy ózining kýshin, ýkimetining kýshin bildirip qong. Oiymyzgha jetemiz, talabymyzdy ornyna keltiremiz degen imanymyz zor jәne kýshti».

IYә, býgingi tәuelsizdik kókten týsken joq, Mústafaday úldarymyzdyng tókken qany men shyqqan janynyng bodauyna kelgen. Jetken jetistik, shyqqan biyik – sol bozdaqtardyng asyl armanynyng jemisi.

Fransuzsyz Fransiya

Fransiyanyng 65 millionnan astam halqy bar. Senbeytin bolarsyz, sonyng 3 milliondayy ghana – taza fransuzdar. Yaghny 20 adamnyng bireui ghana memleket qúrushy últtyng ókili. Sonda osynshama halyqty shyp-shyrghasyn shygharmay qalay ústap otyr? Onyng eshqanday qúpiyasy joq eken. Býkil memleketti fransuzdyng últtyq iydeyasy men fransuz tili biriktirip otyr. Meyli, búryn qanday últ bolsa da, qazirgi tólqújatynda «fransuz» dep kórsetilgen Fransiyanyng kez kelgen túrghyny – óz elining patrioty.

Sonda túratyn qandastarymyzdyng da tólqújatyna «fransuz» dep jazylghan. Kóp sandysy Týrkiyanyng da, Fransiyanyng da azamaty bolyp sanalady. Bir bayqaghanymyz, Europany mekendegen bizding qandastarymyzdyng qazaq qanyn joghaltpauyna eng ýlken әser etip otyrghan týrik aghayyndar eken. Ártýrli memleketke shashyrap ketken bauyrlarymyz Týrkiya júrtynyng arqasynda bir-birin izdep túrady. Ýlkenderi qazaq tilinde sóileydi demesek, keyingi jastardyng barlyghy da týrik tilinde shýiirkelesetinin kózimiz kórdi. Shýkir demeske ne shara?

Jalpy, Qazaqstan tarapynan jasalatyn júmystar shash-etekten ekeni kózge kórinip-aq túr. Ásirese keyingi jastardyng últtyq bolmysyn joghaltyp almauyna, olardyng ana tilinde erkin sóileuine qazaq elining kómegi kóp kerek. Búl turasynda Til komiytetining tóraghasy Maqsat Sqaqov jaqsy iydeyany ortagha saldy. «Kez kelgen uaqytta 7 jastan 17 jasqa deyingi balalarynyzdy Qazaqstandaghy qazaq otbasylaryna jiberip, sonda túruyna, bilim aluyna múryndyq bolsanyzdar eken. Qazirding ózinde 100-dey otbasy Sizderding balalardy qabyldaugha dayyn otyr. Esesine Qazaqstannyng jas úrpaghy da Sizderding otbasylarynyzgha qonaq bolyp, Europa mәdeniyetin, shet tilin ýirenuine qolaylylyq tuar edi», – dedi ol.

IYә, jogharydaghy bir sózimizde Europa qazaq qúryltayynyng basty maqsattarynyng biri – jastardy ózara tanystyryp, bir qazaqtyng balasy ekenin esterine salyp otyru ekendigin aittyq. Atajúrttan kelgen bauyrlary retinde biz de Europadaghy qazaq jastaryna Qazaqstannyng jarqyn bolashaghy ýshin әlemdegi bar qazaqtyng atsalysuy kerektigin, ol ýshin ózderining últtyq bolmysyn joghaltyp almauy kerektigin qadaghalap tapsyrdyq. Bayqaghanymyz, ghasyr búryn Týrkistan jastaryna aitqan Mústafa Shoqaydyng sózi әli kýnge ózektiligin joymapty. Asyryp aitpaspyz. «Sony oqyndar» dedik.

«Halqymyz ben jas ýkimetting jýgi qansha auyr bolsa, bizdin shyghysymyz sonsha qatty, sonsha kýshti bolmaq. Alysta jýrip el qayghysyn oilap, alysta jýrip el qamyn oilap, Europanyng әr tarapynda jýrgen, býgingi Týrkiyada túrghan Týrkistan jastary, birlesinder!

Senderding birlikterin, senderding bir-birlerine kýsh qosularyng elimizding baqytyna qyzmet etpek. Múny úmytpandar! Bәrimizdin qúbylamyz – ózimizding atajúrtymyz, ólkemiz – Týrkistan bolmaq. Týrkistan ýshin ólu, Týrkistan ýshin jan beru bәrimizge bir maqsat, bir kiyeli mindet bolmaq. Múny úmytpau kerek.

Týrik halqy – batyr halyk, týrik halqy – arystan, er halyq.

Kimnen tayaq jegendey, bizding týrikting balasy,

Aldyryp jýrgen dúshpangha auzynyng alasy.

Búl naqyl sózdi úmytpauymyz kerek. Bәrimiz bir bolsaq, bizding jenbeytin jauymyz bolmaydy.

Maqsatymyzgha jetemiz, onsyz bizding kýnimiz joq. Qúryp ketemiz. Bosyp ketemiz. Qúrymas ýshin, bosyp ketpes ýshin, kýshimizdi biriktirip, iyin tirestirip, bir-birimizge jәrdem berip jýruimiz kerek. Onsyz bizding kýnimiz karan. Múny úmytpau kerek».

Abai.kz

Almaty-Mәskeu-Pariyj-Almaty