Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3833 19 pikir 7 Qyrkýiek, 2023 saghat 17:41

Qazaqqa qara orys qauipti!

Býgingi tanda elimizding tútastyghy jәili auzyna ne kelse sony aitugha erik beretin eki-ýsh el bar. Anda-sanda ontýstik shekaramyz jәili "óu" dep qoyatyn ózbek aghayyndy eseptemesek naqtysy ekeu. Ol shyghystaghy ajdaha men soltýstiktegi "auzy týkti kәuir", әsirese songhysynyng imperiyalyq ambisiyasy shekten shyghyp aq túr. Syrttan salynghan sanksiyalar men әlemdik qauymdastyq bolmasa myna Putler bayaghyda aq bizderdi qoltyghyna qysa salatynday-aq eken.

Onyng qoltyghyna kire salugha da biz ketәri emes sekildimiz be qalay ózi?!
Mine osy taqyrypty qauzap kórsek.
Bizding elde qazaq tilining kýni qaran.
Eng aldymen biz osyny moyyndayyq.

Sebebi tәuelsiz bolghan 30 jyldyq mejege biz últ retinde tildik progressten kóri regrespen jetken jalghyz meshel elmiz. Búl da aqiqat. Otyz jylda ósip óngen buynnyng 80 payyzynan astamynyng qazaq tili ýshin qyly da qisaymaytyny shyndyq. Qazirgi qazaq tilining jaghdayy KSRO kezindegi qazaq tilinen anaghúrlym tómen, anaghúrlym súranysy az. Qazirgi ata-ananyng kópshiligi óz ýrim bútaghyn orys mektebine berip jatqany da ótirik emes. Basqa jaqty aitpay aq qoyayyn, jýz payyz qazaq qonystanghan ózimizding Kegen, audanynyng ózinde onday jaghdaylar ondap kezdesedi. Kez kelgen sala oryssha, qazaqsha bilmeseng de oryssha bilseng júmys tabylyp túr. Múnday 1000 mysaldardy keltiruge bolady. Tәptishtey bermeyin. Osy jәitterge qarap otyryp qazaq tilining bolashaghy joq dep aitugha bolady. Sebebi artymyzdan qazaq tilin kerek qylmaytyn, ana tilinen bezgen qalyng qauym kele jatyr. Ólip qalsang da búl shyndyq.

Shyndyghynda ana tilimizdi shiderlep, ayaghyna túsau bolyp túrghan sary orys emes, ózimizding qara orystar. Qay jerge barma aldynnan oryssha sóilep shyghatyn sol qara orystar asa qauipti qazaq ýshin . Qazir qazaq tiline qarsy orys joq, dep aitugha bolady. Qarsylary ketip bolghan. Az-maz qalghany aldymen ózdering sóilep alsandarshy degen pighylda otyr. Jer-jerlerde ana tilge nemqúrayly qaraytyndy bylay qoyyp, tap bir dúshpannyng tili, nemese ekinshi sortty adamdardyng tili dep múrnyn shýiire qaraytyn qara orys qaptap jýr.

Olargha til turaly, ruh turaly, Alash arystary turaly, namys turaly aitu bekershilik. Ony olar tyndamaydy da, úrghany da bar. Sebebi olarda qazaqy bolmys, ruh degen atymen joq. Olar ony týsinbeytini sodan.
Ne istemek kerek?

Joq bolghan ruhty qalay tiriltsek bolady?
Osy rette men myna bir mysaldy aita keteyin.

Ázerbayjan halqynyng 60-70 % Bakude turady. Olar keshegi kenestik kezende bizden beter orystanghan últtardyng biri edi. Júrttyng 90% payyzy oryssha sóileudi bilip, sol tilde emin erkin ómir sýre berdi. Al qazirgi Ázerbayjan orys tilin jýz payyz tәrk etti deuge әbden bolady. Oghan sebep bolghan Tauly Qarabahtaghy teketires. Alghashqy soghys kezinde orystar Armeniyany jaqtap shyghyp Ázerbayjandyqtar óz jerlerinen aiyrylyp qúsa bolyp qalghan jәii bar edi. Sol sәtte kýlli әzerbayjan halqy orystyng dos emes ekenine anyq kóz jetkizdi. Sol soghystan keyin aq býkil el bolyp dúshpannyng tilinde sóilemeuge bel budy. Dәl qazir Ázerbayjan elinde tildik eshqanday problema qalmady. Dәl osy jaghday ukrain halqynyng da basynan ótti. Oryssha jýz payyz biletin, týbi bir slavyan edi olar. Qyrymdy tartyp alghannan keyin Ukraina kimning kim ekenin úqty. Últtyq ruh oyanyp, qazir kez-kelgen hohol óz tilinde sayrap jýr. Seperatistik pighyldaghylarynan basqasy.

Men múny nege aityp otyrmyn?
IYә, dúrys oiladynyz. Bizge de sonday bir teketires kerek.
Áriyne soghystyng qúday betin aulaq qylsyn. Onday soghys bola qoysa jaghdayymyzdyng qanday bolaryn boljaudyng ózi qiyn. Sebebi otyrsa orys esine týsip, kremlidi qúbyla sanaytyn qazirgi biylikten ne kýtu kerek ekenin de bilmeysin.

Dey túrghanmen bizge jenil jelpi bir teketires kerek aq. Eng basty mýlәiimsigen ótirik syilastyqtan ketip, kimning kim ekenin úghatyn ek. Bylaysha aitqanda betimizdi ashyp alar edik.
Týrik bauyrlargha arqa sýiegen Ázerbayjan sekildi, myng shaqty bayraktardy aldyryp, Týrik aghayyn men kýlli týrki júrtyna sauyn aitqanday bolyp bir minez kórsetu kerek pe dep oilaymyn. Sol kezde qazaqtyng ruhy kóteriler me edi? Bilmeymin, meniki qate de shyghar. Biraq osy oy songhy kezde qatty mazalap jýr.

Ashyq aitpasaq ta, bizding biylikti uysynda ústap otyrghany anyq. Sebebi kýni keshe Aughandy tәlibter basyp alghanda bizding memleket Aughan elinen úshyp shyqqan úshaqtardy ózimizding ontýstik ónirlerde qabyldaugha dayynbyz degen synay tanytty. Taraz ben Almaty әuejayy úshaq qabyldaugha dayynbyz degeni sol edi Taraz dýnk etip jarylyp ketti. Aragha az uaqyt salyp, eshqanday úshaq ta, aughan da (óz qazaghyn) qabyldamaymyz dep biylik mәlimdeme jasady.

Keshigi Arqan-Kergen qasaby, elimizding shekara shebine jauapty kileng generaldar men polkovnikterding bir mezette qaza tabuy, Arystaghy jarylys, dúnghandar kóterilisining artyn qazsang pighyly jaman kórshi shygha kele me dep qorqasyn.

Pәle qaydan keldi deme dep biz Qyzyljardy qorghaugha shyghyp aldymyzdan orys kýtip jýrgende artymyzdan ózimizding qara orys shyqpasyna taghy kepildik bere almaymyz. Onyng ýstine qazaq dalasynda bizge belgili orys әskerining ýsh-tórt úyashyghy túr. Sary-Shaghan men Bayqonyrdyng ózi nege túrady?! Búl bilgenimiz ghana.
Hoop!

Qayda barsang da Qorqyttyng kóri qayran qazaq.
Sondyqtan ishki bólinisti qoyyp, bir-jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, últ bolyp úiysyp, biylikke últshyl jandardy tartyp, últtyq iydeologiyany myng ese kýsheytudi qolgha alyp (búl erekshe toqtaytyn taqyryp)
óz qamyndy ózing jemeseng jer betinen joq bolyp ketuing ainalasy jýz jyldyng enshisinde.

Últ mәselesinde bilmegeni bitting astynda bolghan әzerbayjannyng ardaqty úldarynyng biri, preziydent bolghan Ábýlfaz Elshibey:
"Eger bir últ óz tilin qorghaudy qolgha alsa ol onyng songhy mýmkindigi, eger tilinen aiyrylsa onyng qúryghany" depti.

Al biz ne istep jýrmiz?!

Nartay Saudanbekúly

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3239
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379