Atamyz – Marsek Sasyqbayúly, Nayman – Teristanbalynyng Aqtanasynan taraytyn Qojageldining úrpaghy, al, men Aqtananyng Toqsanbay úrpaghynyng 6 – úrpaghymyn. Atamyz Marsek jas kezinde myrza, sal – seri keyin kele Shyghys qazaqstanda Tóbe by bolyp, qajygha eki mәrte barghan auqatty kisi bolypty.17 bolys Múryn elining sol zamanda ataghyn at kótere almaytyn Tana myrzasynyng nemere óyzy Beyilmanmen (bir toyda óleng aityp, tanysyp) túrmystanyp, Rayymjan, Bosjigit, Qalaui, Áiyp, Sheriyazdan atty bes úl sýigen eken.

Marsek atamyz arnauly oqymasa da, el aralap saldyq qúryp jýrgen kezderinde Orystar qonystanghan auyl – qystaqtargha baryp kelip jýrip ózdiginen qúlshynyp, Orystardan darday sauattanghan kisi eken.

(Sheriazdan Marsekov)

Marsekting nemeresi Túrdyhan Sheriyazdanqyzynyng aituynsha: «Bir jyldary orystyng sarala kiyim kiygen saldattary trajmonke arbalarymen shyghys qazaqstan saharasyna kelip, orys tilin biletin adam izdep jýrgende Marsek atama jolyghyp, bir jaz ózderimen birge alyp jýrip, qysqa qaray qaytyp ketipti. Qalyng qar erip, jaz jol ashylghanda, әlgi saldattar taghy  kelip, atam Marsekti aq patsha aldyna aparatynyn aitady, al, atam elimen, tuys – tughandarymen qoshtasyp «men neden jazyp, neden janyldym, meni bekerge shaqyryp jatqan joq, bir pәle barghoy» dep saldattar men birge Petrburgke ketedi. Barghanda aq patsha qabyldap: «Qazaq elinde oryssha biletinder óte az. Sening kómeginmen orys – qazaq arasyndaghy bitpey jatqan jer dauy sheshildi, sening osy enbegindi baghalap – silau ýshin aldyma shaqyrdym, qanday talabyng bar, baylyq – mansap kerek pe?» dep súraydy, sonda atam: «bizding qazaq saharasynda oqyghan adam óte az, basymda jeterlik baylyghym bar, maghan mәnsap ta kerek emes, tek bir balamdy Petrburkten oqytyp beriniz» dep ótinedi, sonymen, Omby qalasynan gemnaziya oqyp bitirgen Rayymjan atamdy Petrburgke zang uniyverstitutyna oqugha attandyrypty...» dep jazady (Túrdyhan Sheriyazdanqyzynyng 2014 - jyly «Merey» baspasynan basylyp shaqqan «Keshuler» atty kitabynyng 16-betinen alyndy)

Rayymjan Marsekov 1903-jyly oquyn ozat nәtiyjemen tauysyp, Omby qalasyna advakat bolyp ornalasady da, 1914-jyly Semey qalasyna kóship keledi. Rayymjan keluden ilgeri Semey ónirindegi zangha qatysty júmystardy orystar shengeldep, óz betterinshe sheshim jasap, halyqtyng narazylyghyn qozghaghan eken, Rayymjan kelgen song el ishindegi dau – sharlar tek Rayymjannyng baqylau – basqaruynda bolypty. Túrdyhan Sheriyazdan jogharydaghy kitabynda: «Qazaq baslymdar advakat Rayymjan kelgennen keyin, týrli daular dúrys sheshimin tabatyn boldy» dep jazady depti (18-bet)

Rayymjan atamyzdyng zangerligi jóninde bir talay zertteu maqalalary jaryalanghanyn bilemin, әli de jazylatyn shyghar? Dese de, ol kisining 1919-jylghy asharshylyqta qalyng halqynyng qolyndaghy teri – tersek, jýn – jorqasy sekildi shiyki zattaryn Shyghystaghy Vldivostok qalasyna aparyp, ol jerdegi ózi әbden biletin «Meyir» fermasyna toqtamdasyp ótkizip, olardan bir vagon azyq – týlik, kiyim – keshek әkelip, Semey halqyn bir naubet asharshylyqtan qútqaryp qalghan úly enbegin ekining biri bile bermeui mýmkin, Búny da Túrdyhan qaryndasymyz jogharydaghy kitabynda jazypty. Alashorda ýkimetining tapsyruymen 1918-jyl Semeyde qazaq atty әsker polkyn qúrushylardyng bireui de Rayymjan atamyz bolypty.

(Aldynghy qatar onnan ekinshi adam - Rayymjan Marsekov)

Rayymjan Marsekov 1922 – jyly Alash ardagerleri Ahmet Baytúrsyn, Myrjaqyp Dulatovtarmen birge Qytaydyng Shaushek qalasyna baryp, ol jaqqa bosqyn bolyp ótip ketken el, júrttyng ahualyn iyeleydi, búl derekteme key jazbalarda Alashorda baslymdaryna qarjy jinaydy dep te aitylady. Alash ardagerleri úiymdastyrghan bas qosulargha Tolynyng әli otyzgha da iline qoymaghan jas Ýkirday Qyzyr Mamyrbekúly da kelip qatynasady, Qyzyrdyng jolserikterining bireui bolyp mening nemere atam (Atamnyng tughan aghasy) Jakubay Jýrimbayúly da birge barady.Rayymjan Marsekov olarmen sol joly jaqsy tanysady, ózi shyqqan Teristanbaly úlysynyng bir zәngi eli Qyzyr Úkirdaydyng qarmaghynda ekenin, olardyng jazda jaylatyn jaylaulary, qysta qystaytyn qystaulary, kókteulik, kýzeulikteri, egistik alqaptaryna deyi әbden úghysady. Bәlkim, sol kezde kónilige býkken qúpya oiy boldy ma eken?! Basyna kýn tughanda ekinshi mәrte túrmystanghan jas әieli men jalghyz qyzyn ala ketuge de amaly bolmay, tek óz qaraqan basyn qútyldyryp, alghashynda Teristanbaly eline (Jakubay auylyna) panalap baryp, sonynan Qyzyr Ýkirday qarmaghynda Alash iydeyasyn ýgitteu maqsatymen aghartushylyqpen shúghyldanady. Jazda Ýkirdaydyng jaylauy – Qonyrabasazda bala oqytsa, qysta segiz zәngi elge ortaqtau qystaularda mektep ashyp bala oqytady, al, ýii qys kýnderi Teristanbaly elining ishinde bolady.

(Toqay Sheriazdanúly Marsekov pen júbayy Qanipa)

Qyzyr Ýkirday 1893-jyly tuylyp,1917-jyly Ýkirday bolghan, hat sauatyn erte ashqan. Qolynda Qytay ústaz ústap qytay tilin jaqsy mengergen, oryssha gha jýirik tatarlarmen aralasyp, orysshany da darday biletin, janalyqqa jany qúshtar. Dýnie aghymyna qúlaghy týrik, feodaldyq salt – sanany jaratpaytyn, reformashyl, alghabasar adam bolypty. Sodan da bolar, Qyzyr Rayymjandy bir jaghy aghartushy retinde paydalansa, bir jaghynan ózine aqylman ústaz tútypty. Rayymjannan janasha oqu ýlgisin ýirenip, әleumettik – qoghamdyq týzimder men ózgeristerden habar tauyp ol kisini erekshe әtuarlap, qúrmetteydi eken. Bir ghana misal; Jogharyda aty atalghan Jakubay atamyzdyng ýlken úly Aqbanbek bylay degen edi:-Jiyrma neshe jastaghy kezim, soghym soyyp jatqan kezimiz edi, ýiimizge Rayymjan Marsakov kele qaldy, bir jylqy, eki – ýsh úsaq mal soyyp jatqanymyzdy kórgen. Sony olqysyndy ma, әlde, bizding shanyraqtyng týseli kóptigin oilady ma, tәnertengi shәy ýstinde әkeme qarap:

- Jәke, mening de soghymym mәz emes, bir ghana tu bie soydym, úsaq malym joq, Ýkirday shaqyrtqan eken, sol auylgha ketip baramyn, myna úlynyzdy (meni iyegimmen núsqap) erte keteyin, qúr qaytpaspyz,- dedi.

Biz barghanda Qyzyr Ýkirday qystaudyng ayaq jaghyndaghy jayylma múz da saptama etigimen syrghanaq teuip jýr eken. Bizdi kóre salyp, ýiine qaray bettedi. Biz ataghashqa qaray bettegende, Ýkirday qolyn búlghap:

- Kim eken desem, Rekeng ekensiz ghoy, beri tartynyz, beri qaray! – dep óz ýiining búryshyndaghy ataghashty núsqady. Jetip kelgen Rekendi ózi qoltyqtap attan týsirip, qúshaqtasyp amandasty – men attardy baylap, aiyldaryn bosatyp ýlgirgenshe, Rekendi qoltyqtap ýiine kirip ketti.

Býkil Mayly – Jayyr elin qabaghymen jusatyp órgizetin, ilude bireu bolmasa qamshysynyng úshyn bermeytin ýlken úlyq – Ýkirdaydyng Rekenning aldynda balasha elpildep qúraq úsha qúshaq jayghanyna qayran qaldym... Byltyr kýzde Rekenning úii bizding auylgha Qonsy otyrghanda, anda – sanda auyl syrtyndaghy tóbede týimeli garmon shalyp, ynyldap әn aityp otyratynyn talay kórgen edim, biraq sheshilip kóp sóilemeushi edi, sýitsem, ol kisining sóileytin, sólesetin kisileri bar ekenin endi úqtym, keshe týnde әkem Jakubaymen kóp әngimelesken edi. Al, býgin Qyzyr Ýkirdaymen týnning bir uaghyna deyin sóilesti, ekeui negizinen oryssha sóilesti. Men sózderin úgha almadym. Ertesi jayyraq túrdyq, attanarda Ýkirdaydyng malayy mening aldyma on erkek qoy salyp berdi.Rekenning aituy boyynsha men jolshybay alty qoydy Rekenning ýiine aparyp, qorasyna qamap berdim de, tórt erkek qoydy aidap qayttym. Ýkirdaydyng qalauymen Rekeng sol ýide taghy birneshe kýn ayaldaytyn bolyp qaldy...

(Rayymjan Marsekovtyng jaz kezi)

Rayymjan Marsekov Qyzyr Ýkirday elinde bala oqytyp jýrgende aimaqtan, Dórbiljin audanynan (ol kezde Toly Dórbiljinge qaraydy eken) eki dýrkin qughyndau búiryghy týsedi әri anyqtaugha jansyzdar jiberiledi. Biraq, Qyzyr Ýkirday kýshke basyp, búiryqtardy atqarmaydy, jansyzdardy toytaryp keri qaytarady... 1930 – jyly Qyzyr Ýkirday 37 jasynda túiyqsyz qaytys bolghannan keyin ghana, Rayymjan Marsakov Tolyda túru mýmkindigi qalmaghandyqtan jalghyz ózi Qúlja jaqqa jan saughalap ketedi, Bala – shaghalary Qyzyrdyng auylynda qalady. Qúljagha barghannan keyin birneshe ay ýisiz – kýisiz, júmyssyz tentirep, bir auqatty tatar baydyng qolynda qara júmys istep jýredi, sonday kýnderding bireuinde búryn Semeyge sauda – sattyqpen kelip ketip jýretin taghy bir Tatar azamat Rayymjandy kórip, tanyp qoyady da, ony ýiine aparyp óz balalary men manayyndaghy tuys – tughan, kórshi – qolandarynyng balalaryn jinap berip, oryssha oqytady. Ile – shala sol ónirdegi bir mektepke múghalim bolyp ornalasyp, kýy – jayy onala bastaydy. Álgi Tatardyng kómegimen Tolyda qalghan semyasyn kóshirip aparyp alady. Biraq, Rayymjannyng tynysh tirshiligi úzaqqa barmaydy. Sovet ýkimetining qayta – qayta qudalauymen Chinshysay biyligi astyrtyn til biriktirip 1938 – jyly Rayymjan Marsekovty ústap әketedi de, Sol әketken betinde kózin joyady. Bireuler ony Sovet ýkimetine tapsyryp beripti dese, endi bireuler Ýrimjige aparyp qamap, Ýrimjining Sayapyl degen jerine daghargha salyp aparyp, jýz neshe adammen birge tiridey kómipti degen derekti aitady. Qaysysy ras, birdeme deuge kelmeydi.

Rayymjan Marsekov tórt ret nekelengen kisi eken. 1 – әielin әke – sheshesi qúdalasyp alyp beripti, ol әielinen Gýljazira, Gýlghasyl atty eki qyz sýiipti de, «oqymaghan nadan» dep mensinbey, shygharyp jiberipti, ýlken qyzy Gýlghasyldy ýlkender alyp qalypty da, kishi qyzy Gýljazira sheshesimen birge ketipti. Gýlghasyl 1992 – jyly qaytys boldy. Onyng Sara degen qyzy 80 jastan asyp ketti.

Ekinshi ret Ombydaghy bay tatardyn  oqyghan Qajiya atty qyzyna ýilenip, Jahanshah atty úldy bolady, Qajiya kóp úzamay ókpe auruynan qaytys bolady. Jahanshah erjetip, Petrburykten oqu tauysyp, soghysqa ketip, sol beti habar – osharsyz ketipti.

Ýshinshi ret Qarqarylynyng bay tatar saudagerining Búlbúl-Gýlnaz atty oqyghan súlu qyzyna ýilenip Gýlrauza atty qyz sýiedi. Dәl sol tústa basyna kýn tuyp, 22 jastaghy әieli men qyzyn alyp ketuding orayyn taba almay, amalsyzdan bosyp qytaygha ótip ketedi. Gýlrauzanyng Raya, Sayda degen eki qyzy bar.

Tórtinshi ret qytaygha barghannan keyin Qyzyr Tórening úigharymymen ýilengen әielining aty – Núrjamysh Bayshalqyzy, Núrjamyshten Gýlsipat, Gýlghasyl degen eki qyz, Jahansha atty úl sýiipti. Olardyng úrpaqtary eki elde qonystanyp, ómir sýrip jatyr.

Al, Rayymjan Marsekovtyng kenje inisi Sheriyazdan marsakov ta Alashorda partiyasynyng beldi mýshesi bolghan, Alashorda qimyldaryna belsene qatynasyp, aghasy Rayymjangha senimdi qolghanat bolghan kisi eken. Sol sebepti de artyna qughyn týsip, basy ketetin bolghan son, aghasynyng artynan bala – shaghasyn alyp qytaygha ótip ketken eken. Sheriyazdan Marsakovtyng ekinshi әieli Oghazipa (keyin Oqa dep atalyp ketken) sol kezdegi jaghdaylardy bylay esine alady; «Men 1906 – jyly Semeyding Úlan audanynyng «Qarashash» degen aulynda tuylyppyn, әkem – Týsipqajy mening 6 jasymda, sheshem 9 jasymda qaytys bolyp ketti, tuystarymnyng qolynda erjettim, bәri auqatty kisiler bolghandyqtan shetterinen qyzyl ýkimetting nayzasyna ilige bastady, sodan jandaryn saughalau ýshin meni qyzyldardyng bir kәdirine bermek boldy, 15 jasqa tolghan kezim edi, hat sauatym tolyq bolatyn, sodan úzatylyp ketken birge tughan әpekem Shәmshәbәnu kelip; - mynalar kýnderi ýshin kýlik jep seni qyzyldardyng bir kekse kәdirine bergeli jatyr, sony oilasam boldy, kóz jasym qúrghamaydy, sen endi oquyndy da qoy, menen jaqyn janashyryng joq, men saghan jamandyq oilamaymyn, qashanda baqytty bolyuyndy tilep jýremin, sol ýshin mening tilimdi alyp, ózine qyryndap jýrgen oqymysty, auqatty, tekti qajynyng úly Sheriyazdangha bar! – dep kóp aqylyn aitty. Sonymen, men Sheriyazdannyng eteginen ústap kete bardym. Kelgen jerim әpekem aitqanday mynghyrghan qoraly qoylary, neshe jýzdegen jylqysy bar bay әulet eken, enem óz qyzynday kórip qarsy aldy, sýitip, balday batyp, suday sinip, ýiirlesip kettim. 1932 – jyly kóktemnen bastap Sheriyazdannyng sonynan qughyn týse bastady, «aghasy on jyl búryn qytaygha qashyp ketken, ózi de alashtyng múriyti, feodal qajynyng Semey ónirine tanymal ataqty baydyng úly, janyshtau kerek!» degen qauesetter tarala bastady, sonymen, Sheriyazdan ýige toqtay almay, qashyp – pysyp jýretin. 1932 – jyly kýz kýnderining bireuinde, ýstine Sheriyazdannyng ózim tigip kiygizgen jeletkesin kiygen bireu jetip kelip, - myna jeletkeni tanisyz ba? – dedi. Sheriyazdan birdeme bolghan eken dep shoshyp ketip edim, әlgi adam «shoshymanyz, myna jeletkeni kiyip barsan, saghan senedi dep maghan kiydirip, sizderge habargha jiberdi, keshke qaray auyldyng syrtyndaghy qopa qamysqa kelsin!» dedi de ketip qaldy. Sodan uәdeli uaqytta Shekenning búrynghy әielinen tughan Shәday, Saqandardy jetelep, óz túnghyshym Arqalyqty omyrauyma basyp, auyl syrtyndaghy qopa qamysqa kelsem, Shekeng men qaynagham Áyyptyng úly Múrat at arbamen tosyp túr eken, sodan suyt týnde jýrip, kýndiz bekinip, Baqty shegarsyna birneshe sótkede jettik. Shekenning búrynghy әielinen qalghan ýlken qyzy Maghsher men kýieui ghana artymyzdan quyp kelip, qosh aitysyp keri qaytty, basqa tuystargha qosh aitsugha da ýlgirmedik... Shaushekke barghan son, qúdandaly tuysymyz Esjan men Núrilalardyng ýiinde aigha juyq panalap, odan Tolydaghy qaynagham Rayymjan Marsekovty taptyq. Qaynaghamdy men «tóragha» deushi edim. Biz barudan eki jyl búryn sýienishi, qoldaushy – qorghaushysy bolyp jýrgen qyzyr Ýkirday qaytys bolypty da, «tóragha» nyng kýy – jayy mәz emes eken. Semeyde advakattar ornynyng bastyghy bolyp jýrgende jyldyq demalysyn auylgha kelip ótkizushi edi, onda neshe trachmonka men jatar ýi, monshasyn, bala tәrbiyeshileri men aspazdaryn ertip saltanatty salauatymen keletin kórnisterin esime alyp, eriksiz jylap aldym. Biz barghan song kóp túra almadyq, «tóragha» qúljagha ketti de, biz Jyng audanyndaghy mening tuystarymdy qara tartyp kettik. Barghannan keyin kóp úzamay Shekeng mektep ashyp, balalardy oqytty, Bórtala oblysynyng orynbasar bastyghy, Ýrimji qalasynyng orynbasar qala bastyghy bolghan Bazarbek, Jyng audany oqu – aghartu mkekmesining bastyghy, audandyq sayasy kenesting orynbasar tóraghasy bolghan Qaliybekter Shekenning aldyn kórgen alghashqy shәkirtteri edi. Biraq, bizding alansyz kýnderimiz úzaqqa barmady, 1937 – jyly Shekendi bala oqytyp túrghan jerinen ústap alyp, aidap ketti. Jaratushym jar bolyp, aidauda ketip bara jatqan Shekeng Manas ózeninen ótip bara jatqanda múzy oiylyp ketip at matymen ózenge týsip ketipti de, aidap kele jatqan sherikter, múzdyng quysynan oq jaudyryp, Shekendi óldige eseptep, óz jaylaryna ketipti. Al, Shekeng múzdyng astyndaghy quysta aman qalyp, Manastyng Tasyrqay auylyna baryp panalapty. Men búl habardy birtalay uaqyttan keyin estidim... Tasyrqaygha kelsem Shekeng Ásypahún degen úighyrdyng siyrshysy bolyp jýr eken. Men baryp baygha sauynshy boldym, sýitip bir mezgil jan baqtyq ta, keyin tanys – bilister arqyly Ýrimjide ashylghan «Monghol – qazaq» bilim júrtynyng shaqyrtuymen Shekeng múghalimdik júmysqa ornalasatyn bolyp, Tasyrqaydan ketip qaldyq. Áygili tarihshy ghalym, jazushy Nighymet Mynjani, әigili audarmashy Kәrim Ákirәmi, etnograf ghalym Mәjit Ábuzar, Qanapiya, әigili jazushy Qausylqan Qozybay, Rahmetolla Ápsheler sol zamanda Shekennen sabaq tyndaghan oqushylary edi.  «Jarlynyng auzy aqqa tiyse, múrny qanapty» degendey, endi es jyarmyz – au degende, Shekeng «Alashorda kósemderining biri Rayymjan Marsakovtyng tughan inisi, ózi de Alashorda belsendisi bolghan, shynjyrbalaq – shybar týs shirigen baydyng úly, oktabr tónkerisine qarsy bolghan» degen kýnalar taghylyp taghy qolgha alynyp túp-tura alty jyl týrmede jatyp, 3 aimaq tónkeristing ýkimetining ólkelik gomindang ýkimetimen jasasqan «11 bitim» inen keyin ghana densaulyghynan airylyp, bosap shyqty, kýnde keshte «atamyn, shabamyn, qyramyn, joyamyn!» dep aighaylap, ýidi basyna kóteredi, aldap – sulap әreng tynyshtandyramyn. Ýidegi bәki – pyshaq, balta – shot sfyaqty suyq saymandardy tyghyp tastaymyn. Bir týn tynyshtalsa, bir týn eleurep úiyqtatpaydy. Sýitip, arada on ay ótkende kenje qyzym – Túrdyhan tuyldy. Sonyn  quanyshynan keyin ghana Shekenning jýike auruy әreng qalpyna keldi, biraq, ary qaray úzaq jasay almady, 1949 – jyly qaytys bolyp ketti. Shekeng qaytys bolghan kezde jalghyz úlym Múhamettoqtar (keyin Toqay atalyp ketti) 15 jasta, Túrdyhanym 2 jasta edi. Óz ómirimde on qúrsaq kótersem de, ýrkin – qorqyn, qughyn – sýrgin, ýrey – qorqynysh, tarshylyq – joqshylyqtardyng kesirinen 8 balam shetinep ketken bolatyn...»

Qytaydaghy osyzaman qazaq әdebiyetining irge tasyn qalaushylardyng biri – aqyn, әigili jazushy, drammatorg Qausylqan Qozybaydyng «Mening tyrnaq aldy ólenderimdi óndep, gazetke bastyryp bergen ústazym – Sheriyazdan Marsakov edi, Shekeng kórgen – bilgeni, kóniline týigeni kóp, óte bilimdi kisi edi...» dep eske alghanyn men óz auzynan estigen edim.

Men, Sheriyazdan atamyzdy kórmedim, biraq, Sheriyazdan Marsekovtyng qara shanyraghyndaghylarmen jaqsy aralasyp óttim. Endi solargha azyraq ayaldayyn.

(Túrdyhan Sheriazdanqyzy Marsekova)

Sheriyazdan Marsekovtyng әieli Oqa apamyz – býkil Ýrimji qazaqtary ortaq qúrmetteytin aituly tórt kempirding bireui bolghan, on sausaghynan óner tamghan kisi edi marqúm. Kenje qyzy Túrdyhan Sheriyazdanova ayauly anasyn «keshuler» kitabynda bylay dep esine alady: « Es bilgende men jesir sheshem Oqanyng tәrbiyesinde ekenmin. Sol kýnnen tartyp orta mektep oqudan, uniyversiytet bitirip qoghamdyq ómirge aralasqangha deyin, tipti, túrmysqa shyghyp 3 balaly bolghanyma deyin 39 jyl boyy sol sheshemning ystyq qúshaghynan airylghamyn joq. Bizge qúshaghyna jút jýrmeytin, baspana bolyp kórinetin imandy bolghyr anam men ghana emes, jalghyz agham – Toqaydyng alty balasyn da baghyp – qaghyp eseytti. Oilasam, marhúm anamnyng bar ómiri bizding ystyghymyzgha kýiip, suyghymyzgha tonuymen ótipti, sol kezde mening esimde qalghany – tónirekting tórt búryshyndaghy jetim – jesirlerdin,kýn kóruing qiyngha ainalghandardyng sheshemdi kelip tabatyny, silasyp berekeli tirlik keshetini edi.

Sheshem, on sausaghynan óner tamghan kisi edi, qazaqtyng qyzdary kiyetin qos etek kóilegi, ýkili taqyasy, noqaly kamzol, kórikti sәukelesi, erlerding ongly kepeshi, týlki tymyghy, qaptal ishigi sekildi kiyimderdi kelistirip tige biletin. On sausaghy on kisige barabar deytindey simer, el tanyghan óner iyesi edi. Osy kýndegi oy men qyrda oy – órnek salynghan últtyq kiyimderding negizin sol kisi salghan edi...

Oqa apamyz jas kezinde «Alashorda belsendisi Sheriyazdan Marsakovtyng әieli, qayyn atasy Marsaktyng altyn – kýmis baylyqtaryn jasyryp tyqqan» degen jalalarmen bir mezgil Kókbókti abaqtysyna qamalsa, 1952 – jyly Shekenning ang aulaytyn myltyghyn (ýiinde avtomat ústaghan delinip) ýshin ýsh ay qytay týrmesinde otyrghan eken.

Oqa apamyzdyng meyirimdi qormaldyghyna eki mysal; 1940 – jyldardyng bas kezinde Ýrimjide otyrghandarynda, jalghyz atymen taudan otyn tasyp kýneltetin Qazy degen kórshining әieli Nazarhan auyrmay – syrqamay ayaq astynan qaytys bolyp, ile – shala Qazy atay da qaytys bolady. IYen ýide shyryldap eki qyzdary jetim qalady. Ana eki kisi de Oqa apamyzdyng qolymen arulanyp jerlenedi, nәzir – shyraqtary beriledi. Al, jetim qalghan eki qyzdy (esimderi Túrsynhan, Túrdygýl edi) óz bauyryna basyp, baghyp – qaghyp, oqytyp, boyjetkende tenderine qosyp úzatady, sol qyzdardyng kýieuleri Oqa apamyzdy enemiz dep qúrmettese, olardyng úl – qyzdary kýni býginge deyin әjeleydi.

1958 – jyly Qytayda óristetilgen onshyldyqqa, últshyldyqqa qarsy túru qimylynda soqqygha úshyraghan, bastaryna qalpaqtar kiyilip, júmystarynan quylghan, kýnkóris – ailyqtary toqtatylghan Mәjit Ábuzar, Qajyghúmar Shabdan, Rahmetolla Ápshe, Omarghazy Aytan, Núrdolla Sydyq  sekildi әigili túlghalargha nemerelerining auzyndaghysyn jyryp berip, pana bolghan Oqa apamyz eken. Men ony atalghan kisilerding óz auyzdarynan estigen edim, keybireulerin óz kózimmen kórgen de edim.

Oqa apamyz qúima qúlaq – shejire kisi edi. Ótken 2022 – jyly mening bas alqa, bas redaktorlyghymmen jaryq kórgen «Nayman – Teristanbaly shejiresindegi Qojakeldi tarmaghynan taralatyn Satybaldy, Saty atalardyn  atabútary kezinde men sol kisiden jazyp alghan bolatynmyn. Apamyz qazaqtyng qara ólenderi men bir qansha qisa – dastandardy maqamdap jaqsy aitushy edi, folklorshy bireuler jazyp alyp, jaryalaghannan da habarly edim.

Apamyz sovet ýkimetining zorlyq – zombylyghyn da, qytaydyng kóne qoghamyn da, jana qoghamyn da óz kózimen kórip, bir kisidey auyr tauqymet tartsa da, tektiligin joghaltpay, qajymas qaysar ruhyn týsirmey, basyna tóngen san – sanaqsyz zúlymdyqtardy jenip, әbden onalghan Dyng shyaupiynnyng zamanyn da kórip, nemerelerin týgel ayaqtandyryp, bayashat ómirding qyzyghyn endi – endi sezine bastaghanynda, 81 jasynda Ýrimjide qaytys boldy, barlyq songhy júmystaryn men óz qolymmen atqardym.

Sheriyazdan Marsakovtyng on balasynan jer basyp, qatargha qosylghany bir úl, bir qyz ghana eken. Úlynyng aty – Múhammettoqtar (Toqay) erli – zayypty ekeuining jetinshi balasy eken, 1934 – jyly Búrtalanyng Jyng audanynda bir dýngenge jaldanyp jýrgenderinde tuylyp, esimin dýngen qojayyn yrymdap «Múhammettoqtar» qoyypty әri balanyng joldasyn kómdirmey, keptirtip saqtatypty. Sonymen, bala aman – esen qatargha qosylypty. Erkelete shaqyryp jýrip, Múhammettoqtardyng aty keyin Toqay bolyp qalyptasypty. 1939 – jyly Sheriyazdan atamyz ústalghan kezde Toqay bes jasta bolghan eken. Sheriyazdan Marsakov týrmede aqyn Tanjaryq Joldy úly jәne Ýrimji qalasy qúrlys basqarmasynyng bastyghy bolghan Uang familiyaly qytaymen bir kamerada jatqan eken, ekeui de týrmeden Sheriyazdan Marsakovtan búryn bosap shyghypty, Tanjaryq aqyn Oqa apamyzgha kelip Shәkenning juyq arada týrmeden shyghatynyn habarlap, Toqaydy kórip « aumay әkesine úqsaydy eken!» dep sýiinse, Uang falyaly týrmeles; «Shekeng shyqqan son, meni izdesin, men búrynghy mekememe qayta baryp, búrynghy lauazymyma qayta otyratyn boldym» dep aityp ketipti. Olar aitqanynday Sheriyazdan atamyz da kóp úzamay týrmeden shyghypty... Keyin, Uang famlyanyng kómegimen Ýrimjining Dúnbyanguyndaghy (shyghys terekti sayyndaghy) sovet mamandary salghan aighyr zavodyna basqarushy bolyp ornalasyp, birneshe jyl istegen eken, úzaq jyldyq qughyn – sýrgin, týrme – zyndan azabynan tapqan sozylmaly aurularynyng saldarynan 1949 – jyly qaytys bolypty. Arada 6-7 jyl ótkende jalghyz úly Toqay jazyqsyz jazalanyp, qolgha alynyp, eki jylgha sottalyp ketipti, bar sýienishi jalghyz úlynan airylyp qalghan Oqa apamyz ólkelik ýkimetting tóraghasy – Búrhan Shәhiydinge aryzdanyp jýrip, bir jyldan keyin Toqaydy týrmeden bosattyryp alypty, biraq, Toqaydyng oqytushylyq shtaty qayta qalpyna keltirilmey, sol kezden bastap Ýrimji qalalyq ishpek – jemek seriktigine júmysshy bolyp ornalasypty.

Toqay aghamyz eki iyghyna eki kisi mingendey, boyshan, sýiekti, keudeli, bir betkey, aitqan sózinen, alghan betinen qaytpaytyn qaruly, jaujýrek kisi edi. Ýileri qalyng úighyrlar qonystanghan ýlken kóshening ishinde bolushy edi, solardyng júdyryqpen ataghy shyqqan ne – ne myqtylary Toqana bettey almaushy edi. Amal qansha? Atamasy «Mәdeniyet zor tónkerisi» atalghanymen, amalyatta mәdeniyet ataulyny qiday sypyrghan on jyldyq bylyqpalyq túsynda Toqay aghamyzgha taghylmaghan jaman at, atan týie kótere almastay aiyp, qylmystar taghylyp, úrda – jyqtardyng raqymsyz kýres, adam tózgisiz jazalaularyna úshyrady. Shaghantoghaygha tuysshylap barghan jolynda «Shetke qashpaqshy bolyp barghan» delinip, tapa tal týste Toly audanynyng qan kóshesinde baylap – matap әketkende, әigili dombyrashy – kýishi Qizat ekeuimiz Toqannyng qasynda edik. Qabay Japar degen tuysymizdikine qydyryp bara jatqan edik... Sol joly jendetter Toqandy jer astyna aparyp qamap, kýndiz – týni úiyqtatpay, yә dem aldyrmay kezektesip súraqqa tartyp, iytqorlyqpen azaptapty. Adam balasy kórgendi qoyyp, estuden, elestetuden qorqatyn auyr tәn jazalaryn qoldanypty. Nәtiyjesinde, Toqay agha ol jerden ýiine saldanyp oraldy. Ýlken – kishi dәreti astynda, jýre almay, belinen tómen jansyzdanyp qaldy.

Marhúm aghamyzdyng býkil armany – ata mekenine oralu, ata – babasy ósken ónirdi bir kóru edi, ol armanyna jete almady. Tekti atalar esine týskende «Qúdayym sauysqangha baq bergen son, samúryq qyzmet eter sayasynda» deytin joldary bar «oy, dýnie – ai» degen әndi shyrqyghynda, kóz jasy búrshaqtay tógilushi edi. « Ebepke sebep » bolyp qalar degen dәmemen Toqay aghany Ýrimjiden 600 kilometr qashyqtyqtaghy Toly audanynyng «Kýp» auylyndaghy әigili halyq emkósi Qaly degen kisige aparysqandardyng bireui men edim, biraq, Qalidyng em – domy da es qatpady.

Toqang da ónerge jany ýiir kisi edi. Ózi de әitip – býitip óleng jazatyn, bir top ólenin ózim 38 jyl qúlaghyn ústaghan ólkelik «Shúghyla» jurnalyna jaryalaghan bolatynmyn.

Ayqara dýnie esigin ashqan ana,
Bóbegin bauyryna basqan ana.
Analyq mahabbattyng nәrin berip,
Jýregin jýrgek qylyp tosqan ana.
Besikting arqalyghyn tósek qylyp,
Ayalap, aq sýt berip baqqan ana.
Til – kózden aman bolsyn qúlynym dep,
Tiltúmar iyghyma taqqan ana.
Men kýlip ezu tartyp qaraghanda,
Jadyrap, rahattanyp qúshqan ana.
Bal bóbek sәbiyim dep qolyna alyp,
Qayghysyn, qasyretin basqan ana.
Enbektep, qaz – qaz túryp basqanymda,
Tәy – tәilap býkireyip ergen ana.
Kóterip kýni – týni tynym tappay,
Azapqa mindet qylmay kóngen ana...

20 shumaqtay «Ana» tolghauy osylay jalghasyp kete beredi. Al, kenje qyzy Botakózge arnaghan óleni;

Ánimning – kýiimning shabyty,
Ómirim jalghasy ózinsin.
Jelpiter әkelik jýrekti,
Oyymnyng asqary ózinsin.

Dumangha bólegen ýy – ishin,
Erkelik qylyghyng artylsyn.
Masayra baqytty zamanda,
Ákenning kónili sharq úrsyn.

Baqytym, bazarym dep sýiem,
Janynday kóredi anashyn.
Áldiylep kýresting otynda,
Baqytty dәl sodan tabasyn.

Jamandyq janyna kelmesin,
Mәz bolma әr kýni toyghangha.
Ázirden iygerip ghylymdy,
Zymyra bolashaq armangha!

Osylay edi, men tek eki óleninen ýzindi keltirdim.

Toqay agha 1991 – jyly 11 – aidyng 10 – kýni 57 jasynda Ýrimjide ómirden ótti. Songhy júmystarynyng basy qasynda men jýrdim...

Sheriyazdan Marsakovtyng qyzynyng aty – Túrdyhan edi. Shekeng qaytys bolghanda eki jasynda jetim qalghan eken, orta mektepti tauysqangha deyin Úighyrsha oqyp, 1964 – jyly Shinjang uniyversiytetining matematika fakultetine qabyldanghan bolatyn. Men sol jyly uniyversiytetti bitirgen edim. Túrdyhan uniyverstituttyng dayyndyq klasynda ýzdik nәtiyjemen kózge týsip, fakultet basshylarynyng nysanaly ornalastyruy boyynsha qytay sabaqtastarynyng klasyna auystyrylyp oqyghan edi, eki jyldan keyin aty shuly « mәdeniyet zor tónkerisi» bastalyp, oqulary toqtady. Ol kezde qybyr etken qimylgha, qynq etken dybysqa deyin taptyq tanba basylyp, at tóbelindey azghantay «әberbaqan – úrda jyq» sholaq belsendilerden basqa barlyq adamdar «gýmandy» sanalatyn – dy. Ákesi Alashshyl, sheshesi týrmege týsken, aghasy da týrmelengen Túrdyhan qalay aman qalsyn?! «a» degende – aq tónkeristing qarmaghyna ilindi. Ýiine qaytarylmay, «myrza qamaqqa» alyndy, sabaqtastary kollektiv «qayta tәrbie alyp» shynyghugha jiberilgende, Túrdyhan  mektepte baqylap basqaruda qaldyryldy. Arada bir jyl ótip «mәsәlәsi» anyqtalghannan keyin, sabaqtastarynyng sonynan baryp, qoyshy bolyp qoy baqty. Bir tәuiri, basqarushy orynnyng jauaptylary Túrdyhannyng japagha tózimdi, qaysar, neni búiyrsa da tyndyryp isteytin eleuli enbegin әdil de, dúrys baghalap, eki jyldan keyin Ýrimjige – qatynas mengermesining ortalau mektebine júmysqa bóldi. Sýitip, Túrdyhannyng әleumettik – qoghamdyq júmysy bastaldy. Ol jerde de apyryp – japyryp jaqsy istep kózge kóringendikten, ózi búryn oqyghan Úighyr orta mektebining qolqalap súrauymen ( joghary oqu ornynda emtihan tapsyrghanda matemateka pәninen nәtiyjesi Ýrimji qalasyndaghy últtyq oqushylardyng bәrinen joghary bolghan eken ) Ýrimji qalalyq 14 – orta mektepke, keyin janadan ashylghan 36 – qazaq orta mektebine auystyrylyp mektepting ghylymy mýdiri boldy. Osy barysta san mәrte «ýzdik aghartushy»  bolyp marapattaldy. Ýrimji qalalyq halyq qúryltayynyng uәkili, Ýrimji qalalyq sayasy kenesting mýshesi qatarly qoghamdyq mindetterdi de qosymsha ótedi.

Túrdyhan Sheriyazdanqyzynyng erekshe eleuli enbegi dep atalary Rayymjan Marsakovtyng ataq – abyroyyn qalpyna keltirip, týbegeyli aqtatyp, atasynyng atyna Semey qalasynan kóshenin, Úlan audanynan mektepting atyn bergizgeni deuge bolady. Ol osy júmysqa 2001 – jyldan bastap tabany kýrektey tórt jyl eki el arasynda shapqylady, mýgedek bolyp qalghan aghasy Toqaydy on jyl boyy kóterip baqqan jalghyz jengesi Qanipany ertip Astanagha, Semey ónirine 5 – 6 ret bardy. Abay múrajayynyng diyrektory Tóken Ibrahimnen tartyp, әigili tarih ghalymy Manash Qozybaev, sol tústaghy memlekettik kóshi – qon kómiytetining tórayymy Altynshash Jaghanova, Astana mәdeniyet mekemesining bastyghy Bekbolat, Rayymjan Marsakv turaly kitap qúrastyrghan qayratker Sveta Smaghúlova, әigili ghalym jazushy әri Marsakovtardy zertteushi Túrsyn Júrtbaev t.b lardyng aldyna kirip atasy jayly anyqtamalar aldy. Semeyding jәne Almatynyng televiziya mekemelerinde súhbatta boldy, radiolarynda atasy turaly derektemeler sóiledi. Gazetterge maqalalar jazdy. Búlardyng bәrin ózining arabsha jәne krlissha – eki jazumen shygharghan «Keshuler» atty kitabynda egjey – tegjeyli bayandap jazghandyqtan men olardy qaytalamadym. Osy orayda  ózimning Túrdyhan qaryndasymnyng 3 úlynyng toylaryna arnau óleng jazghanymdy eskertip, Túrdyhan qaryndasym Qazaqstangha qonys audarghanda jazghan arnau ólenimdi qystyra ketpekpin:

Ózgeden bólek armany menen qiyaly,
Oqa apam edi – au súnqardyng altyn qiyaghy.
Toqang da solay edi ghoy, endi solardyn,
Ózinsing jalghyz artynda qalghan túyaghy

Qyzghyshtay qorghap újdany menen namysyn,
Kýresti olar jan ýshin emes, ar ýshin.
Bolsang da jalghyz, tatisyng men – men degenge,
Óitkeni, úly Marsakovtardyng qanysyn.

Ómirde osy jarasyp ótken túz – dәmi,
Bir aghang menmin, aq semser syndy újdany.
Újmaq bolyp keter ed qazaq әlemi,
Ózindey bolsa últymnyng barlyq qyzdary.

Kýndiz de, týn de aruaqtar menen birgemin,
Solargha mәnsúp qalqayyp tiri jýrgenim.
Aman bol qargham, din aman bolsyn ýsh tauyn,
Syrym men Aybek, aqyldy kenjeng Núrbegin!
12.06.2011 j

(Arnau ólender de Túrdyhannyng «Keshuler» kitabynyng 136 -137-138-139-140-betterinde berilgen eken)

Túrdyhan Sheriyazdanúyzynyng qúday qosqan qosaghy – Hakim Ákimjanov býkil Qytay qazaqtaryna tanymal audarmashy, әigili baspager, qara sózding mayyn tamyzatyn sheshen, birneshe ghylmy kitaptar jazghan ghalym azamat edi. Hakimning « Ghylymnyng úly jýlgesi » atty kitabyn oqyghan әigili etnograv jazushy, ghalym Aqseleu Seydimbekov: « Jaratylys ghylym turaly qazaqtan tek siz ghana kitap jazdynyz... ghylmy oy órisimiz ýshin, úrpaq tәrbiyesi ýshin meylinshe paydaly enbek, múnday enbekting jazyluy jan – jaqty bilimdi, tabandylyqty jәne últjandylyqty qajet etedi » dep anys bildirgen edi. ( Aqseleuding óz qolymen arabsha jazghan haty Túrdyhannyng «Keshuler» kitabynyng 79 – 80 – betterinde qaz – qalpynda berilipti), atalghan kitap jóninde kezinde « Jalyn » baspasynda istegen qart redaktor, aqyn, jazushy, synshy – zerttermen Núrqasym Qazybekov « Týrkistan » gazetinde maqala jaryalap: « Kitaptyng bizding qyzyqtyrghan jaghy da, mine, osy taqyryptyng sonylyghy, kótergen mәselening ómirge jaqyndyghy, kýn be kýnge tirshiligimizge qajettiligi boldy, óz basym býkil ghylymdy tarihy damu jýiesi boyynsha bir izge salyp, qaysysynan qaysysy shyqqanyn, qalay damyghanyn býginge deyin alyp kep tiyanaqtatatyn enbekti oqy qoyghan joqpyn» dep jazghan edi (Búl da jogharydaghy kitaptyng 77 – 78 – betterinen alyndy)

Hakim Ákimjanovtyng qayn atasy Rayymjan Marsakov pen Sheriyazdan Marsakovty aqtau – aghartu jolynda sinirgen enbegi de auyzgha alugha әbden tatidy, ol turaly da Túrdyhan Sheriyazdannyng « Keshuler » inde jaqsy bayandalypty.

Túrdyhan Sheriyazdan qyzy 2021 – jyly Qyrkýiekting 14 – júldyzy 74 jasynda koronavirustan qaytys boldy. Al, Hakim Ákimjanov 2003 jyly mamyrdyng besinshi júldyzy miyna túiyqsyz qan qúiylyp, 58 jasynda qaytys boghan edi.

Toqay aghamyz ózining túnghysh qyzyna yrmdap Rayymjan әkesining 3 – әieli Búlbúl – Gýlnaz atyn qoyghan edi, keyin kele Búlbúl atanyp ketti. Qytaydaghy tanymal aqyn, jazushy, aqparatshy Jýnisbek Nýsipúlymen ýilengen bolatyn. Bes qyz, bir úly bar, qazir Almatyda túrady. Úzaq jyl Gәzethanada istegen bolatyn.

Toqay aghamyzdyng ekinshi qyzynyng aty – Raya, Qytaydyng Gansu ólkesine qarasty Aqsay qazaq avtonomiyaly audanynda úzaq jyl kәsiby әnshi bolyp istedi, Qazir Almatyda túrady. Eki úly bar, joldasy – Jambyl Múqayúly tanymal kompozitor edi. 2021 – jyly 12 – aidyng 12 – kýni Almatyda koronavirustan qaytys boldy.

Toqay aghamyzdyng ýshinshi qyzy – Aygýl, jeke kәsipker, joldasy –Úighyr,kәsipker,eki qyz bir úly bar,bәri ózderin qazaqpyz deydi, qazir Almatyda túrady.

Toqannyng tórtinshi qyzy Bahargýl 1981 – jyly mausymnyng 18 kýni 15 jasynda qaytys bolyp ketken bolatyn.

Ýlken úly Serikhan da 1985 – jyly mamyrdyng 14 júldyzy 28 jasynda túiyqsyz qaytys bolghan edi. Artynda bir úl, bir qyzy qalghan. Ekeui de qazir Almatyda túrady. Serikhannyng úly Núrmúhametting bes úly bar.Almatyda túrady,kәsipker.

Toqay aghamyzdyng ekinshi úlynyng aty – Ermúhammet, keyin kele Erik atanyp ketti. Qytayda joghary oqu ornynan oqu tauysyp, ýkimet mekemesine júmysqa ornalasqan edi. Ákesining orynday almaghan armanyn oryndau ýshin mol jalaqyly júmys ornyn taryk etip, 2001 – jyly ata mekenine kóship kelgen bolatyn, qazir jeke kәsipker, Almatyda túrady. Kelinshegi Gýlnúr da jeke kәsipker, eki qyz bir úldary bar.

Toqay aghamyzdyng sýt kenjesi – Botagóz, Qytay qazaqtarynan shyqqan túnghysh sirkshi qyz. Sirk ýiirmesinde jýrgen kezinde dýniyening kóp elderine baryp, sirk oiynyn kórsetip, sansyz madaqtar men marapattargha kenelgen qyz bolatyn. Botagóz turaly men «Qazaqtyng sirkshi qyzy – Botagóz» degen maqala jazyp  jaryalaghanmyn. Ol da әjesinin, әkesining armanyn jalghap, ataq – danqty da, mol jalaqyny da artyna tastap, 2019 jyly ata mekenge qonys audardy,bir qyzy bar qazir Almatyda túrady, jeke kәsipkerlikpen ainalysady, joldasy da kәsipker.

Jiyp aitqanda, Marsakovtardyng nemere – shóbereleri de, jiyen – jiyensharlary da týp – týgel ata mekenderi – Qazaqstangha kelip qonystanyp, ósip – ónip jatyr. Ilahiym, úly aruaqtar razy bolghay !

Sәly Saduaqas,

Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi. Býkil Qytay memlekettik jazushylar qoghamynyng mýshesi

Abai.kz