Dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldaudaghy jastar men eresekter arasyndaghy erekshelikter

Qazaqstan Respublikasy Ghylym jәne joghary bilim ministrligining Ghylym komiyteti qarjylandyryp otyrghan «Qazaqstannyng ontýstik ónirlerindegi dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtar ýderisterin mәdeny taldau» ghylymy jobasy ayasynda jýrgizilip jatqan zertteuler barysynda jastar kóbinese innovasiyalyq qúndylyqtargha basymdyq beretinin, agha buyn ókilderi kóbinese kýmәnmen qaraytyndyghyn bayqadyq. Osy sebepterge baylanysty, dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldaudaghy jastar men eresekter arasyndaghy erekshelikterdi anyqtaghymyz kelip otyr. Oqyrmandar dәstýrli qúndylyqtar úghymyn kóp estiytindikten týsinedi dep oilaymyz. Al, innovasiyalyq qúndylyqtargha kelsek, búl úghym kreativtilik, ózindik erekshelik jәne jana iydeyalar men sheshimderdi izdeuge basymdyq beretin jәne algha jyljytatyn qaghidattar men senimder jiyntyghyn týsindiredi. Búl qúndylyqtar adam әreketining týrli aspektilerinde, sonyng ishinde tehnologiya, ghylym, biznes jәne әleumettik progresste innovasiyanyng manyzdylyghyn moyyndaydy.

Memleket basshysy Q.-J.K. Toqaevtyng «Egemen Qazaqstan» gazetinde berilgen súhbattaghy taqyryptyng «Biz ozyq oily últ retinde tek qana algha qarauymyz kerek» dep ataluy osy saraptamanyng ózektiligin arttyryp otyr dep oilaymyz. Bizding oiymyzsha, ozyq oily últ algha qarauy kerek degen iydeya bolashaqtaghy janashyldyq, ósu jәne әleumettik damudy kózdeytin kózqarasty kórsetedi. Óitkeni, algha qaraugha ekpin beru innovasiyalar men progreske úmtylu mindettemesin tanytady. Progressivti últ ómir sapasyn jaqsartu jәne ekonomikalyq damudy yntalandyru ýshin tehnologiya, ghylym, bilim jәne basqa salalardaghy jetistikterge basymdyq beredi.

Jastar men eresekterding dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtargha qatynasy turaly týrli kózqarastardy aituymyzgha bolady. Mәselen, keybir jastar da, eresekter de, ejelden kele jatqan mәdeny normalar men qúndylyqtardyng saqtaluyn baghalap, dәstýrli kózqarastardy ústanady. Basym bóligi dәstýrli qúndylyqtar túraqtylyq, sabaqtastyq jәne qauymdastyqtyng biregeylenuin sezinudi qamtamasyz etetin uaqytpen tekserilgen qaghidalar retinde qarastyrady. Degenmen, jastar arasynda zamanauy әleumettik ózgeristerdi kórsetetin innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldau arqyly progressivti ústanym iyelenedi. Olar kóbinese innovasiyany qoghamdyq progresting ajyramas bóligi retinde qarastyryp, qazirgi mәselelerdi sheshetin jana normalar men qúndylyqtargha beyimdeludi qoldaydy.

Búl tústa qarym-qatynastarda úrpaq alshaqtyghy tuyndauy mýmkin ekendigin aituymyz qajet. Jastar qazirgi zamangha say innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldaugha beyim bolsa, agha úrpaq dәstýrli qúndylyqtardy qoldaugha beyim bolady. Osy qarym-qatynastarda qoghamnyng mәdeny tamyry kózqarasqa aitarlyqtay әser etedi dep oilaymyz. Óitkeni, keybir mәdeniyette dәstýrlerdi saqtaugha erekshe nazar audarylsa, ózgelerde ózgerister men innovasiyalardy qabyldaugha basa nazar audarylady. Keyde azamattar ahualgha baylanysty dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtardy qatar moyyndap, pragmatikalyq kózqarasty qabyldaydy. Bizding oiymyzsha, búl top ýilesimdi jәne progressivti qogham qúru ýshin eskirmeytin qaghidalar men jana iydeyalardyng tengerimdi integrasiyasyn jaqtaydy.

Dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtargha ekonomikalyq jәne tehnologiyalyq faktorlar da әser etedi. Jastar innovasiyalardyng ekonomikalyq ósu men tehnologiyalyq progreske yqpalyn bilgendikten, olardy qabyldaugha beyimdik tanytady. Sondyqtan qazirgi barlyq әreketter elektrondy boluyna baylanysty barlyq qogham mýsheleri osy innovasiyalargha beyimdelui qajet. Qarym-qatynas әleumettik әdilettilik pen inkluzivtilik mәselelerimen de qalyptasady. Jastar men eresekter innovasiyalyq qúndylyqtar tendik pen inkluzivtilikke yqpal etetindikten qoldau bildiredi. Keybir adamdar dәstýrli jәne arasyndaghy talasty mәdeny múrany saqtau men jahandanu kýshteri arasyndaghy kýres retinde qarastyrady. Búl óz kezeginde әr taraptyng osy dinamikanyng týrli aspektilerin týsinuimen baylanysty dep oilaymyz.

Bilim beru jýiesi de osy týsinikterdi qalyptastyruda erekshe ról atqarady. Bilim beru salasyndaghy týrli kózqarastarmen tanys jastar qúndylyqtargha ashyq kózqaras bildire alady, al dәstýrli bilim beru jýieleri tek konservativti oilaugha yqpal etedi degen qorytyndygha keldik. Búqaralyq aqparat qúraldary men aqparat kózderi de mәselege qatysty kózqarasty qalyptastyra alady. Media arnalar arqyly týrli iydeyalargha yqpal jasau adamdardy innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldaugha yntalandyrsa, shekteuli yqpal dәstýrli qúndylyqtardy tandaugha әkeledi.

Demek, dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldauda jastar men eresekter arasynda erekshelikter bolady deuimizge negiz bar. Osy erekshelikterge úrpaqtar arasyndaghy aiyrmashylyq, ómir tәjiriybesi, mәdeny kontekst jәne týrli әleumettik yqpaldargha úshyrau sekildi týrli faktorlar әser etedi. Jastardyng innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldaugha beyim boluy ózgerister men progreske úmtylysynan kórinedi, eresek adamdar qalyptasqan normalar men tәjiriybege negizdelgen dәstýrli qúndylyqtargha beyim boluynan bayqalady. Jastar, әdette, ózgerister men innovasiyalargha ashyq, zamanauy mәselelerdi sheshuding jana iydeyalary men tәsilderin izdeydi. Eresekter bolsa, dәstýrli qúndylyqtar úsynatyn әdet pen túraqtylyqty qalaydy. Mәdeny jәne әleumettik ózgerister kóbinese dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldaudaghy aiyrmashylyqtargha әkeledi. Jas úrpaqtyng damyp kele jatqan mәdeny landshaft pen jahandyq tendensiyalardy úghynuy olardyng innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldauyna әser etedi.

Jastar jana tehnologiyalar, әleumettik qúrylymdar jәne oilau tәsilderine jyldam beyimdeluine baylanysty innovasiyany kenirek qabyldaydy. Áriyne, eresekter beyimdeluge qabiletti bolsa da, ózgeristerge múqiyat qarap, dәstýrli qúndylyqtardyng túraqtylyghyn baghalaydy. Týrli tәjiriybeni bastan ótkergen eresekter dәstýrli qúndylyqtargha tәn danalyqqa kóbirek mәn beredi. Olar qúndylyqtardy uaqyt synaqtarynan ótken qaghidalar retinde qarastyrady. Jastar sifrlyq media men aqparat kózderin kóbirek qaraytyndyqtan, olardyng qúndylyqtardy qabyldauyna týrli kózqarastar әser etedi. Dәstýrli mediagha sýienetin eresekterding týsinigi shekteuli boluy yqtimal. Júmysty jana bastaghan jastar tehnologiyalyq jetistikter men ekonomikalyq innovasiyalargha baylanysty qúndylyqtargha basymdyq beredi. Mansap týrlerin kórgen eresekter túraqtylyqtyng negizi bolghan qúndylyqtargha kóbirek mәn beredi. Ata-ana qúndylyqtary men yqpaly da erekshe ról atqarady. Ata-analar, biz taldap otyrghan eresekter men olardyng balalary arasyndaghy dinamikalyq ózara әrekettestik týrli saldargha, sonyng ishinde ata-ana qúndylyqtaryna qarsy shyghu nemese qabyldaugha әkeledi. Kóptegen jastar ata-ana tәrbiyesi yqpalynan әke-sheshesine úqsas qúndylyqtardy qabyldaydy.

Dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtardy qabyldaudaghy jastar men eresekter arasyndaghy ýderis dәstýr, innovasiya jәne mәdeny qúndylyqtardyng ýnemi ózgerip otyratyn landshafty turaly ýzdiksiz dialogqa eleuli ýles qosady. Mәsele boyynsha qoghamdaghy kózqarastar dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtardyng ózara әrekettesui turaly pikirlerding әraluandylyghyn kórsetedi jәne jas ereksheligi men mәdeniyet syndy faktorlar jeke kózqarastardy qalyptastyruda manyzdy ról atqarady. Biz mәselege jalpylama týsinik bergenimizben, eki qúndylyq arasynda jeke aiyrmashylyqtar bar ekenin jәne jastar men eresekter arasyndaghy qabyldauda erekshelikter baryn aitqymyz keledi. Sonymen qatar, әleumettik, mәdeny jәne aimaqtyq faktorlar da úrpaqtar arasyndaghy dәstýrli jәne innovasiyalyq qúndylyqtardyng serpindi ózara әrekettesuine yqpal etedi.

Múrat Nasimov,

sayasy ghylymdarynyng kandidaty, qauymdastyrylghan professor,

Qyzylorda qalasy

Abai.kz