«Búl rette Ontýstikten Soltýstikke erikti týrde qonys audaru baghdarlamasy kýtilgen nәtiyjeni bermegenin moyyndauymyz kerek!».

Búl – osy 2024 jylghy 20 aqpanda Senatta ótken Elimizding kóshi-qon jәne demografiya sayasatyna baylanysty ótken Ýkimet saghatydaghy Senat Tóraghasy Mәulen Áshimbaevtyng sózi.

IYә, Kóshi-qon sayasaty boyynsha Mәulen Áshimbaev moyyndaytyn mәsele kóp. Sonyng bireuin moyyndady. Ekinshisi – shetten keletin etnikalyq qazaqtar ýshin qoldan jasalyp otyrghan Últtyq tragediya.

Júrt jaqsy biledi, Mәulen Áshimbaev eski biylik túsynda da óte manyzdy, taghdyrsheshti qyzmette boldy.

Qazaq kóshining otyz jyldaghy basyp ótken jolyna ýnilsek, qandastar taghdyry kóp jerde osy Mәulen Áshimbaev otyrghan kreslolardy ainalyp ótpegeni mәlim. Ásirese, Qauipsizdik Kenesi Saraptau ortalyghynyng mengerushisi jәne Qazaqstan Respublikasy Qauipsizdik Kenesi hatshysynyng orynbasary bolghanda; Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Strategiyalyq zertteuler institutynyng diyrektory qyzmetin atqarghan uaqytta; besinshi, altynshy shaqyrylymdaghy Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty әri Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining tóraghasy kezinde; Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary, Birinshi orynbasary bolyp túrghanda...

Biraq, Mәulen Saghathanúly osynau biyik lauazymdarda jýrip, Úly kósh, qandastar taghdyry turaly shóp basyn syndyrghan joq desek, búnymyz – әdiletsizdik bolar edi.

– Basqa elderdegi qazaq diasporalarymen baylanysty kýsheytu kerek. Birqatar Aziya elinde qazaq diasporalary túryp jatyr. Olar úzaq jyldar boyy bizding tilimizdi, salt-dәstýrimizdi saqtap otyr. Osyghan baylanysty sheteldegi elshilikterding basty mindeti - qazaq diasporalarymen ózara qarym-qatynasty nyghaytyp, olargha Qazaqstanmen mәdeny jәne gumanitarlyq baylanysty saqtaugha kómektesu. Qandastarymyzdyng mәlimetine sәikes, jogharyda atalghan júmystar jýieli jәne tiyisti dengeyde jýrgizilmeydi.

Sonday-aq,

– Sheteldegi qazaq jastaryna otandyq uniyversiytetterde joghary bilim aluyna jaghday jasau manyzdy. Elbasy Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayynda sheteldegi otandastyrymyzdyng bilim aluy ýshin otandyq joghary oqu oryndaryndaghy kvota sanyn 2 esege deyin ósirgen. Sonday-aq Memleket basshysy Qazaqstangha kóship kelgisi keletin azamattar ýshin qújattardy tez jasaugha, olargha tiyisti kenes beru syndy júmystardy kýsheytuge tapsyrma bergen. Osy atalghan baghyttar boyynsha sheteldegi elshilikter belsendi júmys jýrgizui qajet.

Búl – Mәulen Áshimbaevtyng Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining altynshy shaqyrylymnyng deputaty kezinde 2018 jyly ótken Ýkimet saghatynda jasaghan deputattyq saualy.

Týsinikti bolu ýshin aita keteyik, osydan bir jyl búryn – 2017 jyly Astanada Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayy ótken bolatyn.

Sol Qúryltaygha Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev kelip, bayandama jasaghan, tarihy sheshimder qabyldaghan. Biz úsynghan bes úsynystyng tórteuin Núrsúltan Nazarbaev sol qúryltaydyng ýstinde sheshken.

Ol - «Otandastar qory» qúru; Qytaydan oralghan qazaqtardan túraqty tirkeuge túru, azamattyq alu kezinde Ishki ister organdary jaghynan «Sottylyq turaly» anyqtama talap etpeu; Zeynetaqy taghayyndau kezinde Qytay men Mangholiyadan kelgen qandastardyng shyghu elindegi enbek qyzmetin esepke alu; Shetten kelgen últy qazaq studentterding oqu grantyn 2 payzdan 4 payyzgha  kóbeytu mәselesi bolatyn.

Mәulen Saghathanúly bilip qoysyn, biz búl salagha on bes jyl ómirimizdi arnaghan, kýni-týni tynbay júmys istegen, arystanmen alysqan, jolbaryspen júlqysqan adambyz. Nazarbaev dәuirinde kóshi-qon ýrdisin retteuge arnalghan zandar men normativtik qújattargha eleuli ózgerister men tolyqtyrular enuine yqpal ettik. Qandastarymyz qazir sonyng qyzyghyn kórude. Biz de «Jana Qazaqstannyn» qoldaushysymyz. Shamamyz jetken salanynyng púshpaghyn iylesudemiz. Shetten kelgen aghayynnyng bir ýlken әleumettik top ekenin eskergen dúrys. Qoldan jasalghan kedergiler olardyng shyrqyn әbden búzdy, jýikesin әbden tozdyryp bitti. Onymen biz ainalyspasaq, Áblyazov pen basqalar ainalysady. Áblyazov – Áshimbaev pen Qoshanovty synaghanymen, Toqaevty qoldaytyn Auyt Múqiybek emes!..

Sóitip, Núrsúltan Ábishúly atalghan Qúryltayda Elbasy Ýkimetke jeti naqty tapsyrma berdi. Bir jyl ótken son, sol kezdegi deputaty Mәulen Áshimbaev, mine, atqarushy biylikke Mәjilis tórinen mәsele kóterip, Túnghysh Preziydentting shettegi qandastar taghdyryna qatysty sol tapsyrmalarynyng óz dengeyde oryndaluyn talap etip otyr.

2018 jyly 2 aqpanda Mәulen Áshimbaev «Núr Otan» partiyasy Tóraghasynyng Birinshi orynbasary bolyp taghayyndalghanda, Onyng Úly kósh, shettegi qandastar turaly osy sózderin Facebook-tegi paraqshamyzda eske ala otyryp, «Qatelessem keshirim ótinem,  sol Qúryltaydan beri Preziydent ortagha salghan sol tapsyrmalar boyynsha kýiinip Ýkimetke quzau salghan birinshi həm jalghyz deputat – osy Mәulen Əshimbaev!», - dep, Ony jana qyzmetimen qúttyqtap, sәt sapar tilegen bolatynbyz.

Zaman ózgerdi. Ózgergenin kóz kórdi. Preziydent almasty. Biylik basyna Qasym-Jomart Toqaev keldi. Mәulen Áshimbaev Senat Tóraghasy boldy.

Uaqyt degen zymyrap ótip jatyr. Shettegi qandastarymyzdyng kórmegen azaby joq. Qytaydaghy qazaqtar, tipti, GENOSIYDti bastan keshirdi. Múndaghy qazaqtar QANTAR QYRGhYNYNA tap boldy...

Sóitip jýrip, Qasym-Jomart Toqaevtyng preziydent bolghanyna da, mine, BES JYL tolayyn dedi,

Tilekke qarsy, men Nazarbaev dәuirindegi Mәulen Áshimbaevty Toqaev dәuirinde joghaltyp aldym.

Mәjilis deputattyghynan kóterilip, memlekettegi EKINShI ADAM bolyp otyrghan Mәulen Áshimbaev songhy bes jylda Úly kósh, el ishi-syrtyndaghy qandastar turaly jaq ashpaytyn boldy. Tilin jútyp qoydy.

2022 jyly «Konstitusiyalyq reforma» kezinde, Ata Zannyng 10-babyna «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyly» degen norma engizu turaly Erlan Qarin ekeuine ólerdey jalyndym. Pysqyrghan joq.

Ata Zandy qoyyp, masqara bolghanda, Mәulen Áshimbaev basqaryp otyrghan Qazaqstan Respublikasynyng Senaty ótken jyldyng Sәuir aiynda «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 20-babyna 5) tarmaq etip, Ýkimet aiqyndaghan segiz ónirden basqa toghyz oblys pen ýsh qalagha óz betterimen kóship kelip, qonystanghysy keletin etnikalyq qazaqtargha «Qandas» mәrtebesin berilmeytin norma engizip tastady ghoy.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng «Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz», «Qandastardyng kóship keluine jәne ishki migrasiyagha qatysty sayasat týbegeyli ózgeredi. Búl orayda, demografiyalyq jәne ekonomikalyq ýrdisterdi eskeru kerek. Sonday-aq, jalpyúlttyq mýddeni basshylyqqa alu óte manyzdy», - degen sózderine pysqyryp ta qarghan joq Mәulen Áshimbaev.

Búl turaly 15 aqpan kýni, «Kóshi-qon zanyndaghy shu bolyp jýrgen 20 baptyng 5 tarmaghy 2023 jyly 16 nauryzda Mәjilis tarap ketkende, Senat Ákimshilik reforma turaly zangha ózgeris engizu arqyly qabyldaghan. 2023 jyly 19 sәuirde Preziydent qol qoyghan. Qazirgi QR Parlamenti Mәjilisining VIII shaqyrylymy alghashqy Jalpy otyrysyn 2023 jyly 5 sәuirde bastady. 20 sәuirge deyin 14 zang qabyldandy. Búlardyng ishinde Kóshi-qongha qarsy,  20 baby 5 tarmaghyna qatysty  eshqanday da zang qabyldanghan joq...», - dep, Mәjilis deputaty Qazybek Isa mәlimdedi.

Mine, endi kelip,  «demografiyalyq jaghday...», «urbanizasiya», «Soltýstik ónirler...», - dep, Mәulen bauyrymsayraaaaap otyr.

Qazaqtyng ýlesi qyryq payyzgha jetpeytin jandayda Tәuelsizdik jariyalaghan Qazaqstannyng býgingi kýnde qazaqtyng ýlesi 70 payyzgha jetuine shetten kelgen aghayynnyng da enbegi bar ekenin eshkim joqqa shyghara almasy anyq.

Bir qyzyghy, Senatta ótken Ýkimet saghatynda Mәulen Saghathanúly ishki kóshi-qon – qonys audarushylar turaly egjey-tegjeyli toqtalghanymen, syrtqy kóshi-qon – kóship kelushiler turaly bir auyz sóz aitpapty.

Qazaqta «Týie pishilgen jerine jolamaydy» degen tamasha sóz bar.

Mýmkin, Mәulen Saghatqanúly sol aty shuly 20-baptyng 5) tarmaghyn óz qoldarymen qabyldap jibergenin, sóitip qoldan Últtyq tragediya jasaghanyn da moyyndap, syrtqy kóshi-qongha – kóship kelushilerge soqpay óte shyqqan shyghar. «Memleket qashanda sheteldegi qazaqtardyng mәselesine basa mәn berdi. Atajúrtqa oralugha niyeti bar adamdar ýshin barlyq jaghday jasalghan. Qazaqstan azamattyghy men qandas mәrtebesin alu tәrtibi jenildetildi...», - degizip, Preziydentimizdi ótirikshi qylghany ýshin úyalghan shyghar...

Qalay desek te, men Nazarbaev dәuirindegi Mәulen Áshimbaevtyng Toqaev dәuirinde mýlde basqa Mәulen Áshimbaev bolyp ketkenine qayran qaludamyn.

«Eki Áshimbaevtyn» sózderin tyndasam, ekeui eki týrli sóz aitady. Songhysynan qiyal-ghajayyp ertegiler estip otyrghanday kýy keshemin. Tәpsirshi bolyp ketken.

Mәulen Saghathanúly menen eki-aq jas kishi. Zamandaspyz. Tekti, taghdyrly auyldyng tumasy. Qay jaghynan alsaq ta, bóten emespiz. Ol maghan, men oghan jiyenmin. Nazarbaev dәuirinde qol astynda qyzmet atqardym. Betimnen qaqqan emes...

Tóbemde Qúday túr ghoy, men Nazarbaev kezindegi Mәulen Áshimbaevty óte jaqsy kóremin. Ol meni elep-eskermese de, men Ony qatty saghynamyn...

Al, Toqaev dәuirindegi Mәulen Áshimbaev maghan únanqyramay barady. Ózin joghaltqan. Sol ýshin de, men Oghan ókpelimin. Qatty ókpeledim. Jeke mýddem ýshin emes, qandastaryna jasaghan qiyanaty ýshin qapa boldym Oghan. Kóp tiyisetinim, ashy sózder aitatiynym – sodan...

Auyt Múqiybek

Abai.kz