nemese Jana Qazaqstannyng eski kadr sayasaty turaly

«Kiylәsin, kiytәsin, rasstraivati iytәsin».

Bizding ýkimetting qúramyndaghy ministrler qyzmetke taghayyndalyp, sosyn kentten óz ornyn bosatyp, otstavkagha ketkende әzil-shyny aralas osy qaljyng sóz esime týse beretini bar.

Mine, kýni keshe taghy bir ministr óz qyzmetinen bosatyldy. Ol – Sifrlyq damu ministri Baghdat Musiyn.

Alghash habar berip, sýiinshi súraghan ózi bolatyn. Áleumettik jelidegi jazbasynda «óz erkimmen kettim» degen synay tanytqan-dy.

Alayda, odan keyin Aqorda taratqan resmy aqparatta ony ornynan preziydent bosatqany belgili bop qaldy.

Qaysysyna senerin bilmey, júrt an-tan. Múnday ekiúshtylyq onsyz da beyhabar júrttyng oiyn san-saqqa jýgirtip, әrtýrli boljamdardyng dýniyege keluin negiz bop jatyr. Onyng bәri ministrdi tikeley taghayyndap, tikeley ornynan bosatatyn preziydentting abyroyyna abyroy qosyp jatpaghany týsinikti bolar.

Mine, «memleketting aqparat mashinasy qalay júmys isteydi?» degen saualynyzgha dóp jauap osy!

Jә, bolghan is boldy. Kadrlardyng qadiri әbden qashqan qazirgi kezde ýkimetke kim kelip, kim ketpey jatyr deysiz: Musinning ornyna da basqa bir adam tabylar. Ne preziydentting ózining jeke tandauy bolar. Ne klanaralyq talas-tartys bir nәtiyjesin berer. Ne ol oryndy bireu satyp alar.

Mәsele basqada. Mәsele eski Qazaqstandaghy kadrlardy iriktep, taghayyndaudaghy qatelikter men olqylyqtardyng Jana Qazaqstangha auysuynda. Auru qalsa da, әdet qalmaydy degen osy bolar.

Memleketting kadr sayasatynda ashyqtyq joq. Naqty adam nendey qasiyet-qabiletteri ýshin ministr bop jatyr? Óz salasyn damytuynyng jospary qanday? Búl qúpiya ol adam qyzmetinen ketkende de saqtalady: ne ýshin ornynan bosatyldy, óz qyzmetinde nendey qatelikke jol berdi? Qysqasha aitqanda, ne býldirip qoydy? Súraq kóp, jauap joq!

Memleketting kadr sayasatynda qoghamnyng roli - nól! Júrtshylyqtyn, sol salanyng sarapshylarynyng pikirin tyndap, eskerip jatqan eshkim joq. Ózin qogham ókili sanaghysy keletin parlamentting roli de – nól! Ministrdi ornynan alyp tastarda parlamentpen aqyldasyp jatqan kim bar?! Bәri Aqorda men onyng manayyndaghy jandayshaptardyng tandauymen sheshiledi. Sodan bolar el ishinde naqty lauazymnyng qansha túratyny  turaly sóz jii aitylady. Bilgishterding aituynsha, para kólemi naqty ministrlikting budjetining kólemine tura proporsionaldy!

Memleket kadr salasynda ishki bәseke bolmaghan son, ol orta otyz jyldyng ishinde túralap, keri ketti. Bireulerding rulastary, jerlesteri, qúda-jekjattary, kerek deseniz, synyptastarynyng balalary ósken son, qolynan is keletin, biraq joghary jaqta tamyr-tanystary joqtar ýkimetke kele almady. Sóitip, memleketti basqaru isining sapasy mýldem tómendep ketti. Onyng «jemisin» bәrimiz tatyp jatyrmyz.

Memleketting kadr sayasatynda birizdilik joq. Naqty salanyng mamany bolmay túryp, sol salagha ministr bop taghayyndalady. Meninshe, kez kelgen ministr, eng aldymen, óz salasyn býge-shigesine deyin biletin, sol salanyng jiligin shaghyp, mayyn ishken myqty maman boluy tiyis. Sonda ghana ol sol salanyng basty problemalaryn biledi jәne ózining kәsiby ortasynda bedeli ýstem bolady. Búl – búljytpas aksioma!

Memleketting kadr sayasatynda órkeniyetti, obektivti týrde toltyrylghan rezume degenge eshkim karamaydy. Naqty újym, mekeme basqaryp kórmegen, audan, qala, oblys basqarudyng mektebinen ótpegen adam respublikalyq dengeydegi bastyq bop shygha keledi! Bәlkim, Aqordada biz bilmeytin rezumening basqa týri bar ma? Onda bilim men biliktiligining ornyna, kreslodan ýmitkerding qay rudan, qay jerden, kimning qúdasy ne kýieubalasy, artynda qanday kókesi bar – sol turaly jazyla ma?

Memleketting kadr sayasatynda óz basym týsinbey-aq qoyghan bir qúbyjyq dәstýr bar. Onyng mәnisi mynada: ýkimet mýshesi bop taghayyndalghan baq iyesi endi sol orbitadan shyqpay, ómir boyy sol ortadaghy «kóldeneng kursynan» tanbay, qalqyp jýredi de qoyady! Sóitip, zeynetke shyghar aldynda deputat bola qalady. Jogharydan tómenge týspeytin kadralar kastasy (ýndining brahmandary sekildi) desek te bolady! Nege ol ministr ýkimet qúramynan ketken song kezinde ózi tandaghan, joghary oqu ornynda diplomyn alghan mamandyq boyynsha júmysyn jalghastyrmaydy? Múghalim bolsa, mektepke ne uniyversiytetke baryp, jastargha dәris bersin, ekonomist bolsa, bizneske ketsin, qúrylys mamany bolsa, ýy salsyn, dәriger bolsa, eldi emdesin. Bizde onday faktiler neken-sayaq. Ne eks-ministrler el qatarly enbek etkisi kelmeydi, ony ózine tómen mansap sanaydy, ne kәsiby biliktiligi jetpeydi. Eki sebep te onyp túrghan joq!

Sol kesirli kasta eski Qazaqstan kezinde tútas tolqynnyng baghyn baylaghan joq pa?! Ornyna kenedey jabysyp alyp, ony bosatqysy kelmeytin ministr ne әkim zeynet jasyna jetkenshe kelesi úrpaq ta qartayyp qalghan joq pa?!

Memleketting kadr sayasatynda әr azamatqa memleketti basqaru qúqyn beretin Konstitusiya emes... Parkinson zandary ýstemdik etken! Onyng kórinisteri sol: әrbir sheneunik óz ókilettikterin keneytuge, óz qaramaghyndaghylardy sanyn kóbeytuge jәne jana mekeme qúrugha әues bolady. Bizde de solay bop jatqan joq pa? Jana ministrlikter men vedomstvolar kóptep qúryluda, jana oblystar men audandar ashyluda. Ol degeniniz budjetting milliardtaghan qosymsha qarjysy sheneunikterding jana armiyasyn asyraugha júmsalady degen sóz emes pe?!

PS. Keshe qyzmetinen ketken ministr Musin osy taqyrypty qazbalauyma syltau ghana ghoy, sebep mýldem basqada...

Ámirjan Qosan

Abai.kz