«Jyghylgangha júdyryq» jaqsy emes... Osydan tórt jyl búryn bizding komanda Tokiodan týk almay kelgende ýndemey-aq, qoyayn degem. Endi shydaugha amal qalmady...

Qayran jelge úshqan, jo-joq jebirding qaltasyna týsken halyqtyng qarajaty ai...  Ol da qúrsyn. Saghymyz syndy-au... Maqtanghanda «kazahskiy pontty» aitsanshy. «Pәlen altyn, týglen kýmis әkelemiz», - dep emeksitip qoydy ghoy. Esime tusse eki betim órtenip ketedi. Bәri ótirik , bәri qúr sóz bop shyqty. Sportymyz da, danqymyz da qúr daqpyrt eken...

Osydan biraz jyl búryn osyny bir jazyp em. Taghy qaytalayyn, jas úrpaq bilsin! Kezinde Dimash Ahmetúly Qonaevtan bir jurnalist súraghan eken... «Sizdi alandatar nemene», - degende: «Men  «Qazaqfilim» men «Qayratqa» alandaymyn», - depti. Qanday kóregendik?! Biri – mәdeniyet, ekinshisi – sport. Ekeui de elding imidjine qyzmet etedi. Memleketting ekonomikasynan, sayasatynan búryn shet elge ruhymyzdy pash etetin nәrseler. Qazir mәdeniyet te, sport ta eshkimge kerek emes bolyp qaldy. Mening aityp túrghanym – janashyr túlghalardyng sport pen mәdeniyetting basy-qasynda bolmauy. Biz qazir osy dertting diognozyn tauyp emdemesek, búl mәselelerdi memlekettik dengeyde sheshpesek, bolashaghymyz búlynghyr  boluy ghajap emes. Ministr bastap, Memhatshy qostap, Premier qolpashtap, osy týiindi sheshuge kirisu kerek!

Jabuly qazan jabuly. Alayda qazanda ne bar? Qaynaytyn suy qaldy ma, bolmasa bulanyp ketti me, teksergen jón. Jaqynda әleumettik jeliden japon týrkology Nakata Okonyn jazghanyn oqydym. «Sizder - adasqan, jolynan janylyp qalghan halyqsyzdar, meninshe», - depti . Ne deuge bolady? Basqa birdene dese «ne bel ketedi, ne belbeu ketedi» dep aitysar da, júlysar edim.

Alayda onyng aitqany shyndyq bolsa ne isteyin? Sebebi jogharyda aitylghan dýniyeler mәdeniyet pen sport, yaghni, ruhaniyat – bolashaq úrpaqty, ertengi túlghalardy ósiretin, dayyndaytyn, oqytatyn, ýlgi beretin, ertenge  tarbiyeleytin altyn besikting beldeui. Iya, solay?..

Ghylym men mәdeniyet joq jerde din tórge shyghady. Din qazir taramdanyp bólinip jatyr. Onyng qaysysy dúrys, qaysysy búrys, zerttep, zerdelep elge týsindirip jatqan eshkim joq. Keyde biz osy otyz jylda ne bitirdik dep oilasam meshit pen toyhana saludy uyrenippiz. Toy toylaudy mengerippiz. Býtkil dýnie jýzinde toy turaly, by jayly, qúda jayly әn shygharudan bizge eshkim shaq kelmeydi. Ras aitamyn!  Qay nemis, bolmasa fransuz qúdasyna әn arnapty? Jaraydy... Ol da әngime emes shyghar...

Qazir mәsele basqa bop túr. Ángime ertenge nemen baramyz? Bolashaq úrpaqqa neni amanat etemiz? Memleketimizdi qalay órkendetemiz? Eng basty qúndylyq – adam ekenin qaytip kórsetemiz? Tilimizdi qalay saqtap qalamyz? Daryndy, oqyghan jastarymyzdy qashan, qalay elge qaytaramyz? Kim oilanar eken? «Qúiryghy joq, jaly joq qúlan qaytip kýn kórer. Ayaghy joq, qoly joq jylan qaytip kýn kórer? Barary joq, baylau joq,e rim qaytip kýn kórer? Bәrinnin  de nәring joq, elim qaytip kýn kórer?» dep M. Áuezovting Abyzy zarlaghanday, bizde keyde úiqysyz ótkizetinimiz bar.   Bolmasa, eng manyzdy óner – kinonyng jaghdayyn nege Ýkimet otyrysynda qaramaydy? Nege jemqorlardyng kezindegi qabyldanghan zandardy ózgertpeydi? Nege kórshi elder siyaqty kino agenttigin qúrmaydy? Nege biz osynday manyzdy mәselelerdi  úmytyp ketemiz? Búl súraqtar biz ýshin Gamletting súraghynan bir mysqal da kem emes! IYә,sebebi biz qúr sózden sharshaghan úrpaqpyz...

Olimpiadadaghy altyn – ol bizding balalarymyzgha, bolashaghymyzgha ýlgi bolar edi.  Maqtanyshymyz bolary haq. Óitkeni qazir bizge sanaly, últyn sýier, elin, jerin syilaytyn jana úrpaq kerek! Eger bizge Jana Qazaqstan kerek deseniz, ony tek jana úrpaq jasaydy dep ýmittenem.

Sondyqtan preziydentimiz Q.K.Toqaev altyn alghan Eldosqa telefon shalyp sóilesti.  Óitkeni  Eldos ruhymyzdy kótergen azamat.

Aytpaqshy tenisshi qyz Rybakina Olimpiadanyng aldynda auyryp qaldy. Ekinshisi taghy solay... Auyrdy ma, auyrmady ma, bilmeymin. Biletinim – keshegi Tomiris pen Zarina, Rabiya begim nemese Áliya men Manshýkter auyrmaq týgili qansyrap jatsa da alangha shyghar edi-au dep oilaymyn. Óitkeni osyny úghynu ýshin sen patriot boluyng shart! Ony bizding qarshaday qaryndasymyz Abiba qaryndasymyzdan kórdik. Yaghni, bizge tek namys kerek eken aghayyn.

Kórshi ózbek aghayyndargha taghy da  riza boldym.  Mýmkin olar biz siyaqty sómke, chemodandaryna qazy-qarta, bauyrsaq, qúrt salmaghan bolar. Biraq olar keudelerine namys pen aryn salyp barghany anyq!  Sondyqtan da ózbekter 13 orynda, al  Qazaqstan  41.

Ózbekter Olimpiadagha 160 mln dollar júmsasa, Qazaqstan 660 mln shashypty. Ózbekterge bizdegidey jaghday jasaldy ma, jasalmady ma ol akalargha ayan. Meninshe Tashkenttegi azamattar sportsmenderine senim men Otansýigishtikti ýiretken siyaqty. IYә, býgin Ózbek boksy Ortalyq Aziyada myqty. Ony tórtkýl dýniyege dәleldep berdi. Mine, iydeologiya degen osy! Mine,  patriotizm degen qayda jatyr? Bizde she? Qysyr sózden basqa eshtene joq!

Endi maghan, bәzbireuler sport pen mәdeniyet, yaghni, ruhaniyat jayly qanday úran aitsa da  senbeymin! Óitkeni biz jalghan sózden sharshadyq. Qazirgi «iydeologtar» yaghni, blogerler  bir nәrseni týsinbey jýr: Onyng syry – biz atadan balagha miras bop kele jatqan ruhymyzdy joghaltqanymyzda.  Genetikalyq kod – Últtyq tәrbiye, yaghni, ruhymyzdan adasyp qalghanymyzda. Biz «arym-janymnyng sadaghasy» degen qaghidamen ómir keshken ata-babanyng úrpaghy emes pe edik?

Alayda aidyn kýnning amanynda, bizding ruhymyz joghaldy. Genetikalyq kodtan airylyp qaldyq. Últtyq tәrbiyeden ada boldyq. Olimpiadagha biz qazy-qarta emes, namys pen jigerdi, yaghny ruhty aparuymyz kerek edi. Shamasy Qazaqstannyng toyymsyz jebirleri altyn, kýmis, múnaymen qosa ruhymyzdy da satyp jibergen siyaqty. Ne aitugha bolady?  Apam aitpaqshy «ne betimdi aitayyn?» Jerding asty-ýstindegi  baylyghymyz talan-tarajgha týsti, tilimiz emigrasiyada jýr, oghan da shydar edik-au... Alayda ruhymyzdy nege úrlattyq eken? Nege 30 jylda Nazarbaev dәuiri bizdi osynsha kýl qyldy? Zatymyz joghalsa polisiyagha aryzdanamyz. Al ruhymyzdy úrlaghandy kimge aitayyn? Kimge baryp shaghynamyn? Kimge baryp kóz jasymdy kól qylam? Kim biledi, búl súraqtyng jauabyn? Aytyndarshy, aghayyn...

Talghat Dosymghaliyúly Temenov,

QR Halyq artiysi kino rejisser

Abai.kz