Abaydyng jyly belgisiz songhy eki óleni
(úly aqynnyng jazylghan jyly mәlimsiz ólenderin zerttep-zerdeleuding sony)
Andatpa
Ózderiniz de kuәsizder, osyghan deyin Abaydyng on bes ólenining jazylghan jylyn tekserip, naqtylap óttik. Endi anyqtaudy qajetsinetin eki óleni qalyp otyr. Olargha kirisuden búryn 1894-1898 jyldar aralyghynda Abay Semey qalasyna kóp qatynaghany jayly sholu jasaghandy jón sanadym.
«Abay joly» epopeyasynyng songhy bóliginde Abaydyng Semeydegi ómiri, kóp mәjilis qúrghan kezderi keninen surettelgen. 1898 jyly Sinod ókili Sergiy poppen mәjiliske Abay shyghady. Ol qazaghy basym «Zarechnaya slobodka» (qazirgi Jana-Semey) aumaghyna túnghysh missionerlik shirkeudi ashu saltanatyna kelgen-di. Qala músylmandary arasynda oishyldyng erekshe bedeldi, asa tanymal boluy kóp jaydy anghartady. Aytpaghym, atalghan jyldarda kýz ailaryn týgel Semey qalasynda ótkizu – Abay mashyghy bolghan. Nege? Onyng basty sebebi, bank qyzmetkeri bolghan Ániyar Moldabayúly (1856-1934) degen azamatqa Abay, Maghauiya, Aqylbay qosylyp, ekiqabatty ýy satyp әperedi (búl ýy qazir Abay muzeyining bir bólimi). Osy enseli ýiden Abaygha bólek bólme bólingen. Ony jihazben jabdyqtap, oishyldyng jazu jazuyna, kitap oquyna qolayly jaghday jasaghan. «Abay atam, – dep jazady Saparghaly Ániyarúly (1890-1974) ózining esteliginde, – ýlken bólmede, ortasyna kilem, syrmaq, kórpe salghyzyp qoyyp, dóngelek ýstelding ýsti kitapqa tolyp túrady, qoltyghyna 2-3 jastyq qoyyp, kitap oqyp, jazu jazyp otyrushy edi. Mening sheshem Abaydyng ishetin tamaghyn dayyndap, shayyn qúiyp berip, sol bólmeni Abaygha arnap, taza ústap otyratyn. Abaydy arnayy basqa jaqtan izdep kelushilerdi osy ýide qabyldap otyratyn» («Abay» jurnaly, 2016 jyl, №3).
Sóitip, Semey shahary da Abaydyng shygharmashylyq mekeni degenge kóz jetkizemiz. Qaladanmyn dep belgi beretin qarasózder barshylyq, mәselen, qazaqty kórshi halyqtarmen salystyrghan (avtordyng ózi qoyghan ret sany 2-shi emes, 27-shi sóz), qazaq jamanshylyqqa ýiir «eger egin salsa, ya saudagha salynsa, qoly tiyer me edi?» degen (ózi qoyghan ret sany 42 emes, 37-shi sóz), sol siyaqty orys kitabyna siltep, jan quaty ýsh elementin jazghan jәne t. b.
Osy 1894 jyly Abay Aqylbaygha «Daghystan», «Zúlys» dastandary taqyrybyn, Maghauiyagha «Qasym» degen poema jelisin, Shәkәrimge «Enlik-Kebek» salt-dәstýr jyryn, Kókbaygha Abylay han turaly әngimeli ólendi úsynghan ghoy. Olargha ýlgi bolu qamynda ózi de «eng jaqsy poemasy» (Áuezov) «Eskendirdi» jazudy qolgha alady (onyng dәleli bar, ol bólek әngime). Mine, Abay «Eskendirin», Aqylbay «Daghystanyn» bir mezgilde janaghy Ániyardyng ýiinde jata-jastanyp jazghan edi. Bir jarym jylday búryn qatty toryqqanda «Sýikimi joq qúr masyl bi, sýiretilip óter sol», «Jigeri joq aqyly kende, jambasynnan jat súlap» dep jazasyn bergen Aqylbaydy endi janyna jaqyn tartqan. Ákeli-balaly ekeui jýrekpen tabysyp, qaltqysyz úghysqan. «Daghystan» - Aqylbaydyng túnghysh shygharmasy. Tyrnaqaldy tuyndynyng minsiz, kemel boluy tanqalarlyq jәit. Búl ony kórkemdep, dengeyin kótergen tәjiriybeli qalam bolghan degen sóz. Qisynymen qyzyqty boluy, Abay ólenderinen alynghan teneuleri, ghajayyp suretteri Aqylbaygha әkesi kómegi tiygenining aiday anyq, kýndey jaryq aighaqtary ekeni haq.
Áriyne, Abay Semeydegi uaqytyn kóbine oy enbegine júmsaghan. Desek te, úly aqyn qalada bolystyq qyzmet esebi, el júmysy, jәrmenke (túrmys jabdyqtaryn alu) men sauda-sattyq siyaqty isterdi de atqarghan. Onyng bir kuәsi – Abaydyng 1896 jyldyng kýzinde qyrdaghy Maghauiyagha jazghan haty. Hattaghy jazba: «...Ýy ishine menen dúghay sәlem. Álgi maldy Bәkennen aidatyp jiber. Aqylbay birge kelsin. Múndaghy ister jaqsy jýrip jatyr. Shәkәrimge satarlyq maly (búl sózder syzylyp qalghan) hәm sәlem aityndar, ol da kelsin».
«Maldy aidatu» degennen shyghady, maldary órde, Shynghystau ishi men tónireginde Ospan, Tәnirberdi, Jiyrenshe, Orazbay, Abyraly siyaqty baylar jylqylaryn kóbine Qoyandy jәrmenkesine aidatyp otyrghan. Abay balalary (Aqylbay, Maghauiya, Túraghúl) maldaryn qashanda Semey bazaryna aidap әkelip, tógip otyrghan. Óitkeni, olardyng qonystary eniste, Tobyqty elining Semey jaq shetitúghyn (qalagha nebary 70 shaqyrym). Abay balalarynyng qalagha jii kelip-ketip jýrgenining taghy bir kuәsi – 1896 jyly Abay, Aqylbay, Túraghúl ýsheui birge týsken fotosuret. Ýsh adamnyng da kiyiminen suretke týsken mezgilding kýz aiy ekeni anyq andalady.
Hakim Abay Semey shaharynda sýrgen tórt-bes kýz mezgili turaly sózimiz osymen tәmam. Endi jyly belgisiz songhy eki óleng jayyna auysayyq.
«Týbinde bayandy enbek egin salghan»
Abay ózinen aqyl-kenes súraghan kisige aitqan bir auyz óleng mynau:
Týbinde bayandy enbek egin salghan,
Jasynan oqu oqyp, bilim alghan.
By bolghan, bolys bolghan óner emes,
Enbekting búdan ózge bәri jalghan.
Óleng alghash ret 1945 jylghy jinaqta basylyp, ondaghy týsinikte bylay delingen: «Ólendi Qayym Múhamedhanov Semeyde túratyn Tashmúhambet degen qariyanyng auzynan jazyp alghan. Ol kisi óz eli Tobyqtydan ketip, Ertisting ong jaghalauy – Belaghash degen jerge baryp, egin salyp kәsip etken eken. Bir joly Abaygha kezdesip, jaghdayyn aitqanda, Abay osy ólendi aitypty». Barlyq jinaqtarda ólenning «jazylghan jyly belgisiz» delingen.
Kórip otyrmyz, Abay jas jigit Tashmúhambetke ne egin saludy ýirenip, ony kәsip qyl, nemese jas shaghynda oqu oqyp, bilim al dep kenes bergen. Ol Ániyar Moldabayúlynyng ýiine Abaydy izdep kelgen kisining biri siyaqty.
Sonymen, «Týbinde bayandy enbek egin salghan» ólenin Abay 1894 jyldyng kýzinde aitqan dep jorugha bolatyn siyaqty. Óitkeni, «Stepnoy kray» gazeti (1894 jyl, 19 shilde, №48) jariyalaghan materialda Batys Sibir general-gubernatorynyng erekshe tapsyrmalar jónindegi K. Verner degen sheneunigi Abaymen kezdesip, aqynmen birge jazda Shynghys ónirining Baqanas, Balqybek, Bayqoshqar degen jerlerin aralaghany aitylghan. Aty atalghan sheneunik biylikke joldaghan resmy hatynda: «Semey uezining Búghyly, Shaghan, Múqyr, Shynghys bolystarynyng jerleri el qonystanugha qolaysyz», – dey kele: «Men kelerden biraz búryn Ibragim Qúnanbaev degen qazaq Shynghys bolysynyng 45 shanyraghyna Baqanas, Bayqoshqar, Jәnibek ózenderi boyyn súrap, Semey әskery gubernatoryna aryzdanypty, janaghy júrtty otyryqshy qylugha rúqsat súrapty», – dep derek beredi («Abay» ensiklopediyasy. – Almaty, 1995. –180-bet).
Tynshy-sheneunikting «el» degeni – qarashekpendiler. Oghan mindet tek solargha qolayly jer izdeu, tabu. Sondyqtan Abay bolys bolghan kezinde (1893-1896) suly Baqanas ólkesin iygere almady. Yaghny janaghy 45 shanyraq (kedeylengen jigitek, bókenshi atalary) eginshilikten tys qaldy. Ghajaby, sol Baqanasta tura 30 jyl ótkende, 1923-24 jyldary Shynghys ónirinde alghashqy arteli (әuelde «moyynserik», keyin «kolhoz» ataldy) qúryldy. Búl joly jas jazushy әri qogham qayratkeri Múhtar Áuezov tikeley aralasty.
Alys-jaqyn qazaqqa «danyshpan» ataghy auaday jayylghan Abaygha Esenbay Shoqbayúly degen zamandasy bylay dep ólenmen sәlem beripti:
Assalaumaghaleykum, Abay agha, arystanym,
Oyda úlyq, qyrda qynyr alysqanyn,
Qayda jýrseng aman jýr, danyshpanym.
Satqyndar úlyqtarmen janasady,
Janasyp aqyl-oydan adasady,
Qúday dana jaratqan, Abay agha,
Sizbenen qanday súmyray talasady (jazyp alghan S.Qaramendiyn).
Senseniz, Semeyde dana Abaydan Tashekeng siyaqty aqyl-kenes súraghan, Esenbay siyaqty sәlem beruge asyqqan kisiler qarasy qalyng bolghan. Sonyng biri – Álpeyim degen shәkirt: «Abay agha, qazir nahu (arab tilining grammatikasy) oqyp jýrmin, keleshekte fiyqhty (sharighat ýkimderi) oqugha kirisemin» depti. Sonda Abay: «Sen dindi qoya túr, dәl qazir egin saludy ýiren, qyr-syryn menger, bayandy enbek sol, shyraghym!» degen eken. Dese degendey, búl jigit kәsiby eginshi bolyp, 1931-shi jylghy asharshylyqta kóp adamdy ajal auzynan aman alyp qalghan kisining biri kórinedi.
Osy aitylghan derek-dәiekter negizinde «Týbinde bayandy enbek egin salghan» Abaydyng 1894 jylghy ólenderi qatarynan oryn aluy kerek degen baylamgha kelemiz.
«Ghalymnan nadan artpas úqqanmenen»
Abaydyng kelini Kәmәliya Jiydebayda aqynnyng ómiri qalay ótkeni jayynda: «Atama sәlem berem, amandasam, aqyl súraymyn dep te, ne bolmasa el arasynyng basqa bir júmysymen de kelushiler óte kóp bolatyn. Al basqa el adamdarymen qabat, ózimizding elding adamdary da kóp keletin» deydi.
Óz elining daulasqan eki adamyna Abaydyng aitqan tóreligi mynau:
Ghalymnan nadan artpas úqqanmenen,
Taghdyr kórmey qoymaydy búqqanmenen.
O daghy qalybynan asa almaydy,
Jauqazyn erte kóktep shyqqanmenen.
Abay bilimdige jaq bolghan osy shumaq alghash ret 1945 jylghy jinaqqa engen. Ondaghy týsinikte bylay delingen: «Ólenning aitylu sebebi: tobyqty ishinde juantayaq Balghoja Baqanúly deytin kisi Ghabithan deytin moldamen «Múqtasardyn» bir sózine talasyp, Abaydyng aldyna kelipti. Sonda aitqan eken». Balghoja men Ghabithan molda ekeui de Jiydebay qystauynyng túrghyndary. «Múqtasar» degen – senim jәne ghibadat turaly әr músylman bilui kerek maghlúmattardy qamtyghan shaghyn kitap.
Bir auyz ólennen birden-aq úghylatyny – úly aqyn Ghabithandy jaqtap, Balghojany oghan jyghyp berip otyr. Abay moldany «ghalymgha» balaghan. Nege? Sebebi, Ghabithan Ghabdynazarúly (1835-1932) kitapty kóp oqyghan izdengish, sol zamannyng estisi, bilimdar adamy bolghan. «Múqtasar» onyng balalargha ondaghan jyldar boyy jattatyp, úqtyryp kele jatqan pәni. Ondaghy bir sózge bola Balghojanyng moldamen talasqa týser bilimi, jóni de joq. Abaydyng ony kóp nadannyng biri dep menzegeni sol.
Bizding mindet – ólenning datasyn anyqtau. 1896 jyly Abay alghash ret barlyq shygharmalaryn jinastyryp kóshiruge úigharghan. Sol kezden aqynnyng ólenderin kóp kóshirip, taratqan kimder ekenin Múhtar Áuezov atap kórsetedi: «Abaygha tuysqan dos bolyp ketken tatar moldalary: Ghabithan, Kishkene molda (Múhamedkәrim), onyng balasy Mahmut jәne qazaqtan shyqqan Mýrseyit, Samarbay, Ybyray, Hasen, Dayyrbay siyaqty bala oqytushylar» (Abay Qúnanbayúly. Monografiya. –Almaty, 1995. – 18 bet).
Tizim basyndaghy Ghabithan – Abaydyng sauatyn ashqan alghashqy ústazy. Jiyrma jasynda soldattan qashyp Tobyqty eline singen ol tatarsha-qazaqshany aralastyryp sóilegen. Mәselen, jas Abaydyng zerektigine qatty tanyrqap, Qúnekene: «Myna Abay bek ziyrek, dana yigit, ony shahargha oqugha bermekke kerek» dep aita beripti jaryqtyq. Onyng óle-ólgenshe tek qana Jiydebaydy mekendegeni (Zere men Úljan ziratyna jerlengeni sol) jәne ózin «yrghyzbaymyn» degeni, Abaydy inisi sanaghany jәne bar. Mine, jasy eluge taqaghanda Abay alghashqy ústazymen Jiydebayda qayta qauyshady.
Abaydyng «Ghalymnan nadan artpas úqqanmenen» deui – jalyqpay ústazdyq qylghan, kimi ghalym, kimi nadan ekenin aiyrghan adamnyng sózi. Ghalym adamgha, әlbette, boyyna sinip, bolmysyna ainalghan aqiqat qymbat, sony qorghap baghady. Al nadan kisi bilgishsip, shamyrqanyp qansha jerden búlqynsa da bәribir terenge boylay almay, haqiqat ýstinde kóbiktey qalqidy. «Taghdyr kórmey qoymaydy búqqanmenen» – ózin ózgerte almaghan adamnyng taghdyry da ózgermek emes. Qayta jauqazyn qúsap erte kóktep, tez solady.
Sóitip, ólendegi tórelik pen qatang ýkim «men hakimning sózimin» dep túr. Demek, bir auyz ghibrat óleng 1897 jylgha kirpish bolyp qalansa nesi aiyp. Búl Abay «Ghaqliya» (oghan 40 qarasózi kirgen) atty qoljazba kitabyn tәmamdaghan, ony «balalardy oqyt dep moldagha әkep bergen» (Uәsiylәning sózi), yaghny kónili jay tapqan uaqyt bolghanyn aita otyrayyq.
Týiin:
Qúrmetti oqyrman, býgingi tanda Abaydyng tól ólenderining sany 195-ke jetti. Ony bayaghysha «175» dep kem sanau endi jaramas (kenestik dәuirding talaby, sharty kelmeske ketti). Tórt maqalada negizgi mazmúngha kirmey kelgen aqynnyng 17 óleni sarapqa salynyp, qúdaya tәube, olardyng datasy anyqtaldy. Ózderiniz de kuәsizder, bolsa arhivke, ol bolmaghanda kónilge qonymdy qisyngha jýgindik. Yaghny Múhtar Áuezovtin: «Sózimiz dokumentke, shyn ghylymdyq jaghdaygha, tym qúrysa kónilge anyq qonymdy dәlel, ónimdi oigha sýiensin» degeni basshylyqqa alyndy. Keler úrpaq keregin alar, «keregi joq dese, óz sózim ózimdiki» (Abay) dep izdengen isimning biri osymen tәmam.
Asan Omarov,
abaytanushy.
Abai.kz