«Qazaqstan tabighy resurstargha óte bay», «Qazaqtyng jerining asty da ken, ýsti de ken» degendi әrbir qazaq kýn sayyn demeseniz, kýnara bir aitatyny ótirik emes. Jәne búl sózderding jalghany joq. Shynynda, Qazaqstan tabighy resurstar qoryna bay memleket.

Ashyq derekkózderdegi qaysybir jylghy mynaday mәlimetterdi sózdelelge úsynayyq: Qazaqstan dýniyejýzining 186 elining ishinde volifram, qorghasyn jәne bariyding qory boyynsha birinshi orynda, hromiyt, kýmis jәne sink boyynsha ekinshi, marganes jәne molibdennen ýshinshi, mys qorynan  tórtinshi, uran boyynsha besinshi, altynnan altynshy, temir keninen jetinshi, qalayy men niykeliden segizinshi, kómir men tabighy gaz boyynsha toghyzynshy, múnay boyynsha on ýshinshi orynda eken. IYә, búl derekter býgingi kýni azdy-kem eskirgen boluy mýmkin. Dese de, aqiqattan tym alshaq emes...

Suretter: Abai.kz

APAQ TAPQAN QARA TAS – QAZAQQA JYLU BOLGhAN TAS...

Býgingi Qazaqstanda sala mamandary zerttep, anyqtaghan jerasty hәm jerýsti kenderdin, tabighy resurstardyng san týri bar. Biraq, solardyng ishindegi qazaq júrty qyzyghyn tóteley kórgen eng basty baylyq ol – kómir desek, qatelespeymiz. Al kómir degende oigha birden oralatyny – Qaraghandy jeri.

Osydan 190 jyldan asatyn uaqyt búryn Qaraghandynyng Núrasynyng tónireginen Apaq Bayjanov tapqan tas kómir kýni býginge deyin qazaqtyng kәdesine jarap keledi. Ashyq derekterdegi mәlimetterge sensek, Qazaqstanda barlanghan tas kómir men qonyr kómirding qory 200 mlrd. tonnadan asady eken. Alghash Qaraghandy jerinen tabylghan kómir keyin kele Qazaqstannyng ózge de ónirlerinde anyqtaldy. Solardyng birsypyrasy: Ekibastýz, Maykóben, Obaghan, Jilinshik, Teniz-Qorghaljyn, Shu, Ile (Qaljat), Tómengi Ile (Ontýstik-Balqash) jәne Oral-Kaspiy (Jayyn-Jem) basseynderi. Daliyp jatqan Qazaqstannyng kóptegen óniri (auyl-audandar, irili-úsaqty qalalar men kentter) kýni býginde osy qara altyn – kómirmen jylynyp otyrghany jәne fakt.

Suretter: Abai.kz

ShÚBARKÓLDING KÓMIRI ÁLI 150 JYLGhA JETEDI...

Al sol kómirdi kimder qazyp jatyr? Olardyng hal-jaghday, túrmys-tirshiligi qalay? Kenshilerge qanday jaghdaylar jasalghan? Biz juyrda Qaraghandydan 540 shaqyrym jerde ornalasqan Shúbarkóldegi kómir kenine saparlap bardyq.

Shúbarkólding kómir keni 1983 jyly ashylghan eken. Al kómirdi ashyq әdispen óndiru 1985 jyldan bastap jýrgizilip keledi. 2025 jyly – Qazaqstannyng tau-ken ónerkәsibindegi kóshbasshylardyng biri sanalatyn әigili «Shúbarkól kómir» kәsipornyna túp-tura 40 jyl. Osy 40 jyldyng ishinde Shúbarkólde óndirilgen kómir kólemi 200 million tonnadan asady. Al jyldyq óndirilgen kómirding kólemi – 12, 5 mln tonnadan asady.  «Shúbarkól kómir» – qúndy qazbany óndiruden respublika boyynsha ýshinshi orynda túrghan alyp újym. Mamandar Shúbarkólde әli 150 jylgha jetetin kómir qory baryn aitady.

Mamandar sonday-aq, «Shúbarkól kómirdi» Qazaqstandaghy iri energetikalyq kómir óndirushilerining biri dep baghalaydy. Shúbarkól kómirin onyng joghary kaloriyalyghyna jәne kýlining az boluyna baylanysty ony ekologiyalyq taza energiya tasymaldaushylargha jatqyzady.

Suretter: Abai.kz

KÓMIR QALAY QAZYLYP JATYR?

«Shúbarkól kómir» kәsipornynyng negizin «Ortalyq» jәne «Batys» deytin eki iri kómir razrezi qúraydy. Búl rezervter Qaraghandy ​​oblysynyng Núra audanynda ornalasqan. Eki karierde de kómir óndiru ashyq әdispen jýrgiziledi. Yaghni, kómir qazu – jalang qolmen jerding astyna shahta salu arqyly emes, arnayy tehnika, mashinalandyrylghan keshen arqyly qazyluda. Jerding betki qabatyn ashudan bastap, kómirdi qazyp alugha deyin ekskavatorlardyng kýshimen qazyluda. «Shúbarkól kómir» kәsipornynda kenshiler (júmysshylar) tolyqtay derlik japondyq «Hitachi» kompaniyasynyng ónimdiligi joghary gidravlikalyq ekskavatorlary men Reseyde shygharylghan EKG ekskavatorlarymen qamtylghan. Al ashyq kenishterden tau-ken massasyn jәne kómirdi shygharudy jýk kótergishtigi 60-tan 220 tonnagha deyingi «Caterpillar», «Hitachi» jәne «BelAZ» avtosamosvaldary jýzege asyruda. Bulidozerler, greyderler men tiyegishter joldardy dayyndaumen, tieu júmystarymen jәne ýiindilerde tau-ken massasyn qabyldaumen ainalysuda. Múnyng barlyghyn biz óz kózimizben kórip, sondaghy júmysshylarmen birli-jarym kýn birge jýrip, bilip qayttyq.

Suretter: Abai.kz

ShÚBARKÓL BASShYLYGhY: BIZGE KÓMIRDEN BÚRYN ÁRBIR KENShINING ÓMIRI QYMBAT!

«Shúbarkól kómir» kәsipornynda úzyn-sany 3 myngha juyq júmysshy nәpaqasyn tauyp, otbasyn asyrap otyr. Olar 15 kýndik vahtalyq rejimde júmys jasaydy. Yaghni, bir vahtalyq rejimde 1500-gha juyq adam júmys isteydi. Olar 2 auysymda, kýndizgi jәne týngi auysymdarda enbek etude. Kәsiporyn júmysshylaryna barlyq jaghday jasalghan desek artyq aitqandyq emes. Múnda eng әueli vahtalyq kent bar. «Shúbarkól kómir» júmysshylary osy kentte tegin jataqjaymen qamtylghan. Al múndaghy ortasha ailyq 500 myng tengeden asady.

«Jerding kómirine qúnyghyp, kenshilerding ómirin nazardan tys qaldyrghan kezimiz joq. Bizge osyndaghy әrbir júmysshynyng ómiri qymbat», - deydi «Shúbarkól kómir» AQ Bas diyrektory Sergey Kim myrzamen sóileskende.

Suretter: Abai.kz

ShÚBARKÓLDING VAHTALYQ KENTI

«Shúbarkól kómir» AQ vahtalyq kentinde júmysshylargha barlyq qolayly jaghdaylar qarastyrylghan. Bizde әr júmysshy kýndelikti dәrigerlik tekseruden ótkizilip qana, júmys alanyna jiberiledi.

Bizding vahtalyq kentting aumaghynda juyrda jana sport kesheni ashyldy. Sport kesheni barlyq kerek-jaqtarmen týgeldey qamtylghan. Múnda tipti, arnayy eki jattyqtyrushy júmys jasaydy. Bizding júmysshylar kýndiz-týni ken qazyp qana qoymay, osy sport kesheninde ózderi qalaghan sport týrlerimen ainalysyp, tipti kәsiporynaralyq, qalalyq, oblystyq, respublikalyq jarystargha qatysu mýmkindigine iye. Búl sport keshenin ashudaghy basty maqsattardyng biri – újymdyq ruhty kýsheytu bolghan. Qazir búl oiymyz óz jemisin berdi», - deydi Sergey Kim myrza.

Jana ashylghan sport keshenining aumaghynda: zamanauy qúral-jabdyqtar, futbol, basketbol jәne voleybol alandary, ekinshi qabatta arnayy jabdyqtalghan zal da qauipsizdik talaptaryna say janartylghan biyiktikte júmys isteuge arnalghan jattyghu alany ornalasqan.

Sonymen qatar, «Shúbarkól kómir» AQ vahtalyq kentining aumaghynda 4 birdey zamanauy ýlgidegi jataqhanalar men bir qabatty túrghyn ýiler, bir mezette 200 adam erkin tamaqtana alatyn ýlken ashana men jenildetilgen baghadaghy azyq-dýkeni, karaoke zaly ornalasqan. Tipti, Shúbarkól júmyskerleri ýshin Qaraghandymen ekiarada qatynaytyn arnayy temirjol vagondary da bar eken. Búl vagondar júmyskerler ýshin tegin. Yaghni, kәsiporyngha kelip-ketuge deyin jaghday qarastyrylghan.

«Bizding «Shúbarkól kómir» vahtalyq kentinde júmyskerlerimizge әrtýrli as mәziri men jayly atmosferany úsynyp, júmys pen demalys ýshin salauatty ortany qúrugha barlyq jaghynan kýsh saludamyz», - deydi «Shúbarkól kómir» basshylyghy.

Suretter: Abai.kz

BALAMASY JOQ KOKS-HIMIYa ZAUYTY: KÓMIRDE BAR KÓP ÓNIM...

Júrt múnaydan alynatyn ónimning san aluan týri bar ekenin jaqsy biledi. Al qazaq múnayyna basty balama sanalatyn – qazaq kómirinen ne shyghady degende, kóbimiz kidiristep qalamyz. Rasynda, bizde múnay-himiyasy hәm múnay ónerkәsibi jiti zerttelgen jәne kóp jazylghan taqyryp. Al kómir-himiyasy nemese kómir ónerkәsibi turaly kóp aityla bermeydi.

Kómir ónerkәsibi – elimizdegi eng kóne sharuashylyqtardyng biri sanalady. Al elimizde paydalanylatyn otynnyng 1/2 bóligi dәl osy kómirding ýlesine tiyesili eken. Býgingi tanda kómirden әrtýrli әdistermen sharuashylyqtyng týrli salasyna qajetti 350-den astam qúndy zat alynady eken.

«Shúbarkól kómir» AQ 2006 jyldan beri arnayy koks shygharatynyn biri bilse, biri bilmeydi. Al 2021 jyly arnayy koks shygharatyn zauyttyng ekinshi kezegining qúrylysy bastalghan.

ARNAYY KOKSQA SÚRANYS KÓP

«Shúbarkól kómir» – zaman kóshinen qalmay kele jatqan kәsiporyn. Múnda negizgi óndirispen qatar kómirdi tereng óndeu baghdarlamasy bar. Kәsiporyn basshylyghy óndiristi әrtaraptandyru maqsatynda Qazaqstanda balamasy joq, arnayy koks shygharatyn zauytty iske qosqan.

Arnayy koks shygharatyn zauyt «Shúbarkól kómir» óndiristik alanynda ornalasqan. Tómen temperaturaly qúrghaq tazartu tehnologiyasy boyynsha arnayy koks óndiretin zauyttyng jalpy óndiristik quaty 210 myng tonna jalpy ónimdi qúraghan. Al 2021 jyly kәsiporyn alanynda arnayy koks shygharatyn jana zauyttyng qúrylysy bastalghan. Zauyttyng quattylyghy jylyna 400 myng tonna ónimdi qúraydy.

Atalghan jobagha salynghan investisiya 60 mlrd tengeni qúraghan. Osy arqyly zauytta 185 jana júmys orny ashylghan. Óndiriste eng zamanauy tehnologiyalyq sheshimder men avtomatika qoldanylady.

QR tau-ken metallurgiyalyq kәsiporyndary qauymdastyghynyng mәlimetteri boyynsha, arnayy koksqa degen Qazaqstannyng ishki qajettiligi jylyna 1 million tonnadan asady eken. Al arnayy kokstyng basym bóligi qazirgi tanda elimizge Resey men Qytaydan әkelinip jatyr.

Suret: egemen.kz

«Búghan bizden basqa investor aralasqan joq, óz jobamyz. Halyqaralyq tehnologiyalyq sheshimderdi paydalandyq (Qazaqstanda múnday óndiris bolghan joq), key túsyn ózimizding mamandar jetildirdi. Búl osy jobagha qatysqan otandyq mamandarda tiyisti biliktilik dengeyi men kez kelgen tehnologiyany beyimdey alatyn kәsibiylik bar degendi bildiredi. ERG-da sonday joghary dәrejeli injener men tehnologterding bar ekenin de maqtanysh etemiz. Áriyne, arnayy koksty dayyn kýiinde satyp alghangha qaraghanda birshama qymbat. Degenmen búl men aitqan júmys istep túrghan jәne janadan qúrylghan kәsiporyndardy janghyrtu ghana emes, úzaq merzimdi basymdyqtar túrghysynan óndiristik ýderisti qayta qaraytyn «industrialdy modernizm» sayasatymen ýilesetin reinvestisiya strategiyasyn menzeydi», - deydi «Eurasian Resources Group» (ERG) diyrektorlar kenesining tóraghasy Shuhrat Ibragimov (Derekkózi: egemen.kz. 22.10.2024).

ERG qúramyndaghy «Shúbarkól kómir» AQ jana arnayy koksty óndiretin zauyty 2024 jyly jobalyq quatqa jetip, 478 000 tonna ónim shygharghan. Búl josparly kórsetkishten aitarlyqtay joghary nәtiyje sanalady.

«Zauytta óndiriletin speskoks importqa tәueldilikti azaytugha mýmkindik beredi. Qazir naryqta múnay, belsendirilgen kómir, tehnikalyq kómir, metanol jәne karbonattar siyaqty qayta óndelgen ónimderge súranys joghary. Bolashaqta osy ónimder qatary keneytiletin bolady. Biz kómirdi tolyq siklmen óndep, bolashaqta kómirden — koks, koks arqyly — gaz, gazdan — elektr energiyasy aludy maqsat etip otyrmyz», - deydi «Shúbarkól kómir» AQ kәsiporynnyng bas diyrektory Sergey Kiym.

ÁRTARAPTANDYRYLGhAN ÓNDIRIS: «ShÚBARKÓLDIN» ÓNIMDERI

Qazirgi tanda «Shúbarkól kómir» tek qana kómir qazyp, ony Qazaqstannyng ishki naryghyna jәne syrtqa eksporttap otyrghan joq. Sonymen qatar, óndiristi әrtaraptandyru boyynsha kómir ónerkәsibin meylinshe damytyp, kómirden týrli ónimder aluda. Solardyng birsypyrasy minekeyiniz:

1) «Shúbarkól kómir» óndiristik alanynda negizgi ónimderden basqa, jylyna 72 myng tonna kómir shayyry men kómir mayy óndiriledi. Sonday-aq, taghy bir auqymdy joba – koks-himiya sehynda arnayy koks úsaqtarynan belsendirilgen kómir óndirilude.

«Búl qazirding ózinde әrtaraptandyrudyng ekinshi kezeni, óitkeni ónimning qosylghan qúny kómirding qúnynan eki ese joghary. Obektting óndiristik quaty jylyna 1 myng tonna belsendirilgen kómirdi qúraydy. Kәsiporyn jana jәne TMD elderinde balamasy joq», - deydi zauyt basshylyghy.

2) «Shúbarkól kómir» óndiristik alanynda 2022 jyly gumattar óndirisi bastalghan. Búl – gumindi tynaytqyshtar (natriy gumaty). Onyng shiykizaty Shúbarkól ken ornynyng tozghan kómirleri. Búl óndiristik qaldyqtardy qayta óndeu mәselesin sheshuge kómektesetin manyzdy ekologiyalyq joba.

3) 2024 jyly tynaytqyshtyng taghy bir týri – kaliy gumaty óndirisi boyynsha júmystar bastaldy. Sonymen qatar, kómirdi terendete óndeuding taghy bir baghyty – kómir shayyry men kómir shayyrynyng qaldyqtarynan kómirtekti talshyq óndiru qarastyryluda.

EURAZIYaLYQ TOP ELGE BET BÚRA MA?

Ayta keteyik: 2000 jyldyng qyrkýiek aiynan bastap «Shúbarkól razrezi» Euraziyalyq ónerkәsiptik qauymdastyqtyn,  yaghny ERG (Euraziyalyq Top) qúramyna qúramyna kiredi.

Osy tústa aqiqatyn aitu paryz: Qazaq júrtynyng Euraziyalyq topqa qatysty kózqarasy ekiúshty. Eski biylik túsynda (Núrsúltan Nazarbaev) Qazaqstannyng esepsiz tabighy resurstaryna erkin qol jetkizgen Aleksandr Mashkeevich bastaghan Euraziyalyq ýshtikting úshar basyndaghy myrzalar qazaq júrtyna qaraylasqan joq. Ásirese, Mashkeevichter paralleli pasporttaryna hәm eks-preziydent Nazarbaev komandasyna arqa sýiep, qazaqtyng qazba-baylyghynan týsken qyruar qarajatty shetel asyrdy. Sol ýshin de Euraziyalyq ýshtikke qazaq eli ókpeli. Ókpesin aitqan qazaqqa, Qazaqstangha Mashkeevichter әueli minez kórsetip: «Qajet bolsa, biznes-aktivterdi satyp, elden ketu qiyn emes», - degeni de esimizde.

Suret: egemen.kz

ShUHRAT IBRAGIMOV: INVESTISIYaNY ÚLTTYQ EKONOMIKAGhA SALAMYN!

Dese de, qazir ERG (Euraziyalyq Top) basshylyghy auysty. «Eurasian Resources Group» (ERG) diyrektorlar kenesining tóraghasy bolyp taghayyndalghan Shuhrat Ibragimov taghayyndaldy. Shuhrat Ibragimov basshylyqqa kele-sala: «Últtyq ekonomikagha investisiya saludy – basty basymdyqqa ainaldyramyn», - dep qazaq tilinde súhbat berdi.

«Qazaqstan azamaty retinde óz elime, últtyq ekonomikagha investisiya salugha basymdyq beremin. Bizding kәsiporyndardyng kóbi jәne basym quattylyq Qazaqstanda ornalasqan. Sondyqtan bógde nysandar ýlesin tómendete otyryp otandyq óndiristi damytu jәne janghyrtu – biregey tandauymyz. Qazaqstan zauyttaryna ERG әrqashan basymdyq bergen. Mening de basty maqsatym – eldegi óndiristi úlghaytu. IYә, biz kompaniyanyng aldynghy onjyldyqtaghy damu baghdarlamasyn almastyratyn jana qúndylyq, jana strategiyamen júmys isteymiz. Búl strategiyany «industrialdy modernizmnin» bir sipaty desem bolady, yaghny bayyrghy óndiris oryndaryn qayta jaraqtandyru jәne bizding kompaniyada bar bәsekeli artyqshylyqty kýsheytetin jana jobalardy qúru. Sonyng nәtiyjesinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev aitqan «ekonomikanyng ónerkәsiptik negizin» qalyptastyramyz», - dedi Shuhrat Ádiljanúly (Derekkózi: egemen.kz. 22.10.2024).

Taqyrypqa túzdyq: Osy tústa Euraziyalyq ýshtikting ózge de oiynshylaryna qatysty orys tildi BAQ-ta alyp-qashpa әngimelerding sheti kórine bastady. Mashkeevich pen Shodiyevter әuleti «Investisiyany Qazaqstan ekonomikasyna salamyn», - degen Shuhrat Ibragimovting bastamasyn ynta-shyntasymen qolday qoymasa kerek. Mashkeevich pen Shodiyevter әuleti óz ýlesterin ózge sheteldikterge satyp ketu jayyn talqylay bastaghany aityluda. Eger solay bolsa, aldaghy uaqytta estip-bile jatarmyz...

Ázirge, «Eurasian Resources Group» (ERG) diyrektorlar kenesining tóraghalyghyn tizgindegen Shuhrat Ádiljanúly: «Mening ghana emes, jas buynnyng kózqarasy túrghysynan qarasaq, biz bizneske bar nәrseni jalghastyru ýshin ghana emes, jana qúndylyqtar men tyng baghyttar qalyptastyru ýshin kelemiz. Álem qatty ózgerdi. Birer jyl búryn oiymyzgha da kelmegen tәuekelder men qaterler payda bolyp jatyr. Zamanauy әri tabysty kompaniya retinde múnday qauip-qaterdi biznesti jaqsarta týsuding mýmkindigi dep týsinemiz. Kem-ketigimizdi joyyp, artyq túsymyzdy nyghayta týsemiz. Ózgeris – damudyng ajyramas bóligi», - dep otyr.

Onyng qalay jýrip jatqanyn «Shúbarkól kómir» kenine ayaqtay baryp, kóz jetkizdik. Ondaghy óndiris qarqynyna, júmysshylargha jasalghan qamqorlyq pen qolayly jaghdaylargha kózimiz toyyp qaytty...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz