Amerikalyq jazushy Djudit Linberg Ghabit Mýsirepovting «Úlpan» romanyn oqyp jatyr eken. Ol búl turaly osy súhbatynda aitty.

Onyng «Aqmaral» atty romany qazir Amerikada kitap dýkenderinde satylyp jatyr. Ejelgi Ortalyq Aziya alqabynda ómir sýrgen kóshpeli taypadan shyqqan jauynger әielding taghdyry surettelgen tuyndy avtordyng jana romany.

Tómende onyng súhbatyn úsynamyz.

– Súhbat beruge kelisip, óti­nishimdi qabyl­daghanynyz ýshin rahmet. Sizding paraqshanyzdan «Aqmaral» atty roman jaz­gha­nynyzdan habardar bol­dyq. Qatelespesem, búl shyghar­ma­daghy ­basty keyipker men oqigha Ortalyq Aziyagha, onyng ishin­de Qazaqstangha qatysty siyaqty.

– Dәl solay. «Aqmaral» – b.z.d. V ghasyrda Ortalyq Aziya dalasynda ómir sýrgen kóshpeli әiel-jauynger turaly roman. Búl tuyndy Qazaqstan­da­ghy Esikten tabylghan Altyn adam men Tyvadan tabylghan Sibir múz hanshasy turaly arheologiya­lyq zertteulerge negizdelgen. Atalghan taqyryp­qa qatty qyzyqtym. Grek tarihshysy Gerodot­tyng Troya so­ghysyna qatysqan amazonkalar turaly jazbalaryn da zerttedim. Osy kitapqa kirispes búryn shygharmashylyq izdenis ayasynda tariyhqa, Ortalyq Aziyanyng keng kósilgen alqabyna jәne mәde­niyetine tereng ýnildim. Shyghar­many jazu barysynda kóshpe­lilerding mal sharuashylyghy men anshylyqqa negizdelgen dәstýrli ómir saltyn týsinuge tyrys­tym. Mening maqsatym – osy úmyt qalghan kóne mәdeniyetti adamzat tarihynyng ýlken hronologiya­synda kórsetu boldy.

– Osynday roman jazu iydeyasy qalay payda boldy?

– Barlyghy Sibir múz hansha­sy turaly derekti filimdi kórgen­nen bastaldy. Men ejelgi tarih pen arheologiyany jaqsy kóre­min, әsirese әielderding ómiri turaly búryn estimegen, oqymaghan ­derekter, ashylghan shyndyqtar meni qatty qyzyqtyrady. Biz aityp otyrghan múz hanshasynyng mýrdesi óte jaqsy saqtalghany son­shalyq, ony kóz aldyma eles­tetuge de bolatyn edi. «Ol qalay ómir sýrdi eken, nege sonshama alys jerde jerlendi?» degen súraqtar meni kýn sayyn tolghandyrdy. Zertteu barysynda onyng jalghyz emes ekenin, sol dәuirde kóptegen әielding әskery jaraqattardan ólgenin anyqtadym. Osy tarihy derekterdi jinaqtap «Aqmaral» romanyn ómirge әkeldim. Búl atau qazaqsha «aqbóken» degen maghyna beretinin de týsindim. Osy rәmiz romanymnyng manyzdy ruhany bóligine ainaldy.

– Kóshpeli halyqtar, sonyng ishinde qazaq­tardyng ómiri men tarihy turaly aghyl­shyn tilinde jazylghan shyghar­malar sausaqpen sanar­lyq. Shyn mә­ninde, nomadtar óz dә­uirinde erkin әri shynayy ómir sýrgen. Biraq qazirgi uaqytta olardyng qúndylyqtary men ómir saltyn dәriptey almay otyr­myz. Búl turaly ne oilaysyz?

– Óte ýlken mәsele turaly oy tastap otyrsyz. Shyn mәninde sarmattar nemese Ortalyq Aziya turaly Batys әdebiyetinde óte az jazylghan. Men osy úmyt qalghan tariyhqa oqyrmandardyng nazaryn audarghym keldi. Kóptegen adamgha ejelgi halyqtardyng jetis­tikteri men kóshpeli mәdeniyeti­ning kýrdeliligin týsinu qiyngha tý­seri anyq. Al men kóshpeli halyq­tardyng tabighatpen ýilesimdi ómir sýrui tanghajayyp mýmkin­dik ekenin týsindim. Olardyng úghy­­myndaghy «tu tikken jerin túghyrym dep» tanuy maghan qatty әser etti. Oilanyp kórsek, Batys órkeniyetinde biz tabighattan alystap baramyz. Al óz keyipkerlerim arqyly jer men tabighatqa degen erekshe qarym-qatynasty jetkizgim keldi.

– Sizding romanynyzgha synshylar joghary bagha beripti. Múnday tarihy mәlimetti qay­dan aldynyz?

– Men kóptegen arheologiya­lyq jәne tarihy derekkózge jýgindim. Sonday-aq Qazaqstan, Mongholiya jәne Tyvadaghy әli kýnge deyin saqtalghan kóshpeli mәdeny dәstýrlerdi zerttedim. Romandy jazu barysynda ótken dәuirding enshisine tiyesili kóshpeli mәdeniyetti shynayy kórsetuge tyrystym. Batys adamy bolsam da, kóshpeli júrttardyng tózimdiligi men ózin-ózi qamtamasyz etu qabiletin joghary baghalaymyn. Shyndyghynda, qazirgi zamanda olar­dyng ómirin qaytalau tym qiyn­gha týseri sózsiz. Bir nәrse anyq, osy shygharmany jazu ar­qyly kóshpeli halyqtardyng kýsh-quaty men danalyghyn sezin­dim.

– Sarmat dәuirindegi әiel ja­uyn­gerding bey­nesin jasauda qanday qiyndyq boldy?

– Maghan әiel adamnyng soghys­qa sanaly týrde baruyn eles­te­tu óte qiyn tiydi. Óitkeni zor­lyq-zombylyqqa qarsy adam­myn. Biraq keyipke­rim Aqmaral ómir sýrgen dәuir men qúndylyq­tar mýldem bólek edi. Ol jabayy andardy aulap, jau­larmen shayqasugha mәjbýr boldy. Árbir shayqas sahnasyn jazu kezinde Ortalyq Aziyanyng dәstýrli «kó­meymen aitatyn» әnderin tyndap, sol zamandaghy qorqynysh pen shayqas auyrtpalyghyn terenirek sezinuge tyrystym.

– Amerika men basqa elder­ding oqyrmandary romanynyzgha qanday bagha berip jatyr?

– Men romanymnyng auqym­dy týrde qabyl­dan­ghanyna óte quanyshtymyn. Amerikalyq oqyr­­mandar men basqa elderden kel­gen pikirler riza­shylyqqa toly dep aitar edim. Olar Orta­lyq Aziyanyng bay tarihyna tan­ghalyp, romandaghy әiel jauyn­gerlerdi «Taqtar oiyny» sekildi qiyaldan tughan keyipkerler emes, shynayy tarihy túlghalar ekenine tandanysyn bildirip jatyr.

– «Aqmaral» romanyn qa­zaq tiline audaru turaly úsy­nystar boldy ma?

– IYә, audarmagha degen ýlken qy­zyghushylyqty bayqadym. AQSh-ta tú­ratyn nemese aghyl­shyn ti­lin biletin qazaqtar bayla­nys­qa shyghyp, óz pikir­lerimen bólisti. Biraq әli kýnge deyin audar­ma bo­yynsha naqty keli­sim jasalghan joq. Biraq Qazaq­stannan ­baspa ókilderi maghan nemese mening baspama habarlasady dep ýmittenemin. Búl romandy eng jaqsy týsinetin oqyrmandar Qazaqstanda ekenine senimdimin.

– Qazaq әdebiyetimen tanys­tyghynyz bar ma?

– Qazaq oqyrman­dary­nyng úsynysymen auda­rylghan keybir shygharmalardy oqugha mýmkindik tudy. Qazir Ghabit Mýsirepovting «Úl­pan» romanyn oqyp jatyrmyn. Qazaq әdebiyetining bay múrasy­men tolyq tanysa almaghanyma ókinemin, biraq audar­ma arqyly odan әri zerttegim keledi. Ádeby audarma mәdeniyetimiz ben ortaq adamzattyq qúndy­lyqtarymyzdy týsinuding manyzdy qúraly dep bilemin.

– Altyn uaqytynyzdy qiyp, súhbat berge­ninizge rahmet!

– Sizge de rahmet! Shyghar­ma­shylyq baylanysta bolayyq.

Aghylshyn tilinde súhbattasqan Dýisenәli Álimaqyn 

Abai.kz