Býkil elimiz II Dýniyejýzilik soghystyng Shyghys maydanyndaghy jeniske jetken kýnining 80 jyldyghyn keninen atap ótuge osy bastan kirisip ketti. Búl ýrdisten Abay oblysyda tysqary qalghan joq. 

Oblystyng Altay ólkesine tayau tústaghy Boroduliha audanyna qaraytyn Zubaiyr auylynyng túrghyndary 1939-1945 jyldary etegimen ot keshken batyr atalarynyng esimderi eskerusiz qalmas ýshin 80 jyldyq tarihy bar adamzat basyna týsken zúlmat kýnderderdegi habar-osharsyz ketken jerlesterining taghdyryna qatysty «әskeriy-patirottyq izdeu» júmystaryn qolgha aldy.

Suret: Avtordyng jeke alibomynan alyndy.

Eng bastysy Zubair auylynan Úly Otan soghysyna attanyp, tughan jerge oralmay qalghan jýzden asa bozdaqtyng aty-jónderi oiyp jazylghan eskertkish qanshama el-júrt erlikterine bas iyip,  taghyzym etetin kiyeli oryngha ainaldy. Osy auyldyng tumasy ólketanushy tarihshy ústaz Baymúhamet Aytughanov úzaq jyldan beri óz әkesining kezinde habar-osharsyz ketti dep sanalghan agha-inileri Orazghali, Ghaliakbar, Qabnúr (aghasy Bostannyng úly) Sýiindikovting erlikpen qaza tapqany jónindegi derekke qol jetkize aldy. Búl arada atap aitatyn bir dýnie kezinde Ahmetqaly Sýiindikov 1950-shi jyldardan bastap aghasyna izdeu salyp, KSRO kezinde Podolisk Ortalyq әskery arhiyvinen eki mәrte tek habar-osharsyz ketti degen jauap alyp, kónili qúlazyp, aghasynyng qabirin taba almaghany ýshin ókinishpen ómirden ozdy. Biraq әkesining kónilindegi arzuly da, asyl armanyn oryndau ýshin artynda qalghan úly Baymúhamet 2020 jyldan bastap qaharman atasynyng ómir deregine qoljetkizu ýshin RF әskery arhivteri men týrli mekemelerine súrau saldy. Atamyz qazaq «Izdegen jeter múratqa» degendeyin biyl, yaghni, Úly Otan soghysyndaghy Jenisting 80 jyldyghy qarsanynda Orazghaly Sýiindikovting kenes-nemis soghysyndaghy qay maydanda shayqasyp, qay jerde erlikpen qaza tapqany jónindegi naqty dәiekti derekke qol jetkize aldy. Osylaysha, Baymúhamet aghamyzdyng 5 jyl boyghy tynymsyz da, qajyrly izdenisi óz jemisin berdi desekte bolady. Endi osy 5 jyl boyghy tynymsyz da, qajyrly izdenisting qalay bolghany jóninde aghamyzdyng sózine kezek bereyik:

Suret: Avtordyng jeke alibomynan alyndy.

- Eng birinshi atamnyng deregin biludi Boroduliha audanynyng qorghanys isteri jónindegi bólimining basshysy Jenis Ásetqazyúlyna jolyqtym. Isting mәnisin biletin Jenis inim birden meni jyly qabyldap, dereu Abay oblystyq  qorghanys isteri jónindegi bólimine qonyrau shaldy. Ol jaqtyghylar bizge qújatymyzdy ózderine jiberudi súrady. Qújatty bizden alghannan keyin oblystaghylar ony RF Podolisk Ortalyq әskery arhiyvine joldady. Búlarada mening izdenisimning Alla sәtin saluyna 1941-1945 jj. kenes әskerlerining aty-jónderining kompiuterilik derek qorda birizge týsui sep boldy. Jәne menen Resey jaghy tuystyghymdy dәleldeudi talap etti. Men óztarapynan olar súraghan qújattardyng bәrin jiberdim. Nәtiyjesinde, kezinde óz әkem talay jyl izdep taba almaghan qújatqa bir jyldyng ishinde qol jetkizdim. Endigi maqsatym atamnyng basyna baryp, tughan jerining topyraghyn salyp qaytu.

IYә, kózimizge aghamyzdyng yjdahattyqpen jinaghan Sýiindikovter әuletining latyn jazuymen jazylghan 1937 jylghy qújaty ottay basyldy. Úly Otan soghysyna bir shanyraqtan attanghan ýsh azamattyn  habar-osharsyz ketui artynda qalghan úrpaqtary ýshin óte auyr. Endi mine sol arystardyng birining qaza tauyp, jerlengen jerining tabyluy dәtke medet.  Sonymen biz barghan shaqta Baymúhamet agha ózine kelgen myna derekti bizge úsyndy:

Suret: Avtordyng jeke alibomynan alyndy.

«Resey Federasiyasy Qorghanys ministrligining ortalyq múraghaty» federaldyq memlekettik qazynalyq mekemesi

Múraghattyq anyqtama

Qyzyl әsker Suendukov Orazghali, 1909 jyly tughan, tughan jeri kórsetilmegen, 1944 jylghy ýy meken-jayy: Semey oblysy, Belaghash audany, Órnek kolhozy, 1 atqyshtar rotasynyng 951 atqyshtar polkining 265 atqyshtar diviziyasynyng pulemetshisi (әskery ataghy, meken-jayy, lauazymy, әskery bólimi qújatta osylay), 951 atqyshtar polkining 26.06.1944 jylghy № 013/n búiryghymen «Erligi ýshin» medalimen marapattalghan.

Marapattau turaly basqa mәlimetter joq.

Negizdeme: MÚ OA, marapattalghandardy esepke alu kartotekasy.

Ýzindi qújat mәtinin saqtay otyryp berildi.

Saqtau (múraghattyq) bólimi bastyghynyng orynbasary.

A.Cherkashiyn

Jaqynda Baymúhamet aghamyz taghy bir quanyshty habargha jolyqty. Atap aitar bolsaq, ShQO Óskemen qalasyndaghy Reseyding Bas konsuly Alan Aleksandrovich Hetagurovtan shaqyrtu aldy. Shaqyrtugha sebep bolghan jayt kezinde iyesine tabys etilmegen «Za otvagu» medalining kuәligin artynda qalghan úrpaqtaryna tabys etu. Aghamyzdyng joly Óskemenge týsip, atamyz keudesine tagha almay ketken  medalining kuәligin óz qolymen kózindey kórip alyp qaytty.

Suret: Avtordyng jeke alibomynan alyndy.

Kuәlikti alghannan son, aghamyzdy taghy bir quanyshty habar kýtip aldy. Qandy qyrghynnan qaytpay qalghan bozdaqtyng jatqan jerin tauyp, onyng  fotosyn týsiruge atalghan audanda tarih pәnining ústazy, Novopokrovka orta mektebining diyrektory Arman Múqanov jetekshilik etetin «Erlik- Danq» izdeu-zertteu toby da kómektesti. Mәn-jaydyng basyn ashyp Arman Múqanov 20 jyldan astam uaqyt boyy Boroduliha (búrynghy Belaghash) audanynan maydangha attanyp qaytpay qalghan jauyngerlerdi izdep tabuymen ainalysyp keledi. Aghamyz Arman bauyryna atasynyng jatqan jerin tapqanyn quana habarlaghan shaqta, ol qay jerde jerlengenining koordinatyn berudi súrapty. Arman, aghamyzdan alghan derekti ózining reseylik әriptesi Lodeypoliskiy audanyndaghy «Pereprava» izdeu tobynyng jetekshisi Vladimir Yurievich Sokolovqa joldap, nәtiyjesinde Orazghaly Sýiindikov jerlengen bauyrlastar ziratynyng fotosureti qolymyzgha tiyip otyrghan jayy bar.

Kezinde bir Odaqtyng qúramynda bolghan elder arasyndaghy bauyrlastyq qarym-qatynastyng әli syzat týspey saqtalynyp otyrghanyn osy bir aghamyz bastan ótkergen oqighadan-aq angharugha bolady desek, әste aqiqattyng aulynan alshaq ketpeymiz. Respublikamyzda ghana emes, Abay oblysy boyynsha Úly Otan soghysynyng 80 jyldyghyn layyqty qarsy aluda istelinip jәne qolgha alynyp jatqan is-sharalar óz jalghastyghyn tabuda. Biz sonyng bir aishyqty mezetin qalam úshyna iliktirdik.

Gýlbiyke Sýiindikova

Abai.kz