"Jas Alash" gazetining kollajy

... Asanәli agham sóilep jatyr eken, kýrkiregen qonyr dausynan birden tanyp, radionyng qúlaghyn kóterdim. – Men kýndelik jazam, – deydi agham.    – Mysaly býgin sening kelgenindi de sol kýndelikke týrtip qonym mýmkin. Biraq qazir kópke jariyalaugha bolmaytyn kýndelikterim de bar. Mening qolymda bireu tartyp alatynday mansap joq. Degenmen úrpaghyma kesiri tiyip kete me dep qauip qylamyn...

Áy, zaman-ay desenshi, arystanday agham osy kezde jýregi tarsyldap, búta týbine búgha qalghan týz qoyanyna úqsap ketkendey kórindi.

Aldymen Asaghamnan keshirim súrap alayyn. Óitkeni jogharydaghy sóz әigili akterding auzynan dәl osy kýiinde týse qalghan joq. Degenmen tilshi qyzgha bergen súh­batyndaghy kýndelik turaly aitqan oiynyng týiini – osy. Sonda Asekenning sandyghynda jat­qan kýndelikterding sarghayghan betinde ne jazylghan dep oilaysyz? Múny tap basyp aitpaghanmen, shamalap biluge bolatynday. Qoghamdy mazalaghan mәseleler Asekenning de jýregine salmaq týsirgen tәrizdi. Jemqor jýie, әdiletsiz biylik, súrqiya zaman sharshatqan shyghar. Álde Ke­dendik odaqtyng ertengi úr­paqqa tiygizer kesapaty shoshytty ma eken. Astanasy jarqyrap túrghanymen auyly qirap jatqan qazaq biyligining daraqylyghy toydyrghan bolar, bәlkim. Endeshe, nege ony ashyp aitpaydy? Sebe­bi sol, úrpaghyna “kesiri tiyip” ke­tui mým­kin. Osy bir “kesiri tiyip” de­gen sóz­ding ózi ishtegi qyjyldyng әlde­bireuge emes, joghary biy­­likke qatysy baryn anghartsa kerek.

Al endi jandy mýjip, jýikeni qajaghan dýniyeni qaghazgha týsirip, sandyqqa salyp qoyatyn adam jalghyz Asanәli Áshimov qana ma? Jogha. Halyqtyng alaqanynda jýr­genimen, sol halyqtyng sózin sóileuge kelgende bosaghanyng syrtynda qalatyndardyng kóbine ortaq dýnie búl. Olardyng býgin aitylmaghan sózding erteng kók    tiyndyq qúny bolmaytynyn úgha almaghany ókinishti. Óz úrpaghynyng amandyghy qoghamnyng ózgeruimen tikeley baylanysty ekenin týsin­beu – qasiret.

Bireuler «býgingi ziyaly biy­likke mýlde kerek emes» deydi. Búl sózge qosylu qiyn. Sebebi, keshegi Janaózen oqighasy kezinde mәselening ushyghyp bara jatqanyn sezgen biylik ziyalylardy úiqysynan oyatyp alyp, halyqqa basu aitqyzghanyn jalpaq júrt әli úmyta qoyghan joq. Múnayshylardyng múny ornynan túrghyza almaghan ziyalylar osylaysha biylikting artynan noqtaly taylaqtay erip berdi. Osydan keyin biylikting jaltaq, jaghympaz ziyalylarmen sanasuy mýmkin be?

Kýni keshe ghana Almatygha issaparmen kelgen N.Nazarbaev ziyaly qauym ókilderin qabyldady. Biri – jazushy Dulat Isabekov, ekinshisi, kýishi Shәmil Ábiltaev. Kýishini qaydam, belgili qalamgar preziydentpen búghan deyin de birneshe mәrte kezdesken. Biraq, mәsele kimning qansha ret Nazarbaevtyng qolyn alghanynda emes, aradaghy әngimening ne turaly órbigeninde bolsa kerek. Telearna tilshilerining óz sózin ýzip-júlyp bergenine qynjylghan Dulat Isabekov «Abay» aqpartattyq portalynyng birqatar saualdaryna kósile jauap beripti. Sonda jazushy men preziydent qanday mәselelerdi әngime qyldy? Qalamger Resey men Ukraina arasyndaghy teketiresten keyin elimizding soltýstik oblystaryna alandaytynyn jetkizipti. Preziydentting jauaby mynau: «Aghayyndy ekeui ala kóz bolyp jatsa, oghan bizding qatysymyz joq qoy». Jauapqa kónilimiz tolmaghanmen, manyzdy mәseleni tótesinen qoyghan qalamgerge kәdimgidey sýisinip qalasyz. Onyng ýstine búl joly preziydent «Dýke» dep sóilepti. El basshysynyng halyq qalamgerine «Dýke» degeni qúlaqqa qanday jaghymdy estiledi desenizshi. Teng dәrejedegi әngimede jazushy toqtap qalghan kóshi-qon mәselesin qozghapty. Preziydent kóshting qayta jalghasatynyn aitypty. Qysqasy, Dulat Isabekov «Elbasynyng elge degen yqylasyn osy joly erekshe bayqap» qaytypty. Mine, әngime osymen dogharylsa, dúp-dúrys bolar edi.  Biraq, jazushynyng súhbatynda mynaday bir әngime taghy bar. Preziydent Gaagadaghy kezdesulerding mәn-jayyn bayan etkende jazushy tek túrmay, bylay dese kerek: «Sizding AQSh peziydenti Barak Obama siyaqty túlghalarmen jeke kezdesip әngimelesuiniz bizding kónilimizdi tasytty. Sol jiyndaghy sayasatkerlerden sizding shoqtyghynyzdy biz biyik kórip otyrdyq». Osyny estigende preziyden jayrandap kýlip: «Bәri de elding qamy ghoy» dep mәz bop qalghangha úqsaydy. Múny jazushynyng ózi aityp otyr.

Al, Shәmil Ábiltaevtiki kezdesuden góri kishigirim konsert deuge layyq. Nazarbaevtyng qarsy aldyna otyryp alyp, «Shúbaratty» qashqan qúlanday jýitkitti deysiz. Otyryp degenimiz bolmasa, otyrghanmen qalqyp jýrgenning arasyndaghy bir qimyl. Kýiding yrghaghyna qaray dombyrasynyng basy aspandap-aspandap ketedi. Dombyranyng dynghyly tamam bolghanda, preziydent jymiyp, kýishining qolyn aldy.

Osynday kezdesulerden keyin, N.Nazarbaev ziyalylar turaly qanday oy qorytuy mýmkin? Múny endi óziniz shamalap túrghan shygharsyz. Al, bizding biletinimiz, preziydentpen kezdesken ziyalylar óz atynan emes, býkil ziyaly qauym atynan, kerek deseniz býkil halyq atynan kelip túrghanyn úmytyp ketetin tәrizdi. Álde úmytqan bolyp kórine salayyq dey me eken? Áyteuir qazaqqa jany ashityn bes qalamger bolsa, sonyng birine balap jýrgen Dulat Isabekovty әlgindey jalpaqshesheylikke qighyn-aq kelmeydi. Preziydentti arqadan qaghyp otyryp, alashqa paydaly bir isting basyn qayyryp tastasa, bir sәri. Al, aragha jyldar salyp, zәuimen bir kezdeskende preziydentti maqtap-maqtap mәz qylu...

Bylay qarasanyz, Qazaqstan basshysy maqtau men madaqtan kende bolyp jatqan joq. Kerek deseniz, preziydentting әr basqan qadamyna qadau-qadau shygharma, tarau-tarau ólen, qúlash-qúlash poema jazyp tastaytyn «ziyalylar shoghyry» qalyptasyp ýlgirdi. Olardyng qasynda mún-zaryn qaghazgha týsirip, kózden tasa jerge tastap qoyghan Asaghandarmen jylap kórisuge bolatynday. Núrsúltannyng «Mәngilik eli» jariya bolghan tústa Nesipbekting «Mәngilik el belgisi» ólenining jarq ete qaluy – osy sózimizge bir ghana aighaq.

«Ziyalynyng óresi búrynghysha, biraq órisi taryldy. Olar óz sózin birer gazetting betinde ghana aita alady. Ziyalynyng ýni halyqqa jetpeydi» degen pikirding qoghamdy kezip jýrgenine de birshama uaqyt boldy. Alayda múnymen kelise ketu qiyn. Mәselen Bayqonyrda «Proton» jarylyp, geptil tógilgende, kýni keshe Shúnghayda zymyran qúlaghanda «mening maqalamdy «Jas Alashqa» basyndarshy» degen ziyalyny kórgemiz joq. Ziyalylar aspannan bomba týsse de, «artynyng qayyryn bersin» dep jambastap jata beruge bar.

Auyt Múqiybek degen aqyndy biletin shygharsyz. Shegaranyng arghy betinen kelgen aduyndy jigit. Kóshi-qon turaly zangha engen ózgerister men tolyqtyrugha preziydent qol qoyghan tústa Auyt aqyn «Naghashyma hat» degen ýshbu hatyn jariyalady. Naghashasy – N.Nazarbaev. Biraq, jiyenshilep naghashysynan tay súramady. Hatynyng ózi «Tólqújatym men Jeke bas kuәligimdi keri ótkizuge múrsat beriniz, qúrmetti Núreke!» dep bastalady. Búl – kóshi-qonnyng toqtauyna jany kýigen aqynnyng janayqayy, «shettegi qazaq shegaranyng arghy betinde qantarylsa, mening qazaqstanda jýruge haqym joq» degendi menzegeni. Ýkimet basshysy Serik Ahmetovke «Qazaqty azapqa salmay, tolyq qúramynyzben otstavkagha ketiniz!» dep talap qoyghan da osy – Auyt.

Sonda Auytqa tuys bolghan shettegi qazaq ózge aqyn-jazushylargha jat pa?! Álde syrttaghy qazaq atamekenge týgel oralyp, últtyng úpayy týgendelmeyinshe, múndaghy halyqtyng da onbaytynyn ziyaly qauym bilmey me? Biz búl jerde Auyt Múqiybeketi maqtaghaly túrghan joqpyz. Qalam ústaghan bәring basqany qoyyp, Auyttyng qataryna shyghyndar, sóitip otstavka talap etip, ýkimet ýiining aldyna baryp jatyp alyndar demeymiz. Biraq, naghyz ziyalygha tәn minez, ziyalygha tәn sóz Auyttiki emegende, kimdiki? Auyttyng auzynyng «duasy» joq. Áytpese, osy sózi Halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri atanyp jýrgen qalamgerlerimizding bәri birigip aitsa, biylik atynan auyp týspese de, ziyalymen sanasar edi ghoy.

Áriyne, qoghamdaghy soqtaly mәselege óz oi-pikirin erkin bildiretin, aitpaghyn tizesi dirildemey jetkize alatyn ziyalylar bar. Biraq, olar tym az. Múhtar Maghauiyn, Qabdesh Júmadilov, Ghappas Qabeshev, Múhtar Shahanov, Sofy Smataev, Temirhan Medetbek, Iran-Ghayyp, Dulat Isabekov... Basqa kiming bar?

Dәl qazirgi jaghdayda halyqtyng múny men ziyalynyng zary bir jerden toghyspaydy. Osynday jaghdayda ýndemes ziyalynyng biylikpen auyz jalasyp, jogharydan birdeme dәmetui zandy shyghar. Biraq, últtyng úly atanyp, halyqtan qúrmet kýtuge haqysy bar ma?

«Jas Alash» gazeti