Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6779 0 pikir 17 Qyrkýiek, 2014 saghat 10:05

ZAGhIP BALALARGhA ARNALGhAN ORTALYQ AShYLDY

Astanada zaghip jәne kóru qabileti nashar balalargha qyzmet kórsetuge beyimdelgen alghashqy psihologiyalyq-pedagogikalyq týzetu ortalyghy ashyldy. Ortalyq №71 mektep-gimnaziyasynyng ghimaratynda ornalasqan. Astana qalasynyng әkimshiligi 450 sharshy metrlik  aumaqty bólip, ortalyqta júmys isteytin mamandardyng ailyq jalaqysyn tóleudi mindetine aldy. «Dara» qory óz kezeginde bólmelerge jóndeu jýrgizip, arnayy qondyrghylar, oqu qúraldarymen jabdyqtady. Ortalyqta emdeu-dene shynyqtyru zaly, Montessory kabiyneti, әdistemelik kitaphana bar.

Týzetu ortalyghy ay sayyn 50-ge tarta mýmkindigi shekteuli balalargha kómek kórsetedi. Birinshi kezekte – zaghip balalar qamtylady. Olargha tiflopedagog, logoped, defektolog, psiholog, horeograf, shynyqtyru mamandary memlekettik kvota arqyly tegin qyzmet kórsetedi. Mamandar balalardyng túrmystyq –әleumettik daghdylaryn qalyptastyrugha kómektesip qana qoymay,   olardy balabaqsha, mektepke dayarlaydy. Ortalyqtyng pedagogtary «Dara» qory «Samúryq» últtyq әl-auqat qorynyng qoldauymen úiymdastyrghan treningterge qatysyp, biliktiligin arttyrdy. Treningke jattyqtyrushy retinde Italiyadaghy psihologiya jәne psihomotorika institutynyng diyrektory Franko Baskaini, Reseyding beldi tiflopedagogy Venera Deniskina shaqyrylghan.

Mamandardyng aituynsha, zaghip balalardyng basym kópshiligi  intelekti dúrys bolyp tuady. Alayda adam býkil aqparattyng 90 payyzdan astamyn kóz arqyly qabyldaytyndyqtan, uaqyt óte balanyng damuy tejele bastaydy. Ata-analar arnayy bilimi bolmaghandyqtan, óz kýshimen búl mәseleni sheshe almaydy. Sondyqtan da zaghip balalar qatarlarymen birdey damuy ýshin bilikti mamandardyng uaqyt joghaltpay, erte aralasuy óte manyzdy.

 Osy uaqytqa deyin Astanada kóru qabiletinen airylghan balalargha bilikti kómek kórsetetin  mekeme bolghan joq. 0-7 jas aralyghyndaghy zaghip balalargha túrghylyqty jeri boyynsha әleumettik-medisinalyq-pedagogikalyq kómek úiymdastyrylmaghan.  Jaghday biyl ghana ózgere bastady.

Qala túrghyny Gýljahan Imanqúlova Sanjar men Saydulla esimdi egizderding anasy:

-  Biz ýshin ortalyqtyng ashyluy kópten kýtken oqigha boldy. Mening egizderim tórt jasta. Ekeui de dimkәs bolyp tuyldy.  Saydulla mýlde kórmeydi. Ol biyldan bastap arnayy balabaqshagha baratyn boldy.  Sanjar da sal bolyp tuyldy, kóru qabileti de óte nashar. Biz auruhanalarda jii emdelemiz. Biraq balanyng aqyl-oyynyng damuy ýshin búl jetkiliksiz. Búl ortalyq ashylghany óte oryndy boldy. Múnda mamandar balalardy kóp nәrsege ýiretedi. Birneshe kýnnen beri kelip jýrmiz. Sanjargha bәri de qatty únaydy – Montessory bólmesi de, balalarmen aralasyp, oinaghany, pedagogtardyng jyly qarsy alghany. Ortalyqty ashqan azamattargha, osynda júmys istep jatqan mamandargha alghysymyzdy bildirgim keledi.

  Ókinishke qaray, búl ortalyq mýmkindigi shekteuli balalardyng barlyghyn kómekpen qamty almaydy. Sondyqtan ata-analar bolashaqta mýmkindigi shekteuli balalargha arnalghan medisinalyq-әleumettik kómek jýiesi jetile týsse degen tilekte.

 Joba «Dara» qory men Astana qalalyq bilim basqarmasynyng qatysuymen, sponsorlar men әriptesterding qoldauymen jýzege asty.

 

Baspasóz ókilderin ortalyqtyng ashylu saltanatyna shaqyramyz. Bastaluy 16 qyrkýiek 11-00.

Meken jayy: «Jaghalau» audany, 200 kóshe, 4 ýi, №71 mektep-gimnaziya

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------

«Dara» jeke qory mýmkindigi shekteuli balalargha, ata-anasynyng qamqorlyghynan airylghan jetkinshekterge, medisinalyq jәne bilim beru mekemelerine qoldau kórsetedi. Qor jobalary qoldaugha múqtaj toptardyng balalaryna, olardy әleumettik ómirge beyimdeuge jәne onaltugha baghyttalghan. Qordyng Astana, Almaty, Burabayda filialdary bar.

Astana q, Qonaev d-y, 12/2, 156 ofiys. Tel +7 (7172) 75 52 63 astana@dara.kz veb -sayt www.dara.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371