Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 7783 7 pikir 13 Mausym, 2014 saghat 10:00

KÝIEU SATYP ALAMYN...

©Alash ainasy illustrasiyasy

©Alash ainasy illustrasiyasy

Ómir degen qyzyq qoy! Elesteri men belesteri qatar. Birde kókke kóterse, birde súlata qúlatady. Dәl býgingidey meni eshkim osydan eki jyl búryn ghana «kýieudi de satyp alamyn» dep kekireye qalady dep eshkimning neshe úiyqtasa da týsine kirmegen bolar?! Ótken kýnderi dos-jaran, tamyr-tanys týgil tipti ata-anamnyng aldynda sýikimim bolmaghan mening býgin «aq degenim alghys, qara degenim qarghys».

... Jasym qazir 29-da. Mektep qabyrghasyn bitirgen jyldary әke-sheshemning meni oqytugha mýmkindikteri bolmady. Bir jylday ýide jattym. Sodan keyin amal joq, 35 myng tenge jalaqy tólegen kishigirim bir qúrylys kompaniyasy diyrektorynyng hatshysy qyzmetin atqardym. Az aqsha tólegenderine qaramastan sol jerde attay 6 (!) jyl júmys isteppin. Bilimim joq, óz-ózime senimsizbin, qolymnan basqa ne kelsin. 

Birde bastyghyma elimizdegi belgili bir estrada tobynyng әnshisi keldi. Atyn aitpaymyn әriyne, onyng ýstine júdyryq ala jýgiretin jaman әdeti bar (tepkisine talay jyl shydadym, aqymaq basym). Sóitsem ol әke-sheshesine dep ýy salyp jatyr eken. Al mening sol kezdegi bastyghym onyng tanysy bolyp shyqty. Qúrylys materialdaryn arzan baghamen alugha kelip jýrip, ekeumiz bir-birimizdi «únatyp» qaldyq. Rasyn aitqanda, men ghashyq bolyp qaldym. Eki jyl kezdestik. Sonyng aitqandaryna kóne berip, qadir-qasiyetten júrday boldym. Iship alyp bolmashy nәrsege úryp-soghuy jiyilep, auruhanadan biraq shyqqan kezderim de boldy. Ertesine syilyqtaryn alyp, keshirim súrap kelip túrghanda erip sala beretinimdi qaytersizder. Endi she, «júldyzben kezdesip jýr eken» degen sózding ózin mәrtebe sanadym ghoy bayaghy. Oghan qosa «ýilenimiz» dep aldap qoyatyny taghy bar edi keyde. Bir kózin qysyp túryp aitqan onyng búl jalghan sózine qalay sendi denizdershi... 

Maqtanyp, anama túrmysqa shyqtym dep saldym, asyghys. Meni kýieuge tiymey qalady dep alandasa kerek, sheshem bayghús estigende qatty quandy. «Bolashaq kýieu balamyz әnshi eken» dep әkemenen sýiinshi súraghanday boldy. Ne kerek, ekeui barlyq tughan-tuysqa aityp, dayyndyq bastaldy. Tósek-oryn, jasau degen siyaqty. Bireuleri aqsha jinap berip jatty. «Bolashaq kýieuim» jalghan aituy mýmkin-au» degen oy miymnyng týbinde jatsa da, onyng meni selk etkizgeninshe arada eki-ýsh ay ótip ketti. Qiyaldyng jeteginde jýrip, esimdi jiyp, «oybay, endi qayttim» dep san soqtym. Jigitime «men alshy» dep jalyndym sol kezde. «Esing dúrys pa!?» dep bir-aq auyz sóz aitqan ol qaytip maghan kelmedi. 

Ýide qanday soghys bolghanyn aitpasa da týsingen bolasyzdar. Ashugha bulyqqan әkem tipti tayaq ala jýgirip, ýiden quyp jiberdi. 

Júmys joq. Jasym bolsa 20-nyng bel ortasynda. Dәmhanalarda dayashy bolsam, birde bireuge jaldanyp satushy bolyp júmys istedim. Nesin aitasyz, sóitip jýrip talay «mamandyqty» iygerip aldym. Biraq ómirimning berekesi qashty.

Sóitip, sergeldeng kýy keship jýrgenimde kópten aralaspay ketken tuys apayymnyng júmysyna keldim bir sharuamen. Ol qala manyndaghy bir sauda ornynda satushy bolatyn. Sol dýkenning bir búryshyn jalgha alghan әiel bar, mening apayym bar týs kezinde tamaqtandyq. Ángimeni әngime qozghap, manikur, pedikur jayynda sóz qyldyq. Apayymnyng tanysynyng mamandyghy sol bolyp shyqty. Mening ómirime kýrt ózgeris әkelgen adam Shәmshiya bolsa, uaqyty 2013 jyldyng aqpan aiynyng 21-i. Búl kýndi men esh uaqytta úmytpaytyn shygharmyn. 

Qaytyp әngimeme oralayyn. Shәmshiya apay «aqyr túraqty júmysyng joq eken, maghan kómekshi bol. Kýndelikti aqshandy tólep túramyn» dedi. Men sol kezderi ghana bildim, mening tyrnaq kýtimine, betti әrleuge, qysqasyn aitqanda stilistik qabiletim keremet eken. Tez-aq ýirenip aldym. Tipti júmysymnan lәzzat alatyn boldym.

Óz-ózime rizamyn. Qaltamda aqsha payda bola bastady. Ýige ony-múny, azyq-týlik ala bastap edim, ata-anamnyng «otyrsa – opaq, túrsa - sopaq» maghan degen kózqarastary da ózgere bastady. 

Ángimeni qysqa qayyrsam, óstip jýrgenimde bayaghy әnshi jigit pen maghan ortaq taghy bir әnshi qyzdy kórip qaldym. Biraz syrlastyq, basymnan ótken-ketkendi estip, ol meni shyn ayady. «Aytpaqshy, telearnagha bet әrleushi kerek dep jatyr, ertip barayyn, mýmkin synaqtan ótip ketetin shygharsyn» dep qolqalady. Jýreksinsem de bardym. Kim oilaghan, synnan sýrinbey óttim.

Bir jylday uaqyt ishinde kóp nәrseni ýirendim. Meni tipti qazir óz isining sheberi dep kókke tiygizbeydi. Ol júmysyma qosymsha Qazaqstannyng barlyq oblystaryna issapargha shyghyp, shәkirt dayyndaumen ainalysyp jýrdim. Mәselen, osydan biraz uaqyt búryn Atyrau oblysyna baryp, on kýn ishinde 16 adamdy oqytyp keldim de, әr qaysysynan 130 mynnan 2 million tengedey aqsha jinappyn. Qazir ol arnadan ketip, óz salonymdy ashyp aldym. Salonym elita ghana keletin salondardan kem emes. Arasynda ýlken konsertter bolsa kesh úiymdastyrushylar «aqshasyn jaqsy tóleymiz» dep shaqyrtyp alady. Tapsyrys óte kóp, tipti demalugha uaqytym joq qazir. Qysqasy, qazir endi men «júldyzbyn». Telebaghdarlamalargha da shaqyryp túrady, keyde ónkey yghay men syghay jinalatyn ortalargha baryp túratynym bar. 

Avtosalonnan su jana kólik satyp aldym. Ýiime euro naqyshtaghy jóndeu júmystaryn jýrgizip, ishin jihazgha toltyrdym. Ras nesie aldym, biraq nesiyeni tez-aq tólep tastadym.

Ata-anam, tughan-tuystarym qazir mening ynghayyma jyghylatyn bolyp jýr. «Ne bay almady, ne qúday almady» dep jerden alyp, jerge salatyn әkem qazir mening qas-qabaghyma qaraydy. 

Jalpy jaman emes. Birde anam renjitip almayyn degendey bәseng dauyspen «endi kýieuge tiyseng jaqsy-aq bolar edi» dedi. «Mama, alandama. Men qazir kýieudi de satyp ala alamyn» dedim nyq senimmen. Desem de, jýregimning týbinde «shirkin mening aqshama emes, ózime ghashyq bolatyn» jan bolsa ghoy degen arman jatty. Biraq ol armannyng oryndalu, oryndalmauy endi ekitalay. Osy uaqytqa deyin eshkim shynayy ghashyq bolmaghanda 30-gha kelgen shaghymda endi eshkim qúlay sýie qoymaytyn shyghar, sirә. Esesine qazir aqshama qyzyghyp jýrgen jigitterding neshe týrlisi jýr manaylap. Jasy da, kәrisi de. Tek barlyghy derlik bireuding esebinen kýn kórudi qalaytyndar. (Bayaghyda qaltaly jigetterdi qyzdar izdeushi edi, ne bolyp barady myna zaman ózi). Amal neshik, ishindegi tәuirleu bireuine kýieuge tiyemin. Áriyne «kýieuge tiyemin» degenim aityla salghan sóz ekenin jaqsy bilemin. Olargha aqsha, al maghan kýieu kerek. Qysqasy, kýieu satyp alamyn degen sheshimge keldim. Siz ne deysiz oqyrman?

Ayna

http://alashainasy.kz/

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377