Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 14388 0 pikir 26 Mamyr, 2014 saghat 13:46

Túrsyn Júrtbay. «ÁUEZOVTING ROMANYNYNG KÓZIN JONGGhA ÚMTYLGhAN…» (jalghasy)

 

TOGhYZYNShY TARAU: SÝLDELER SÝRGISI

(«Áuezovting romanynyng kózin jonggha úmtylghan…»)

 

1.

 

Tura sol tústa Beriya qolgha alynyp, oghan ýkim dayyndalyp jatqanda, búl kýresting nәtiyjesi qalay ayaqtalatynyna alandaghan orta, kenestik biylik jýiesi: әshkereleuding jana nauqanyn bastalady,– dep kýtti. Sondyqtan da olar ózderin saqtandyrudyng sharalaryn qamdastyrdy. Osynday talmaly tústy qapy jibermeu ýshin M.Áuezovke eng songhy, eng qastanshyqpaghyr, eng qiyanatty soqqy berildi. Qazaqstannyng Ortalyq komiyteti men jazalau mekemeleri qúdiretti jez tyrnaghyn M.Áuezovke taghy da batyrdy. Solardyng sýpteuimen 1953 jyldyng 2-mausymy kýni «Kazahstanskaya pravda» gazetinde belgisiz avtordyng «Po povodu romana M.Auezova «Abay» atty maqalasy jariyalandy. Qazaq ruhaniyatynyng aspanyn taghy da bir soyqandy nayzaghay osyp ótti.

Búl – Múhtar Áuezovting tolyq talqandalyp, qazaq últy «Abay» romanynan aiyryluynyng alghashqy qaraly dabyly әri qazaqstandyq iydeologiya jasaqtarynyng qauqarsyz qalmaghanyn sezdiretin «aybarly shara» edi. Maqalanyng avtorlaryn, bireuler gazet redaktory K.IY.Nikitin dese, hattamany jaqsy biletin Ábilmәjin Júmabaev – A.Bragin dep anyq senimmen aitty. Aldynghysy Qazaqstanda kóp túraqtay almady, al Bragin sýlderin sýiretip úzaq ómir sýrdi.

«Abay» romanynyng taghdyry talqygha týsip jatqanda Mәskeude bas saughalap qalugha bolmaytynyn M.Áuezov bildi. Sondyqtan da Almatygha attanuyna tura keldi. Artynda alang qalmas ýshin «Liyteraturnaya gazetanyn» bas redaktory K.M.Simonovqa mynaday ótinishti tilshe qaldyryp ketti:

«Qúrmetti Konstantin Mihaylovich! Artyq sózben, uaqyt alatyn kezdesumen sizding mazanyzdy almas ýshin qaytar aldynda sizge bir-eki auyz sóz jazyp ketip otyrmyn, bәrinen búryn mening isime, demek Odaqtyng isine zeyin qoyyp, janashyrlyq talappen qaraghan sizding adamgershiliginizge ózimning shynayy, jýrekjardy alghysymdy bildiremin. Keter aldynda bir ghana ótinishim bar, ol maqalanyng tayau arada jaryq kóruine baylanysty tilek. Eshqanday qarsylyqqa úshyramastan birining ýstine biri ýstemelep qosylyp jatqan Núryshevtardyng «janashyrlyqtarynyn» saldarynan onyng jariyalanuyna erekshe qajettilik tudyryp otyr. Óitkeni Akademiyanyng organynda aitylghan pikirding ózin olar ghylymnyng resmy pikiri dep qabyldaydy. Sóitip ol – talqylaulargha, ózgertilgen basylymdargha, joghary oqu oryndary men mektepterding baghdarlamasyn qayta qaraugha jalghasyp kete beredi. Sofy Allayar aitqanday: «Kórpening bir jibin ýzsen, myng jibi tarqaydy». Mine, sondyqtan da sizden maqalany tezdetip shygharudy óte, óte ótinip súraymyn, jalanash qalghan jýikening shýikelenuin bir kýnge bolsa da toqtatugha mýmkindik alghym keledi. Sәlemmen Múhtar Áuezov. Mәskeu».

Nege ekeni belgisiz, K.Simonovtyng ózi komissiya mýshesi bop úsynys jasaghan, ózi qauly qabyldattyrghan búl ashyq hat jariyalanbay qaldy. Sol tústa onyng ózi de kýdiktilerding qatarynda bolatyn. M.Áuezovting dostaryna aitqan pikirine sýiensek, ol hatty der kezinde jariyalaugha K.Simonovtyng qarbalastan qoly bosamaytyn kezdesuleri, jaybasarlyghy men úmytshaqtyghy bóget bolghan siyaqty.

 

2.

 

Búl basylym Múhtardyng túla boyyn titirkendirdi. «Abay» romanynan aiyrylsa onyng ómirining de maghynasy qalmaytyn. Sondyqtan da týrshige, týiile qolyna qalam alyp, «Kazahstanskaya pravda» gazetining 1953 jylghy 2-mausymdaghy «Abay» romany jóninde» degen taqyryppen jariyalanghan maqalagha oray «eskertulerin» jazdy. Jany kýigendegi jan aiqayyn týsinu asa qiyndyqqa týse qoymas degen niyetpen jәne týpnúsqany saqtau maqsatynda «Kazpravdanyn» maqalasyn jәne oghan qarsy M.Áuezovting jazghan hatyn jarystyra berdik. Maqalanyng maqsaty:

«Oyy parasatty, kórkem shygharmany partiyalyq talap túrghysynan syn kózimen qaray alatyn әrbir túlgha «Kazahstanskaya pravdanyn» búl maqalasyn, meyli ol redaksiyalyq maqala delinse de, partiya men kenes halqynyng taldanghan kitap turaly shynayy pikirining kórinisi emes ekenine esh kýmәndanbasa kerek. Kerisinshe, «Qazaq Ghylym Akademiyasynyng habarshysynyn» №4 sanynda Saurambaevting redaksiyalyghymen shyqqan Núryshevting jәne basqalardyng maqalasy da dәl osy «Kazahstanskaya pravdanyn» maqalasy siyaqty Áuezov pen onyng shygharmashylyghy turaly ashyqtan-ashyq teris baghyt ústanghan, synarjaq jәne qyrghy qabaqty taldau ekenine eshkimning kýmәn keltirui mýmkin emes.

Búl maqala, búdan búrynghy jariyalanymdar siyaqty, synaudy emes, adamnyng kózin jonggha (iznichtojiti) baghyttalghan. Olardyng arasyndaghy aiyrmashylyq mynada ghana: birinshi jariyalanymda Áuezovting otyz jyldaghy múqym ghylymiy-zertteumen ainalysqan ómir jolyn ala otyryp, ony mýldem joqqa shyghara ýkim aitqan. Al múnda onyng basty shygharmasy «Abay» romanyn nysanagha alyp, búl shygharmanyng da kózin jongdyng amalyn qarastyru»,– ekenin M.Áuezov ashyp aitty.

Qarabayyr, mojantopay, jalang jazghyrugha qúrylghan, maqala avtorynyng pighyly «úly orys halqy, úly orys mәdeniyeti» degen sózderdi shaghyn maqalada on ret «sýisinip qoldanuynan» bayqalatyn «synsymaqty» taldap jatpaymyz. Eshqanday tyng pikiri men kórkem oilyq qúny joq búl maqaladaghy pikirler – N.N.Pospelov, B.Stepanov, S.IY.Kruglov, S.Bәiishev, S.Múqanov, Gh.Mýsirepov siyaqty bedeldi sheshender bes jyldan beri túraqty týrde minbeden sarnap kele jatqan sary qaryn sózder edi. Onyng maghynasy tura B.Stepanovtyn:

«Kóshpeli ómirding salt-dәstýrin әsirelep suretteudi biz jazushy M. Áuezovting «Abay» romanynan kezdestiremiz. Sol kezdegi qazaq auylyn jazushy adamzattyng júmaghy (kommunizm – T. J.) etip kórsetedi. M. Áuezovting jazuy boyynsha auyldyng jaylaugha kóshui saltanatty sayahat siyaqty, qyzdar da, әielder de jas mólsherine qaramastan ýlde men býldege oranyp, sayly sәigýlikterge minip jýredi. Mynghyrghan maly bar iri baylardy jәne olardyng qalay uaqytyn ótkizgenin monshaqtay tizip, revolusiyagha deyingi qazaq auylyn tym madaqtap, ýlgi etken avtor kedeylerding auyr túrmysyn yqylassyz bayandaydy»,– degen sәuegeyligimen astasyp jatty.

Áriyne, B.Stepanovtyng qazaq kedeyining mýddesine qanshalyqty dәrejede kýiindi bolghany belgisiz, biraq qarauylgha alghany – Múhtar Áuezov pen qazaqtyng últtyq ruhaniyaty edi. Biraq ta mújyq pishindi Braginning búl shaghyn sýiketpesining sholaq órt siyaqty lany ýlken boldy. «Kazpravdanyn», onyng ishinde orys qalamgersymaghynyng pikiri elenbey qaluy ol kezde mýmkin emes bolatyn. Onyng ýstine Beriyanyng qylmysy әshkerelenip, júrtshylyq: endi qanday dýley soghady – dep ýreylenip otyrghan shaqpaly shaq tughan.

«M.Áuezovting «Abay» romany jóninde» («Kazahstanskaya pravda», 1953 jyl, 2 mausym): «Qazaq memlekettik kórkem әdebiyet baspasy M.Áuezovting «Abay» romanynyng jana basylymyn shygharugha dayyndap jatyr. Búl shygharma – qazaq halqynyng úly aqyny әri aghartushysynyng kórkem beynesin somdaudaghy, ótken ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy Qazaqstannyng ómirin kórkem beyneleudegi alghashqy talpynys bolyp tabylady».

M.Áuezov (jalghasy): «Oghan kóz jetkizu ýshin «Kazahstanskaya pravda» gazetining ózine jýginsek te jetkilikti, búl maqala ózining alghashqy sóileminen bastap ótirikke, búrmalaushylyqqa, jeleuge (insinuasiya) qúrylghan. Birinshi jolynnyng ózin: «Qazaq memlekettik kórkem әdebiyet baspasy M.Áuezovting «Abay» romanynyng jana basylymyn shygharugha dayyndap jatyr»,– dep bastaydy. Kitap «dayyndalyp jatqan» joq, osydan bes ay búryn osy baspa «Abay» romanynyng birinshi kitabin osy maqalada atalghan jәne avtor osydan bes ay búryn shyghyp ketken romannyng jana basylymynda ózgertilgen Dulattyng (gazetting qate kórsetkenindey Bolat emes – Dulat) esimi ýshin Áuezovti tas-talqan etedi».

«Kazpravda» (jalghasy): «Bizding respublikamyzdyng júrtshylyghy «Abay» romanyndaghy eleuli kemshilikterdi birneshe ret atap ótken bolatyn. Soghan qaramastan, M.Áuezov ózining shygharmasyn birneshe mәrte qayta bastyra otyryp, әdil pikirdi eskermedi, tiyisti ózgerister engizbedi. Osyghan baylanysty roman avtory jibergen osy qatelikterge qaytyp oralu qajet bolyp otyr».

M.Áuezov (jalghasy): «Osy maqalanyng ekinshi abzasy taghy da derekterdi búrmalaudan bastalady, onda: «Bizding respublikamyzdyng júrtshylyghy «Abay» romanyndaghy eleuli kemshilikterdi birneshe ret atap ótken bolatyn»,– dep jazylghan... Al búl romandy býkil bizding otanymyzdyn, osy Qazaqstan júrtshylyghynan bastap, sonyng ishinde «Kazahstanskaya pravda» gazetining ózi de bar, úly kenes odaghynyng múqym júrtshylyghynyng jaqsy baghalaghanyn, sol ýshin partiya men ýkimet osy romangha 1949 jyly 9-kókekte birinshi dәrejeli (stalindik degen sózdi qoldanbaghan – T.J.) syilyq bergenin, osy siyaqty tarihy shyndyqtyng bir de bireui maqalada eskerilmeydi, tipti, әdep ýshin, tarihy әdilettilikting talabyn oryndau ýshin, ony bylay qoyghanda, kәdimgi kenes mekemesine tәn qyzmet tәrtibi men mәdeniyetin saqtau ýshin bolsa da – shygharmanyng boyyndaghy qanday da bir jaghymdy jaqty eskerte ketudi maqala avtory ózining mindetim dep sanamaghan».

«Kazpravda» (jalghasy): «Romannyng negizgi kemshiligi, M.Áuezov ózining basty keyipkeri – Abay beynesin ashuda dúrys baghyt ústanbauynda. Abaydyng ataqty feodaldyng balasy ekendigi, feodaldyq-patriarhaldyq ortadan oza shyghyp, asa iri órkeniyetti oishyl dәrejesine kóterilgendigi belgili. Úly aqyn ózining ólenderinde ózi ómir sýrgen qoghamnyng kýidirgisi men kemshilikterin әshkereledi. Ózining barlyq ghúmyryn qazaq halqyn úly orys halqynyng mәdeniyetine tartqan iygilikti maqsatqa arnady.

Enbekshi halyqtyng onyng ósuine, aqyndyq tolysuyna, Abaydyng kózqarasynyng qalyptasuyna jasaghan yqpalyn beyneleytin kýrdeli damu jolyn kórsetu – M.Áuezovting mindeti bolatyn. Ókinishke oray búghan qol jetkizbedi. Biz, kerisinshe, ýnemi feodaldar men baylardyng balalarynyng ortasynda ózining uaqytyn bosqa óltirip jýrgen maqsatsyz, kәsipsiz Abaydy kóremiz. Tek kitaptyng bir-eki jerinde ghana Abaydyng qara halyqpen, enbekshilermen kezdeskeni turaly kezdeysoq kórinister ghana úshyrasady».

M.Áuezov (jalghasy): «Abay» romanynyng jana basylymynyng birinshi tomynda qazir (1951 jyldan bastap) feodaldyq aqyndar dep tabylghan Dulat, Búqar, Shortanbay, Marabay, Sabyrbay siyaqty t.b. jekelegen adamdargha qatysty avtor ózgerister engizdi. «Abay» romanynyng birinshi basylymy jaryq kórgen 1942 jyly jәne sodan keyingi 1947, 48, 49, 50-jyldary búl aqyndar halyq shygharmashylyghynyng ókilderi retinde Qazaqstan mektepterining oqulyghyna kirgen bolatyn.

IYә, maqalanyng múqym ón boyynda: «Ótken ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy Qazaqstannyng ómirin kórkem beyneleudegi alghashqy talpynys bolyp tabylady»,– degennen basqa roman turaly bir auyz jaqsy lebiz tappaydy. Roman turaly tarihy shyndyqty eskerusiz qaldyrady da «Abay» romanynyng birinshi kitabi boyynsha avtordyng óndeu júmysyn jýrgizgenin jasyryp, maqalada ekinshi bir ótirikti rasqa ainaldyrady. Onda: «Soghan qaramastan, M.Áuezov ózining shygharmasyn birneshe mәrte qayta bastyra otyryp, әdil pikirdi eskermedi, tiyisti ózgerister engizbedi»,– dep mәlimdeydi.

Anyghynda, «Abay» romany qazaq tilinde, yaghni, avtordyng qoljazba núsqasy boyynsha, ekinshi ret 1949 jyly, al avtordyng ózine qaratylghan syndardy eskere otyryp týzetu engizgen ýshinshi basylymy biyl, 1953 jyly jaryq kórdi. Búl maqalada, sonymen qatar, Áuezovting «Abay joly» atty romanynyng bar ekendigi jóninde qasaqana atalmaydy, sóitip shyndyqty búrmalaydy, ony: Áuezov partiyalyq әdil syndy eskere otyryp osy maqalada eskerte ketken «Aqyn agha» romanynda (Búl «Abay jolynyn» birinshi núsqasy) 8 baspa tabaq kóleminde auqymdy ózgeris engizgenin, sondyqtan da roman «Abay joly» dep atalghanyn aitpau ýshin shyndyqty sanaly týrde jasyrghan... Al «Kazahstanskaya pravda» gazetining ózi 1951 jyly kýzde avtordyng Abay beynesine qatysty jýrgizgen jana ózgeristerin shynayy jәne onyng atyna layyq dep moyynday otyryp, gazetting eki sanynyng qos betine jariyalaghan bolatyn. Al qazir sol «Kazahstanskaya pravdanyn» maqalasy Áuezovting enbekteri turaly qaueset taratyp qana otyrghan joq, sonymen qatar ózining betinde jariyalanghan shyndyqty da ótirikke shygharyp otyr.

«Maqalada búdan keyin: «Biz, kerisinshe, ýnemi feodaldar men baylardyng balalarynyng ortasynda ózining uaqytyn bosqa óltirip jýrgen maqsatsyz, kәsipsiz Abaydy kóremiz»,– delingen. Búl tújyrym maqaladaghy: «M.Áuezov ózining basty keyipkeri – Abay beynesin ashuda dúrys baghyt ústanbauynda»,– degendi dәleldeu ýshin keltirilgen. Maqala búl jerde de shyndyqty óreskel búrmalaghan. Abaydyng jastyq shaghynan bastap eseygenge deyingi ómirdegi jaqyn dostarynyng barlyghy, «Abay» romanynyng eki kitabynda jәne «Abay jolynyn» birinshi kitabynda kórsetilgenindey, Erbol, Baymaghambet, Bazaraly, Dәrkembay, Dәrmen jәne ózining sýiikti әieli, halyqtan shyqqan talantty әnshi Aygerim de kedey otbasynan shyqqandar».

«Kazpravda» (jalghasy): «Abaydyng ústazy әri shabyttandyrushysy retinde, Abaydyng ózi synaghan, reaksiyashyl Dulat aqyn suretteledi. Avtor qazaq halqynyng qarghysyna úshyraghan, keyinnen әkki burjuaziyashyl-últshyl bolghan adamdy Abaygha iygi әseri tiydi-mis degen jeleumen jasyryn týrde jaghymdy keyipker retinde surettep, ony jaqsy atty etip kórsetken. Mysaly, kenes ókimetine qarsy tabandy týrde kýresken asa iri feodal, halyq jauy Túrash sýisine suretteledi».

M.Áuezov (jalghasy): «Kelesi abzasta, ózining josyqsyzdyghy jóninen sonday ýreyli, biraq avtorgha qaratyla taghylghan sayasy aiyptauy sonday qorqynyshty: «Avtor qazaq halqynyng qarghysyna úshyraghan, keyinnen әkki burjuaziyashyl-últshyl bolghan adamdy Abaygha iygi әseri tiydi-mis degen jeleumen jasyryn týrde jaghymdy keyipker retinde surettep, ony jaqsyatty etip kórsetken. Mysaly, kenes ókimetine qarsy tabandy týrde kýresken asa iri feodal, halyq jauy Túrash sýisine suretteledi,– degen jala jabady.

Osynda keltirilgenderding ishindegi jalghyz «jaghymdy keyipker» osy Túrash. IYә, onyng aty «Abay» romanynyng ekinshi kitabining 519 jәne 597-betterinde (Qazmemkórkembaspasy, 1948) Aygerimning emshektegi balasy retinde atalyp ótken. Sózbe sóz alghanda: «Onasha ýide ala kólenke qonyr kesh. Ózine tiygen jalghyzdyqty yrzalyq rahatpen qabyl kórgen Áygerim sonsha bir jaqsy әn aityp jatyr. Ánning syltauy bauyryndaghy kishkene balasy (Túrash – búl esim keyingi basylymdarda syzylyp qalghan – T.J.)» (519-bet) jәne 597-bettegi: «Abay Aygerimdi alghan jyldarda Erbol da ózining Dәmelisimen ýilengen bolatyn. Onyng da (Túrashpen jasty – degen sóz de keyingi basylymda qysqartylghan – T.J.) Ysmaghúlday jas jetkinshek balasy bar»,– dep jazylghan.

Áriyne, tipti bala da bolsa onyng atyn atamau kerek edi, biraq osyny negizge alyp: «Halyq jauy Túrashty sýisine suretteydi»,– dep, eki jasar sәbiyding atalyp qana ótui – tek Aygerimning kónil-kýiin beruge baylanysty alynghan ómirbayandyq derek qana ekenin eskermey, avtorgha qarata shekten tys, әdiletsiz, jalghan aiyp taghugha bola ma? «Kazahstanskaya pravda» gazetindegi maqala shyqpay túryp avtor «Abay» romanynyng ekinshi kitabynan Túrashtyng atyn syzyp tastaghan bolatyn».


«Kazpravda» (jalghasy): «M.Áuezov 20-jyldary «Abaydyng aqyndyq mektebi» atty tújyrymdama úsynghan bolatyn, al keyingi jyldary ony negizdeuge barynsha yntalana kiristi. Tarihy shyndyqqa qarsy keletin búl konsepsiya arqyly Abaydyng yqpalyn onyng ózimen tikeley baylanysy joq, halyq moyyndamaghan aqyndarmen ghana shektep qoyghan, olardyng ishine últshyl burjuaziya ókilderin de qosqan, sóitip, Abaydyng qazaq әdebiyetining tarihynan alatyn orynyn búrmalaghan. «Aqyn agha» atty ýshinshi kitap osy tújyrymdy qorytyndalugha arnalmaq eken».

M.Áuezov (jalghasy): «Búdan keyin maqalada «Abaydyng jalghan aqyndyq mektebi» jóninde Áuezovti aiyptay kelip: «Aqyn agha» atty ýshinshi kitap osy tújyrymdy qorytyndylaugha arnalmaq eken»,– dep dәleldegensiydi. Búl arada da «Kazahstanskaya pravda»: reaksiyashyl, keritartpa Shúbar men Kókbay siyaqty aqyndardy Abaydyng ózi jәne onyng halyq arasynan shyqqan dostary synaghan «Abay joly» romanynyng bar ekenin aitpaydy. Sol romanda Shúbar burjuaziyashyl últshyl, panislamist retinde, al Kókbay panislamist jәne orys halqynyng dúshpany retinde әshkerelenedi. Búl maqalada: Abay men qazaq halqynyng ósu jolyna baylanysty Áuezovting olardyng dúshpandyq әreketterin birte-birte bayyppen әshkerelegeni turaly aitylmaydy, sol ýnsizdik arqyly avtordyng kýrdeli әri baysaldy kórkem payymdaularmen damytyla surettelgen enbegine qara boyau jaghyp, búrmalap, kólemdi shygharmasyn bayyppen ayaqtaugha bet alghan jazushyny aldyn-ala qasaqana qaralaudy, masqaralaudy kózdegen. Osy da jazushygha kórsetilgen kómek pe? Kenes әdebiyetining aldyndaghy, partiyanyng әdebiyet jónindegi sayasatynyng aldyndaghy jauapkershiligin az da bolsa sezinetin adam men baspasóz mekemesi osylay istey me eken? Joq, kenestik synnyng mindetterin oilaytyn synshylar men gazetter búlay istemeydi. Onyng esesine, baqas synshy men, ókinishke oray aitpasa bolmaydy, «Qazaq akademiyasynyng habarshysyndaghy» jәne «Kazahstanskaya pravdadaghy» (qazirgi jaghdaygha baylanysty) siyaqty kórsoqyr redaktorlar ghana: qazirgi kezding ózinde kenes odaghynyng jәne kenesten tys elderding jiyrma eki tiline audarylghan jәne audarylyp jatqan, sonday-aq osy tilderding barlyghyna Abaydy – ózining enbekshi halqynyng adal úly, әdilet kýreskeri, orys halqynyng dosy, mәdeniyetting janashyry retinde kórsetken birden-bir shygharmanyng shekesinen shertip, avtoryn qorlaudy maqsat etkendikten de osylay istep otyr».

«Kazpravda» (jalghasy): «M.Áuezov Abay aralasqan ozyq oily orys adamdaryn beyneleude ashyq boyaudy ayap qalghan. Olar súryqsyz, úly orys halqynyng ýzdik beynesin bere almaghan. Jandy beynelerding orynyna ýstirt, qauqarsyz sýlderding iyeleri ghana surettelgen, olardyng auyzyna jalpylama úrandar ghana salynghan. Abaydyng «orys ghylymyn» iygerudegi alghashqy ústazdary – Mihaylov ta sonday, Andreev te sonday.

Abaydyng qoghamdyq qayratkerligi men sayasy shygharmashylyghy Reseydi Qazaqstangha ekonomikalyq jәne mәdeny yqpaly qauyrt jәne jemisti әser etken kezende qanatyn qataytty. Tarihy túrghydan alghanda zandy órkeniyetshil múnday ýrdisti qazaq halqynyng satqyndary – músylmanshyl shyghysqa bet búrghan reaksiyashyl baylar men feodaldyq elementter tarapynan qatty qarsylyqqa úshyrady. Olar Abaydy ózderining jaghyna shygharugha barynsha úmtyldy, sóitip, onyng bedelin ózderining aram oilaryn jýzege asyrugha paydalanbaq boldy. Qazaqtyng úly aqyny jәne aghartushysy olargha ýzildi-kesildi qarsy túrdy. Ókinishke oray, romanda ony qazaq qoghamynyng ozyq oily ókili retinde kórsetetin Abaydyng osy qyry ashylmaghan. Sonymen qatar avtor pantýrkizm men panislamizmning reaksiyalyq әreketin әshkereleuden boyyn aulaq salghan.

«Kazpravda» (jalghasy): «M.Áuezov tarihy jaghdaylardy suretteude dúrys ústanym tanyta bermeydi. Sonyng saldarynan feodaldyq-rulyq eskilikti әspettep, revolusiyagha deyingi qazaq auylyndaghy taptyq qayshylyqtyng tigisin jatqyzyp jiberedi».

M.Áuezov (jalghasy): «Búdan keyin maqalada: «Dala jyrtqyshynyng birin – jigitek ruynyng bii Bójeydi avtor halyq qamqorshysy retinde beyneleydi»,– dep Bójey ýshin avtordy kinәlaydy. Dúrys emes, mýldem teris tújyrym. Bójey – shartty týrde, uaqytsha, qyrdaghy eng ýlken zorlyq iyesi Qúnanbaydyng ózine qarsy kýresip jýrgen kezinde – jaghymdy jaghynan suretteledi, al Kamshat qyzdyng ólimine sebep bolghan kezde, ol daladaghy oqighalar men romandaghy keyipkerlerding is-әreketining barlyghy kóz aldynda ótip jatqan jas Abaydyng týsinigi arqyly әshkerelenedi. Qúnanbaydyng beynesine jinaqtalghan dala feodalynyng taghylyq sypaty sonyng dýniyetanymy arqyly suretteledi. Soghan qaramastan, Áuezovti feodalizmdi әspettegeni ýshin aiyptaghan maqalada, Abaydan keyingi ekinshi basty keyipker bolyp tabylatyn Qúnanbay turaly bir sóz aitpaydy. Tarihy prosesti dialektikalyq negizde ashyp bergen romandaghy tereng shyndyqty aitudan jaltaryp, taldaudan bas tartady. Eski men jananyng arasyndaghy kýresti dialektikalyq tanymnyng negizi etip alyp, feodalizmdi әshkerelegen romannyng manyzyn tanyghysy kelmeydi. Jana zaman – Abay, eski zaman – Qúnanbay. Romannyng osynday әdiletti әleumettik astaryn, sosialistik realizm әdisimen beynelengen onyng tarihy jәne kórkemdik shyndyghyn búrmalaugha maqalanyng qanday qaqysy bar edi?»

«Kazpravda» (jalghasy):»Abay» romanynyng birinshi kitabyna nazar audarayyq. Múnda, qazaq auyly – qatygezdikpen qanalghan jәne bas erki joq enbekshi halyqtyng auyly keninen surettelmegen. Onyng esesine aqsýiekter ashyq beynelengen. Avtor olardyng baylyghy men әshekeyin, qyr qojayyndarynyng túrmysyn beyneley bayandauda boyaudy barynsha júmsaghan. Romandaghy ótkenning kórikti kórinisin surettegen mysaldyng biri mynaday:

«Abaygha tiyisti qonaqtar búl kýni týske sheyin keshegi ýilerinen qozghalghan joq. Tanertennen beri shay, qymyzben syilap kelip, dәl týske taqay bergende barlyq on ýige et tartyldy. Abaydyng búl joly jasaghan tәrtibi qonaqtardy da, kóldeneng eldi de, as iyelerin de qatty sýisindirdi. Tabaq tartugha ónsheng jorgha attardy saylapty. Barlyq at kýmis er toqymmen erttelgen. Kýtushi jigitter bastaryn tegis jibek oramalmen baylapty. As oshaghymen eki arada búlar qos tabaqtan alyp, qatar tizile jónelgende, ólke boyy jaynap ketkendey boldy».

M.Áuezov (jalghasy): «Jas Abaydyng Qúnanbaygha qarsylyghynyng alghashqy kórinisin kórsetu ýshin Bójeyding asy Abaygha da, avtorgha da qajet boldy. Múndaghy oqighalardyng barlyghy Bójey ýshin emes, ózining oilaghan oiyn eresekterding isinde jýzege asyruy barysyndaghy Abaydyng talaby men maqsatty úmtylysyn kórsetu ýshin qajet boldy. Sondyqtan da astyng ózin, dalanyng auqatty adamdarynyng ermegine ainalghan bәigeni, kýresti, basqa da kónil kóteretin qyzyqtardy surettemey, onyng orynyna meshkey qonaqtardy kýtken әbigerining beynelenuin týsinu de qiyn ba?».

«Kazpravda» (jalghasy): «Eski auyldy surettegen tústarda feodaldyq-bayshyl eskilikti múnaya saghynghan uayym sezimi biyleydi. Halyqtyng qarghysyna úshyraghan zamandy avtor ashyq uayymmen beyneleydi. Múny dәleldeytin suretterdi romannyng kóptegen betterinen kezdestiruge bolady. Mine, sonyng bireui:

«... Keng ólkening boyy jypyrlaghan auyldar. Qoralarynyng otarlarynda, ýiirim-ýiirim kóbiktey bop, qalyn-qalyng qoylar jatyr. Ottar óshken, elsiz, jayyn aralda qatar-qatar tizilgen qaz, ýirekting úyalarynda agharyp, dóngelenip jatatyn júmyrtqaday bop, ay astynda manqiyp, týnlikteri jabyq boz ýiler túr. Alty-jeti ýy – bir úya. On-on bir ýy – bir úya», nemese:

«Oyyngha jiylghan jastar qalyng kórindi. Kәmshat bórik, maqpal shapan, jibek shapan kiygen qyzdar kóp. Aralarynda qynay bel, әsem kamzol ghana kiygen qyzdar da jýr. Sholpylary toqtausyz shyldyrlap, kóp ýnge salady».

M.Áuezov (jalghasy): «Ekinshi kitapta avtordyng býiregi aqsýiek jastargha erekshe búrady dey kelip, maqalada avtordy feodaldyq-patriarhaldyq eskilikti әspettedi dep aiyp taghady. Kerisinshe, halyq ónerin qadirlegen barlyq jastar búl romanda ózderining tragediyalyq taghdyry ýshin de kýiinedi. Kerimbala – Oralbaydyn, Ýmitey – Ámirding taghdyry da tauqymetti, Birjannyn, Bazaralynyn, Balbalanyng taghdyry da múnly, eng sonynda, sol oqighalargha aralasqan әnshi Aygerim men Abaydyng da ómirleri tartysqa toly, kónilsiz. Sonda ótkendi dәripteu qay jerden kórinedi? Kerisinshe, dala jastarynyng osy bir talantty ókilderi erkin sezim bostandyghy ýshin kýresu arqyly, olardyng ashy taghdyry arqyly feodaldyq qúrylymnyng taghylyq ústanymmen túnshyqtyrghan saqara qasireti romanda keninen ashylady».

«Kazpravda» (jalghasy): «Kitapta feodaldyq-patrarhaldyq dәstýr men salt erekshe bir qyzyghushylyqpen, sýiispenshilikpen jazylghan. Qazaqtyng feodal-rubasylary ózderining kedey «rulastaryn» búrynghydan beter qanay týsu ýshin ruaralyq arazdyqty ýnemi qozdyryp, sol janjaldy óz mýddelerine paydalanyp otyrghany belgili. Osy feodal-rubasylarynyng halyqqa jat әreketterin әshkereleuding orynyna M.Áuezov olardyng ókilderin danq túghyryna kóterip, halyq búqarasynyng mýddesin qorghaushy etip kórsetuge dәs qalady. Dala jyrtqyshynyng birin – jigitek ruynyng bii Bójeydi avtor halyq qamqorshysy retinde beyneleydi. Ol ózining boyyndaghy barlyq kórkemdik quatyn Bójeyge berilgen ýsh kýndik asty suretteuge sarqa júmsaydy. Osy kóriniste ruly elding otbasylarynyng – sheksiz baylyq iyelerining de, sol baylyqty qan men teri arqyly tapqandardyng da «oryny tolmas qayghysyn» bayandalady. Osynda tanghajayyp kórinisti tandana bayanday kelip: «Úly dýbir, ýlken astyng osynday bop, uaqyt ólsheuin ainalyp ketetini anyq. Birer buyngha sheyin úmytylmastay este qalatyny bar»,– dep tújyrym jasaydy.

Mine, osynday patriarhaldyq-feodaldyq qúrylysty kitap avtory kelesi tolqyn jastargha layyqty ýlgi esebinde úsynady».

M.Áuezov (jalghasy): «Abay kýres (kóterilis) kósemi, jalpy halyqtyq qozghalystyng tónkerisshil iydeologi bolghan joq. Ol agha súltannyng úly bolghandyqtan da qanaushy tap ókilderining arasynda ómir sýrip, er jetti. Alayda onyng ózi jәne oghan jaqyn adamdar baylardyng qalyng búqarany qalay qanap jatqanyn, zorlyghyn, ziyankestik әreketterin kóre bildi, eski salttyng irigendigin, masqaralyghyn týsindi, sóitip olardy әshkereley bastady, shamasy jetkenshe kýresti, mine, osynday is-әreketterimen, talpynystarymen olar ozyq qasiyetterdi, demek, óz dәuirindegi halyqtyq, tarihy sypattardy ózining boyyna jinaqtady. Búl arada olardyng shyqqan tegi eshqanday bóget bola alghan joq, búl biz ýshin de olardyng beynelerining halyqtyq sipatyn anyqtaytyn basty talap bola almaydy. Al «Kazpravdanyn» maqalasynda kitaptaghy halyqtyq sypatty – tek kedey auyldarynyng ómiri men túrmysyn, kedey adamdardy suretteu dep týsinuge tyrysady, búl ózining túrpaty jaghynan marksizm-leninizmdi túrpayylandyru bolyp tabylady. Abay ózining tarihy ortasyna say shynayy keyipte, ol sol ortanyng oiyn, jandýniyesin jәne halyqtyng úmtylysyn jetkizushi retinde kórsetilui tiyis. Synalyp otyrghan romanda solay beynelengen. Al kedey auyldarynan shyqqan adamdar romanda Abaydyng ómirimen, onyng qoghamdyq sanasynyng oyanu jәne tolysu sәtterimen birge bite qaynasa suretteledi».

«Kazpravda» (jalghasy): «Patriarhaldyq-feodaldyq eskilikti M.Áuezov ózining ekinshi kitabynda da dәripteydi. Búl әspetteuler jaylaudy, ýilenu toyyn, býrkit saludy surettegende anyq bayqalady. Avtor, әsirese, aqsýiek jastargha erekshe yntyzarlyq tanytyp, romannyng kópshilik bóligin solargha arnaydy. Baydyng balalarynyng súlulyghyn barlyq jerde erekshe atap ótedi... Búl beynelerdi әsireley somdaugha M.Áuezov eng nәzik boyaulardy paydalanady. Ýmiteyding basyndaghy kamshat bórki men ýkisinen bastap, asyl marjandaryn, qymbatty әshekeylerin qosyp, ayaghyndaghy ýshkir túmsyqty qara jyltyr kebis-mәsisi men kerbez jýrisine deyin tamyljyta bayandap, onyng súlulyghyn sipattaydy.

Osy әielderding barlyghy da patriarhaldyq-feodaldyq qoghamnyng taghy zandaryna qarsylyq bildirushiler, janany jaqtaushylar, әiel tendigi ýshin kýresushiler bolyp tabylady. Sonda ózderining kýieulerimen, әkesimen, bauyrlarymen birge ayanyshty kýy keship, «qarasha ýide», «shoqpyt-shoqpyt qosta», «kýngirt jertólede» túratyn әielder men qyzdar qayda? Olar turaly kitapta ýstirt qana bayandalady. Álde, «jýdeu jýzi әjimge tolghan, kóilegi jyrym-jyrym, kópten juylmaghan» kedeyding kelinshekteri Esbiyke men Bayan ózining kýndik haline riza ma, olar qarsylyq bildire almay ma?».

M.Áuezov (jalghasy): «Qodardyn, Dәrkembaydyn, Bazaralynyn, jút kezindegi kedey kórshiler, olardyng baylarmen kýresi, nemese jas aqyn, Abaydyng dosy Dәrmenning beynesi, sonday-aq Bazaralynyng qoghamdyq sanasynyng oyanuy jәne romannyng barlyq kitaptarynyng jelisine ýilese onyng qyr kedeylerimen qoldasa otyryp dala feodaldarymen kýresken sanaly, iri kýresker dәrejesine kóterilui – Abay turaly romannyn, sózsiz, jaghymdy da jarqyn tústaryna jatady. Osynyng barlyghyn kórmeu jәne múnyng barlyghyn qysyr sózben, qymtyrylmastan «halyq ókilderine epizodtyq qana oryn berilgen» dep kólgirsu – Áuezovting shygharmashylyghyna degen deni dúrys emes, birjaqty, әdiletsiz kózqarasty tanytady».

«Kazpravda» (jalghasy): «Ózining barlyq nazaryn baydyng kiyiz ýiin suretteuge audarghan M.Áuezov enbekshi halyqty kózge ilmeydi. Feodaldardyng obrazyna qarsy túratyn halyqtan shyqqan bir de bir keyipkeri joq. Halyq ókilderine epizodtyq qana oryn berilgen. Búl pikir kitaptaghy Kenesary Qasymovtyng reaksiyalyq-monarhiyalyq kýresine de qatysty. Búl kezdeysoqtyq emes, óitkeni M.Áuezov úzaq uaqyttan beri halyqty túnshyqtyrushy Kenesaryny últtyq qaharman retinde dәriptep keldi».

M.Áuezov (jalghasy): «Eng sonynda, maqalada: «Búl pikir kitaptaghy Kenesary Qasymovtyng reaksiyalyq-monarhiyalyq kýresine de qatysty. Búl kezdeysoqtyq emes, óitkeni M.Áuezov úzaq uaqyttan beri halyqty túnshyqtyrushy Kenesaryny últtyq qaharman retinde dәriptep keldi»,– dep romangha jәne onyng avtoryna qaratyla baryp túrghan qiyanat jәne ótirik dәlel úsynghan. Abay turaly Áuezovting romany jónindegi ózining aiyptau aktisin ayaqtay kele «Kazpravda» osylay dep qorytyndylaydy. Al «Abay joly» romanynyng 393-betinde («Sovetskiy pisateli» baspasy, 1952 j.) Áuezov Abaydyng auyzy arqyly Abylaydyng túqymy sol Kenesary turaly bylay deydi: «Ayaghy Abylaydan ótip, nәsiline da tauap qylar tәrizing bar. Shynymdy aitayyn, jaqpaydy maghan (Búl – Bazaralynyng sózi, maqalada keltirilgen siltemening mazmúny boyynsha alyndy. Búdan keyingi sóz Abaydyng sózi – T.J.). Olar ýshin, әsirese, óktemeseng bolar edi ghoy! Qazaq orysty qyrdy dep, taghy bir tynnan Áziretәli tappaq bopsyn, ony qazaqtyng qalyng elining qamqory etpeksin. Jalghan! Bәri de jalghan! Aldamshy boyaular! Qazaqtyng qamqory emes, qayta sol qazaqty, halyqty satqan az ghana top, azghyn top – han-súltannyng qamqory bolatyn. Bir kýnde, býgingi nәsilde qazaqty orysqa óshiktirushi, qazaq halqyna dostyq etpeydi. Neghúrlym sol orystyng shyn qasiyetin tanyp, tyng ónerin tez ýirenuge jetpey, qazaqtyng kózi ashylmaydy. Búdan ózge óris te, búdan ózge shyndyq ta joq. Mynau óleng jalghan da teris. Mening ómir boyghy tútynghan jolyma anyq qarsy, qiyas joldaghy óleng eken. Osylay aitpasqa әddim joq». Mine, Áuezovting jazuy boyynsha Abay Kókbaygha ne deydi, «Abay joly» romanynda onyng reaksiyalyq tegi ózining «qaharmany» Kenesarymen birge әshkerelenip, qatal synalady.

Avtor ózining keyipkerining jas kezinde Abaydyng Kenesarynyng qozghalysyna degen ústanymyn kórsetpey, dúrys istedi. Onyng esesine, oishyl jәne halyq isining kýreskeri dengeyine kóterilgen Abay – ózining tolysqan shaghynda tek qana Kenesarygha ghana emes, sonymen birge onyng qolpashtaushy aqyndaryna da kýirete soqqy beredi, búl Kenesarynyng qozghalysyn Abay jórgekte jatqan kezde (biz 1846-1847 jyldardy mekzep otyrmyz) surettegennen kóri tarihy túrghydan qúndy, manyzdy әri paydaly tәmsil bolmaq, óitkeni jylnamalyq jaqtan ýileskenimen de, eshqanday kónil-kýy seziminin, eshqanday oidyng surettelui mýmkin emes, demek, Abaydyng Kenesarynyng qozghalysyna qatysty kózqarasyn bildirui mýmkin emes».

«Kazpravda» (jalghasy): «Romanda qazaq auylyndaghy taptyq qatynas mýldem óshirilip ketken, ezilushi búqaranyng «ózderinin» feodaldaryna qarsy kýresi kórsetilmegen, búl, әsirese, birinshi, ekinshi kitapqa tәn. Onda, bir jaghynda – dala qojayyndary, ekinshi jaghynda, M.Áuezovting kórsetkenindey, «dau-sharmen júmysy joq tynysh tuystar, qarapayym kedey auyldar» bólektenip berilgen. Ruaralyq óshpendilik aldynghy qatargha shyqqan. Kýres kedeyler men baylardyng arasynda emes, ru arasynda ótedi.

M.Áuezovke romandaghy óreskel búrmalaushylyqtardy jong mindeti túr. Tek sonda ghana sol zamandaghy qazaq qoghamynyng әleumettik-ekonomikalyq ómirin dúrys surettegen, qazaq halqynyng úly aghartushysy turaly shynayy shygharma tumaq».

M.Áuezov (jalghasy): «Mine, «Kazpravdanyn» maqalasynyng avtory romannyng avtoryna taghy da bir auyr, әdiletsiz, sonyng ishinde jalghan derekterge sýiengen aiypty taqpas búryn, neni eskerui tiyis edi.

Qaytalap aitamyz, Kenesaryny synaytyn «Abay joly» romanynyng bar ekenin oqyrmannan jasyrugha tyrysqan, jalghan qauesetke sýiengen búl maqala – ózining úzyna jelisinde avtordyng oiyn búrmalap, onyng úzaq jylghy adal enbegine ótirik pen jalany jaba otyryp, tek qana Áuezovting romanynyng kózin jonggha úmtylghan dóreki talpynysyn taghy da bir dәleldep berdi».

IYә, Múhtar Áuezov osy uaqytqa deyin boyyndaghy baryn da, nәrin de qúrban etip, týgel tuyndysynan bas tartyp kelgen, býkil sanaly ghúmyrynyng maghynasyna ainalghan «Abay» romanyn janúshyra qorghady. Endi ayanyp qalatyn esh qymbaty joq bolatyn. Búl joly jeniliske úshyrasa, uaqytsha da bolsa onyng aty tarihtan syzylyp, aty óshetin.

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354