2014 jyldyng 22 qyrkýiegi kýni, qazaq tilining zang jýzinde memlekettik mәrtebe iyelengenine 25 jyl tolady. Alayda búl zang әli kýnge óz dengeyinde tolyq  iske asqan joq. Qazaq tili shynayy memlekettik til biyigine kóterilmedi. Orys tili әli de Kenes Odaghy kezindegidey, zor ýstemdikke iye. Tәuelsiz memleket ýshin búl – ýlken olqylyq, bodandyq sanadan arylmaghandyqtyng belgisi.

       Qazaqstan Respublikasy keshegi Kenester Odaghynyng qúramynda bolghan memleketterding ishinde, ózining últtyq tilin qomsynatyn, onyng qoghamdyq ómirding barlyq salasynda – biylik jýrgizude, zang shygharuda, sayasatta, ekonomikada, ghylym men bilimde, últaralyq qarym-qatynasta óz ruhany quatyn keninen  qoldanugha  qol jetkize almaghan birden-bir әljuaz, namyssyz memleket sanalady. Ashy da bolsa aqiqat osy. Qazaqtar Respublika halqynyn   65 payyzyn qúrasa da, ózara oryssha sóilesetin әdetten arylmay keledi. Biylik memlekettik til turaly zandy syilamaghan son, bir-birimen qazaqsha til qatyspaghan son, jiyndaryn orys tilinde ótkizgen son,  qarapayym halyq qanday jolmen jýrsin?! Biylik basynda jýrgen qanshama qazaq basshylardyng balalary, nemereleri óz ana tilinde sóileudi úyat sanasa ne ýmit, ne qayyr?

      QR preziydenti N.Nazarbaevtyng jarlyghymen bekitilgen tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy boyynsha respublika halqy 2020 jyly 100 payyz qazaq tiline kóshui tiyis. Jiyrma bes jyldaghy jaghdayymyz belgili, al alty jyl uaqytta onyng oryndala qoyaryna  kim senedi?

      Memlekettik tildi ornyqtyru ýshin qatang týrde  memlekettik talap  qoyyluy kerek. Jogharydan bastalghan kózboyaushylyq, ózinmen-ózin  qazaqsha  sóiles dep aldarqatu, jalpaqshesheylikke salynu, tatulyq pen tútastyqty syltauratyp, ózgelerding yghyna jyghyla beru, basqa elderdegi, mәselen Ukrainadaghy, dýrbelendi tilge telushilik siyaqty  әreketter alysqa aparmaytyny, maqsatqa jetkizbeytini aiqyn.

Qazaq tili memlekettik mәrtebesimen qatar últaralyq qatynas tili boluy tiyis. Búrynnan qoyylyp kele jatqan talaptyng – orys tilinen «resmy til» dep  atalatyn qosaqtamany alyp  tastaudyn  dúrystyghyn  ómirding ózi  әldeqashan-aq dәleldedi.

Byltyrghy 2013-2014 oqu jylynan bastap, aghylshyn tili  mektepterde birinshi synyptan bastap oqytylady. Biraq Memlekettik tildi ýsh tilding biri etu – búl qazaq tilin әlsiretu jәne orys tilin memlekettik til retinde zandastyrugha baghyttalghan Ýkimetting qiytúrqy sayasaty dep bilemiz. Ýshtildilikting basy balabaqsha men bastauysh synyptan bastalady. Tipti búrynghy Kenester Odaghynyng ózinde balagha shet tildi bastauysh synyptap keyin ýiretetin. Al Japoniyada bala 12 jasqa deyin tek ózining ana tilinde tәrbiyelenip, birinshi kezekte ana quatyn boyyna siniredi. Múnan keyin 100 til mengerse de óz erki. Osylay etken jaghdayda ghana býldirshin sanasynda eldik, últtyq, patriottyq sezimder berik oryn tebedi. Álem ghalymdarynyng zertteuinshe de solay.

Qazaq mektepteri sapaly  bilim bermeydi degen  synarjaq kózqarastan arylatyn mezgil  jetti. Oqulyqtardaghy, oqytudaghy kemshilikterdi jedel týzetu, qazaq tilinde sabaq ótetin  mamandargha  jýkteler  jauapkershilikti arttyru, memlekettik tildegi balabaqshalardyng sanyn edәuir arttyru arqyly ondy betbúrys jasaugha bolady. Songhy kezderi qúpiya ústalyp kelgen bir mәselege toqtala ketelik. Astana qalasynda qazaq balalarynyng 47 payyzy, al respublika boyynsha 37 payyzy orys mektepterinde bilim aluda. Masqara emes pe? Eger jaghday kerisinshe bolsyn desek, Bilim jәne ghylym ministrligi óz sayasatyn týbegeyli ózgertui qajet.

Elimiz túraqty týrde qarqyndy damuy ýshin el televiziyasynyng últtyq túghyry da myzghymas berik boluy shart. Qalay aitsaq ta telearnalar kommunikativtiligi jaghynan barlyq aqparat qúraldarynan asyp týsip, qoghamdyq oidy qalyptastyratyn negizgi qúralgha, tipti ústazgha ainaldy. Qazirgi buyn týgeldey sol kógildir ekrannyng taratatyn habar, baghdarlama, filmderining t.b. negizinde boy týzep ósip keledi. Tang azannan qara keshke deyin kez kelgen ýide ata-әje, ata-ana emes, tәlimger – teledidar. Qazirgi bala – ertengi últ bolashaghy ekenin terennen týsinsek, býtin halyq bolashaghyn tәrbiyelep jatqan televiziyanyng kórsetu mәdeniyetin qadaghalaytyn, rettep otyratyn memlekettik mekeme qajet.

       Osy uaqytqa deyin tek eki zandy ghana memlekettik tilde dayyndap, qabyldaghan respublika Parlamentin tәuelsiz el mýddesin kózdeydi dep aita almaysyn.

Memlekettik tilding taghdyryna alandaghan Respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy, til janashyrlary men últ ziyalylary memlekettik til tóniregindegi әli kýnge sheshimin tappaghan mәselelerge alanday kele, biylik basyndaghylargha mynanday talaptar qoyady:

1. Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti Memlekettik til turaly jana zandy qazaq tilinde dayyndap, qabyldasyn. Sol zanda memlekettik qyzmetkerler, deputattar memlekettik tildi biluge mindetti dep kórsetilsin! Memlekettik tilde júmys istegisi kelmeytin ýkimet pen parlament taratylsyn;

2. Býgingi tanda Qazaqstannyng aqparat kenistigin Reseyding búqaralyq aqparat qúraldary on-on bes ese basymdyqpen jaulap alghany eshkimge qúpiya emes. El aumaghyna taraytyn 5 mynnan asa Resey gazet-jurnaldarymen qosa tolyp jatqan sputniktik arnalar  ekspansiyasynyn  saldarynan memlekettik til órisine keri әser  jýrip jatyr. Qazaqstannyn  aqparat kenistigin  basqa elderdin  iydeologiyasyn nasihattau maqsatynda paydalanugha jol berilmesin, reseylik internettik aqparat tasqynyna  shekteu qoyylsyn, otandyq, qazaq tildi kitaptardy satatyn  kitap dýkenderi men kitaphanalardy  ashu isi memlekettik dengeyde jýrgizilsin;

3. «Teleradio habarlaryn taratu turaly» zanda kórsetilgen 50 de-50 mólsherine baghynbaghan  telearnalar kóp. Olardyng keybiri, tipti memleketti de, zandy da mazaq etip keledi. NTK, KTK arnalary «Tek kýlki ýshin» deytin qazaqsha atauy jazylghan, biraq qazaqsha bir auyz da sóz qospaytyn sheteldik «maqau» sayqymazaq kórinisterdi kórsetudi әdet etude. Qazaqstannyng ekspansiyagha úshyraghan aqparat kenistigin óz últynyng ruhany qúndylyqtaryn nasihattaytyn dәrejege kóteru kezeni әldeqashan jetti dep bilemiz. Sondyqtan otandyq telearnalardyng barlyghynda jartylay qazaqsha, jartylay oryssha, dýbәralyqty nasihattaytyn dýniyelerdi taratudy toqtatatyn kezeng jetti. Osynday aramza qulyqqa barghan  telearnalargha aiyp salynsyn. Halyqtyq ruhaniyattan bastau alghan shygharmalar telearnalarda, radioda, basylymdarda jii berilip jatsa ghana óskeleng úrpaqtyng boyynda últtyq ruh qalyptasatyny haq;

4. «Qazaqstandyq últ» sayasaty «El birligi» doktrinasynan alynyp tastalghanymen, ol qoghamgha synalay endirilip jatyr. «Qazaqstandyq  últ» sayasaty qoghamdyq úiymdar men ziyaly qauymnyng jiti nazarynda bolghandyqtan, ony endiruge baghyttalghan kez kelgen  shara respublika  aumaghynda taghy da qarsylyq tudyratyndyghyn eskertemiz;

5. Elbasynyng ózinen bastap ýkimet basshylary men lauazymdy qyzmet iyeleri barlyq otandyq, sheteldik resmy kezdesulerde memlekettik tilde sóileuge  mindettelip, respublika kólemindegi memlekettik  is-sharalar memlekettik tilde jýrgizilsin. Respublika ministrlikteri, memlekettik organdar, departament, basqarmalardyng is-qaghazdary tolyqtay  memlekettik tilge kóshui kerek. Memlekettik  tildi bilmeytinder ilespe audarma  qyzmetin paydalanatyn bolsyn.

«Memlekettik  til» qoghamdyq qozghalysy atynan búl úsynys-talaptardyng keybireui búdan búryn da  biyliktin  aldyna tartylghanmen, «bayaghy jartas sol jartas kýiinde»  qalyp keledi. Erte me, kesh pe, mәlimdemede  kóterilgen mәseleler tiyisti oryndarda taldanyp, naqty zang jobalarymen  mindetteletin  sheshimder shyghady  degen  ýmittemiz.

«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy

Abai.kz