Ómirge endi ghana kelgen sәbiyding estiytini – ananyng ýni, kóretini – ata-anasynyng qarym-qatynasy, sondyqtan balanyng ómirindegi, qalyptasuyndaghy otbasynyng ornyn eshtene aiyrbastay almaydy.

Atasy men әjesining «aynalayynynan» nәr alyp, әkesi men anasynyng meyirimin sezinip  jetilgen balanyng imandy, kórgendi, kópshil  bolyp ósetini anyq. «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilesin» dep babalarymyz tekke aitpaghan, ananyng sýtimen, әkening qanymen boygha singen qasiyet jetkinshekting aldaghy ómirining baghdarshamynday bolady.

Últtyq qúndylyqtardyng bastauy – otbasy. Áke – otbasynyng tiregi bolsa, ana – berekesi. Kózin ashqannan kórgeni men estigeni bala jadynda  tasqa basqan hattay jazylyp qala beretini anyq. Baqytyn baladan izdeytin ata-ana  «ne ekse; sony oratynyn» bilip, ózining  әrbir sózi men әreketine mәn bergen. Qazaqta «uyzyna jarymaghan» degen sóz bar. Alghashqy sýt – uyzdy toyyp embegen qozynyng et alyp, onaluy qanday qiyn bolsa, otbasynan ondy tәrbie almaghan balanyng dúrys ósip-jetilui sonday qiyn. Otbasylyq, aghayyndyq, tuystyq qarym-qatynastardy ýiretetin,qazaq shanyraghyna ghana tәn, jazylmaghan qaghidalar – әdeptilikke tәrbiyeleuding ýlken mektebi.

Áyel–tabighatynan adaldyqqa, kirpiyazdyqqa beyim jәne meyirimning búlaghy. Ol – osynday izgi qasiyetterimen tektiliktin, izgilikting ýlgisi, sondyqtan әieldergeqoyylatyn talap qashan da joghary. «Alyp anadan, arghymaq biyeden tuady» deydi halqymyz. Bala tәrbiyesindegi әkening ornyn tómendetuden aulaqpyn, degenmen jasóspirimning ósip-qalyptasuynda ananyng atqaratyn mindeti – qisapsyz. Tipti әkesining kemshilikterin de balalaryna bildirmey, ony minsiz túlgha etip, jamanyn jasyryp, jaqsysyn asyryp kórsetu arqyly tamasha úrpaq tәrbiyelegen qazaqtyng aituly analarynyng parasattylyghyna tәnti bolasyn.

Analarynan ýiregen ónegeni óz balalaryna, nemerelerine ýiretip, dәstýrdi sabaqtastyru arqyly altyn kópir bolu – úrpaghynyng keleshegin oilaytyn әrbir qazaq әielining mindeti. Kókirek kózi ashyq, parasat-payymy teren, aqyldyng keni analarymyzdyng aq sýtimen boyymyzgha daryghan, «aynalayynymen» sanamyzgha singen, biyazy da júmsaq ýnimen jýregimizge ornyqqan aqyl-kenesteri ómir qiyndyqtarynan sýrindirmey, bizdi tek algha jeteledi. «Kóretin – qyzyghym, jeytin – jemisim, atar tanym – sender», – degen ananyng ýkili ýmitin arqalaghan perzentting bóten oiy, jaman pighyly boluy mýmkin emes... «El senderge qarap, bizge bagha beredi», – deu arqyly iyghymyzgha ýlken jauapkershilik artyp, senimdi aqtaugha úmtyldyrdy.

«Últyndy tәrbiyeleymin desen, qyzyndy tәrbiyele» dep qazaq tekke aitpaydy, óitkeni býgingi – aru, ertengi – ana. Áyel-ana – jaqsy bolsa, bir әuletting shamshyraghy, jaman bolsa qasireti. Aghayynnyng arasyn jaqyndatyp, erining mereyin ýstem etip jýretin әielding úyaltpaytyn úrpaq tәrbiyeleytini de shýbәsiz.

Qazaqtyng últtyq tәrbiyesining ainasynday halyqtyq pedagogika múralary – túnyp túrghan danalyq pen aqyldyng keni. Aqylgóy abyz babalarymyz kóz kórip, kónil qanyqqan ómir sabaqtaryn eki auyz sózding ayasyna syighyzyp, týiindi oimen qaldyryp ketken. Tek sony kóretin qyraghy kóz, úghatyn sarabdal sana bolsa bolghany. Ata-babalarymyzdan bastau alyp, san ghasyrlar boyy adamgershilik pen izgilikti dәriptegen qazaqtyng últtyq  dәstýrleri keleshek úrpaq ýshin de ruhany azyq bolyp qala bereri haq. Sebebi shynayy shyndyq pen imangha negizdelgen qúndylyqtar esh uaqytta qúnyn joymay, jasampaz bola beredi. Ol ýshin ruhany búlaqtyng bitelip qaluyna jol bermey, «qolymyzdy mezgilinen kesh sermemey», úrpaqtarymyzdy sol «búlaq suynan» qanyp ishuge  jaghday jasauymyz kerek.

S.Dunaeva, filologiya ghylymdarynyng kandidaty,

QR MSM DIK Mәdeniyetter men dinderding halyqaralyq ortalyghy Búqaralyq aqparat qúraldaryna monitoring bólimining basshysy

 Abai.kz