Devalivasiya ekonomikagha qolayly әser etui mýmkin.  Degenmen, múnyng bәri uaqytsha bolady, eger tezdetip jyldyng ayaghyna deyin myna sharalardy qolgha almasaq:

1. EKSPO-ny, olimpiada jәne uniyversiadany, forumdardy jәne memleketting qarjysyn jelge shashatyn basqa da maqsatsyz sharalardy ótkizuden bas tartuymyz kerek. Memleketting qarjysyn tekten tek alyp otyrghan «Samrúq-Qazynany» qysqartqan jón, onyng enshiles kompaniyalar men týrli baghdarlamalary shyghyngha júmys isteydi. Búryn bizding budjetimizding 30 payyzy – 9 mlrd dollary Últtyq qordyng tikeley transfertterinen túratyn. Endi múnday kiristi kýte almaymyz. Sonda mynaday ýlken memlekettik shyghyndargha qarjyny qaydan alady? Jeke sektorlardan, basqa alatyn jer joq, qazirding ózinde biz salyqtardyng óse bastaghanyn kórip otyrmyz. Búl jeke sektorda investisiyagha, innovasiyagha, ekonomikadaghy manyzdy jeke súranys – enbek aqysyna  az qarjy qalatynyn bildiredi. Sondyqtan, bizding  maghynasyz memlekettik shyghyndarymyz ekonomikalyq ósimdi tikeley tejep-toqtatady.

Áytsede, mektepterdegi tegin tamaqtandyrudy qayta qolgha aluymyz kerek, eger bilsenizder, búl bolashaqqa salynyp jatqan tiyimdi investisiya.

2. Ózimizding Keden kodeksin, ózimizding ishki ekonomikalyq sayasatymyzdy qaytaryp alugha tiyispiz, yaghny aitqanda Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtan shyghuymyz kerek. Búrynghy Keden kodeksi liyberalidyq bolatyn jәne bizding ekonomikamyzgha negizdelip jasalghan. Dәl osy RF-nyng proteksionistik kodeksi (Euraziyalyq odaqtyng 92% birynghay keden tariyfi ) – Qazaqstandaghy joghary baghanyng birden-bir sebebi. Eger sen sheshim qabyldau ókilettigin ózge bireuge bersen, ózinning ekonomikalyq ómirindi jaqsartuyng mýmkin emes.

 3. Ýkimetting ekonomikalyq qúramyn orynbasarlarymen qosyp tolyqtay ózgertu kerek. Birinshi túlghalar qay jerde shyndyq, qay jerde ótirik aitylyp jatqanyn týsinuden qalghan, ózderi әbden shatasqandyqtan odan әri ne isteu kerektigin týsinbey jýr.

4. Qarjy naryghyna Últtyq bankting baybalam salyp basyp kiruin toqtatqan abzal. Áytpese, altyn valuta qoryn joyyp alamyz, onyng sony memleketting qaryzyn qaytara almauyna úryndyrady, al biznes josparlauda asa manyzdy tengening naqty kurstaryn bilmey qalady. Dollardyng baghamy 350 tengege deyin az qalghan joq, mening oiymsha soghan baryp toqtauy mýmkin.

5. Qazaqstandaghy ekonomikalyq ósimdi tejep túrghan eng basty sebep – jemqorlyq. Ol jalpy memlekettlikti әlsiretedi. Onymen kýresu ýshin memleketting róli men ekonomikadaghy memlekettik aqshany azaytu kerek.Tenderler, aiqyndylyghy joq memlekettik baghdarlamalar – múnyng bәri salauatty jeke ekonomikalyq ósim kómilip jatqan molalardy eske týsiredi, búl memlekettik qarjylar jeke investisiyalardan alynady jәne  villa, yahta, superkar, sayahattar siyaqty passivterge ainaluda. Sol uaqytta búl qarjylar jeke sektorda kәsipkerding basqaruynda qalsa, olar qajetti investisiyalargha júmsalar edi, ózara qatynas – óndirisshi júmys ornynyng kózi, ekonomikadaghy jeke súranystyng ósimi.

(Jalghasy bar)

Abai.kz