TÝN BOLSA GhOY

 Únatpaymyn kýndi onsha.

Týn bolsa ghoy.

Týn bolsa –

Almatygha qaraylap,

Aygha inkәr júldyzdarsha.

 

Úyasyna kýn qonsa,

Almatyda týn bolsa.

Ózinmenen bir bolsa,

Ay sәulesi synghansha.

 

Qara maqpal týn bolsa,

Qara kózder núrlansa.

Kóktóbege myng barsa,

Sholpan júldyz tughansha.

 

Sýlik qara týn bolsa,

Shymbúlaqqa myng barsa,

Sýlik qara kóliktin

Qos ókpesi tynghansha.

 

Móldir qara týn bolsa,

Mahabbattan ulansa.

Beu, ótedi-au búl shaq ta,

Kózdi ashyp-júmghansha.

 

...Sen de únatpay kýndi onsha,

Sarghayarsyng týn bolsa –

Astanagha qaraylap,

Aygha inkәr júldyzdarsha.

 

QALA JÁNE BIZ

Biz tanysqan qalanyn

Oty óship qalghan ba?

Biz tabysqan jataqtyn

Shamy sónip qalghan ba?

 

Bizdi qosqan taghdyrdyn,

Adasqan ba joldary?

Biz týsetin búryshta 

Ayaldama bolmady.

 

Bizge bauyr Kóktóbe 

Jat bolugha tayapty.

Soqpaqtary bótensip,

Shala berdi ayaqty.

 

Jel úitqydy, jas talday 

Jan-jýikemdi júlyp bir:

Biz kiretin kafenin

Esiginde qúlyp túr.

 

Búlt býrkidi kóz jasyn,

Kózim jasqa túnyp túr:

Biz jýretin gýlzardyn

Oryndyqtary synyq kil.

 

Biz biletin kóshenin

Aty da joq búrynghy.

Biz ghoy, kýttik neshe jyl,

Osy jermen jýrudi.

 

Qalyppyz-au, ekeumiz

Esteliksiz, qalasyz.

Almatygha bótenbiz,

Al, taghdyrgha – sharasyz.

 

ÚLY QALADAGhY BLUZ

Úly qalasyn.

Almaty – úly qalasyn.

 

Qayyrym kýtken qamkónil jandardyng bәrin,

Joghalghan taghdyr, adasqan joldardyng bәrin – 

Bir siqyrynmen ózine búryp alasyn.

 

Kóktóbeng kókke shanshylyp,

Kensay men kentting –

Pәny men baqy dýniyening tilip arasyn,

Onsyz da qysqa ghúmyrdy úrshyqsha ýiirip,

Uaqyttyng zymyranyna minip aghasyn.

 

Úly qalasyn.

Almaty – úly qalasyn.

Esigi mәngi jabylmas vokzaldarynda,

Esigin tars qyp poyyzdar qozghalghanynda,

Kóz ben kónilde móltildep túryp alasyn.

 

Zәude bir janynmen joq izdep, kóshege shyqsang –

Aghylghan kóp pen kólikting biri ghanasyn.

«Jetim búryshta» abaysyz úmyt qaldyrghan

Jolaushy ómirding arzanqol jýgi ghanasyn.

 

Shuly qalasyn.

Almaty – múnly qalasyn.

 

Alandarynda toqqyzyl tandar atqanda,

Qúlqynsәriden qu tirlik jangha batqanda,

Arpalystyrghan janynnyng uly jarasyn

Sezdirtking kelmey eshkimge, bildirtking kelmey,

Ózindey júrtpen bir jylap, bir quanasyn.

 

Týngi qalasyn.

Almaty – meyram qalasyn.

Alqara týni jatqanda shamsyz kerilip,

Sayasat, qyzmet, barlyghy mәnsiz kórinip,

Taugha da tasqa soghylar qayran da basyn.

 

Kedey enbegin búldaghan, baylar baghasyn,

Mәihana tektes ýilerde meyman bolasyn.

Ghapyl dýniyeni úmytyp, kafe-barlarda

Tanys, beytanys jandarmen jaynang qaghasyn.

Netken qalasyn?

Almaty, netken qalasyn?

 

Bireuden mýlde alystap ketken qalasyn,

Bireuding qoly endi әreng jetken qalasyn.

Onsyz da qysqa ghúmyrdy úrshyqsha ýiirip,

Áp-sәtte aqpan, әp-sәtte kóktem bolasyn.

 

Qayyrym kýtken qamkónil jandardyng bәrin,

Joghalghan taghdyr, adasqan joldardyng bәrin

Keng qúshaghyna syighyzghan tek sen ghanasyn!

 

TABIGhATTYNG BALALARY

Aspaq edim ong qolymdy

Júp-júmyr aq tósine,

Janarynmen tang qaluly

Qaradyng da tesile.

 

Solq-solq etip jylay berdin.

Jylap, kýlip, naza qyp,

Qúshaghyma qúlay berdin,

Ysyp, suyp, bozaryp.

 

Kónildegin, kózindeging –

Órekpigen ópkenin.

Ýzilgenin, ezilgening –

Ántek dir-dir etkenin.

 

Áling qúryp, kóz ilgening –

Bir rahat kýy shekkenin.

Gýldep tәnin, sezimderin,

Gýl bop nege ketpedin!

 

Jamalyndy býrkep, qyzyq,

Kerilding de kósile.

Ong qolyndy sylq etkizip,

Asa saldyng tósime.

 

ÓZINE TELEFON SOGhARDA

Ózine telefon sogharda,

Oy, Alla,

Janymdy qoyargha

Jer tappay,

Qorqaqtay

Beremin.

Teremin

Nómirdi sausaghym dirildep.

Dirildep,

Júlyp jep

Ózimdi.

Aytatyn sózimdi

Jútam da,

Ýndemey uaqyt útam da,

Tútygham.

Qútylam –

Telefondy óshirem.

Osy men

Jyndanghan shygharmyn.

Óitkeni, kýmәndi:

Ne baryn?

Nesine telefon soghamyn?

Nesine óshirem?

Nesine

Ayyqqan adamday kýnәdan,

Almasang quanam

Janymdy qoyargha

Jer tappay?

Oy, Alla!..

 

ÓZINE

Qarashyghy kózimnin.

Sen ghoy mening ózimnin

Kóz tamshymnan jaralghansyn,

Oralghansyng solay maghan ekinshi bir ghúmyr bop.

Bar qymbatym sen ghanasyn,

Senen basqa týgim joq.

 

Ólenine aldanghan,

Órligine maldanghan

Taghdyrymnyng moyynyna túmarym bop baylandyn.

Mening múnsyz kýnderime jol bolghan,

Túmarym sol,

Qaz ýninning dirilinen ainaldym!

 

Sen bolmasang nәrestening hәlin keshem demde men

Kónilimning besigin,

Ómirimning besigin

Sen terbedin, sen júbatyp saldyng әn.

Mening jarty jýregim sening әziz keudende,

Sen toqtama, sen ómir sýr, sen quan!

 

ÓZINSIZ BIRTÝRLI

Ózinsiz birtýrli,

Boyausyz myna ómir, aqyldym:

Qyp-qyzyl myng kýndi

sarghaya-sarghaya batyrdym;

Qap-qara myng týndi

Kókpenbek siyagha matyrdym;

Qonyr múng kýlkimdi

Úrlady.

Jazugha otyrdym.

Aq qaghaz jyrtyldy,

Qu tartyp boz tandy atyrdym.

Ózinsiz birtýrli,

Boyausyz myna ómir, aqyldym!

 

SOL SÁULEM

Ýp etken erke jelim,

Mólt etken laghyl jasym,

jalt etken jaryq sәulem –

Sol sen ghoy!

 

Kónilim jelbireydi,

Janarym móldireydi,

Jýregim eljireydi.

Kelseng ghoy!

 

Qyzghaldaq gýldegende,

Shyrghanaq býrlegende,

Sen kelseng birde, eger de –

Qúldyghyng bolsam men.

 

Kónilim jelbiremeydi,

Janarym móldiremeydi,

Jýregim eljiremeydi.

Kelmeydi-au, sol sәulem.

 

MEN TEREZEDEN JÚMAQTY KÓRDIM

Men terezeden júmaqty kórdim,

Júmaqty kórdim kәdimgi.

Jaghasynda eken qúraqty kóldin,

Jan-jaghy altyn adyrly.

 

Jazira dala, alma baq, aidyn,

Jemisi júpar ne týrli.

Kәdimgi bizding Tarbaghataydyn

Kókoray beli sekildi.

 

Sýtti janbyry sebelep, kónbey,

Gauharday kókten shashylar.

Gýli qanatty kóbelekterdey –

Myng san boyaumen ashylar.

 

Aspany búltsyz.

Shuaq, shúghyla.

Topyraghy – kýmis tostaghan.

Tereze aldyna júmaqty myna,

Tәniri me, әkep tastaghan?

 

Samaly әke alaqanynday,

Sayamdy endi taptym men.

Balpandap qazdyng balapanynday,

Anama bara jattym men.

 

Núrgha shomylyp, gýlge kómilip

Otyrghan әziz jandargha

Qosylmaq edim, dýr kóterilip,

Úshty da ketti anghargha.

 

Tóbemnen peyish qústaryn kórdim,

Kónildi, kórkem, bir kerim.

Adamnyng qús bop úshqanyn kórdim,

Qústyng adamsha kýlgenin.

 

Ony da kórdim – sauyqshyl qauym,

Jazbay tanydym – aqyndar!

Perishtelerding qauyrsyndaryn

Kókpenbek kólge matyrghan.

 

Jýrekterining altyn úshqynyn

Týnekke jay qyp atqandar.

Pәniyde tappay jan tynyshtyghyn,

Baqida bayyz tapqandar.

 

Núrgha shomylyp, gýlge kómilip

Otyrghan әziz jandargha

Qosylmaq edim, dýr kóterilip,

Olar da úshty anghargha.

 

Shirkin-ay, sәtke jaqyndar bolsa,

Jete almay jylap, kýldim men.

Ol jaqta anam, aqyndar bolsa,

Búl jaqta ne istep jýrmin men?

 

Men terezeden...

«Bәiterek» eken,

Solqyldap jatyr samayym.

Júmysqa әli erterek eken,

Qoy, azdap myzghyp alayyn.

 

TAGhDYR SAPARY

Taghdyrym keyde jat,

Áy bir,

Jetim botaday bozdaydy.

Keyde endi janghan ot,

Áy bir,

Órtenip kete jazdaydy.

 

Bozdaghandaghy jasymen

Órt minezimdi óshirem.

Taghdyrym, saghan nesine

Ege boldy ekem osy men?

 

IYidin, keyde qataydyn,

Saparyng jaysyz, zor qanday –

Ayakóz ben Tarbaghataydyn

Arasyndaghy joldarday.

 

IYiseng әndey esilem,

Qatsang qayystay kesilem.

Taghdyrym, saghan nesine

Ege boldy ekem osy men?

 

Sapardyng bar ma, túraghy?

Esteliktering zil qanday –

Alysta, Almatydaghy

Jataqta qalghan jyldarday.

 

Ár nәrse týsip esime,

Ár nýktege bir tesilem.

Taghdyrym, saghan nesine

Ege boldy ekem osy men?

 

Shyn, keyde ózi týndey bir,

Kýndey bir, tandy shat qylghan.

...Beymezgil shaqta kimder búl,

Ot alyp taghy kep túrghan?

 

Sensing be, taghdyr?

Dosym en,

Qaytem, bәrin de keshirem.

Jalqy ghúmyrdy nesine

Jetimsiretem osy men!

 

ÁTKENShEK ÁNGIME

– Aytshy, qayda siyady, arda basyn?

– Pende әlsiz ghoy: joqqa – zar, bargha – masyl.

– Baq basym ba ómirde, sor ma basym?

– Qayyry joq, túrlauy bolmaghasyn.

– Baylyq baqyt emes qoy?

– Jarymaghasyn,

Júbanysh qyp jel sózdi maldanasyn.

– Syilastyq she?

Meninshe, bar baghasy.

– Satuly kónilinning jarnamasy.

– Mahabbatty ait.

Tek joq dep qorlamashy.

– Bar dep jýrmiz, dauly jәit ol da rasy.

– Sonda shyn ne?

– Ótirik.

– Aldamashy...

– Pende sol ghoy: joqqa – zar, bargha – masyl,

Aytshy, qayda siyady arda basyn?!

Talghat EShENÚLY

"Qazaq әdebiyeti" gazeti