Ázelgi qonsymyz, bir aimaqtyng auasyn jútyp, suyn iship otyrghan býgingi ózbek júrty turaly biz ne bilemiz? Kóp biletin siyaqtymyz. Biraq, emen-jarqyn aralas-qúralastyghymyz bolmaghandyqtan ala taqiyaly aghayyn «myna zamanda qalay ómir sýrip jatyr?», «múrat-maqsaty qanday?», «ne oilap jýr?», «olardy kýndelikti ne tolghandyrady?», «neni kәsip, qareket etude?», «mәdeniyeti, tili, óneri, әdebiyeti ne kýide?» (t.b.) – dep keletin súraqtargha tolyq jauap bere almasymyz anyq. Áytkenmen de, ózbek bauyrlardan mýlde habar ýzip qalghan joqpyz. Bayaghy barys-kelis bar, alys-beris te az emes. Sondyqtan qúlaghymyz týrik. Mine, tayauda, Tashkentke Kerekinfo.kz saytynyng blogeri  Ásel EREJEPOVA tuysqanshylap baryp qaytty. Bloger Tashkentke sapary barysynda kórgenin, kónilge týigenin bayanday otyryp,  ózbek qoghamynyng jaryghy men kólenke túsyn da kózinen tasa etpepti. Áselding jolsapar maqalasy bizding oqyrmandy da qyzyqtyruy әbden mýmkin.  

Jaqynda enbek demalysyn alyp, el kóreyin, jer kóreyindegen maqsatpen Ózbekstan Respublikasynyng astanasy Tashkent qalasyna baryp qaytqan bolatynmyn. Bas-ayaghy bes kýn jýrip, ol jaqtaghy jaghdaydy bizding elmen salystyryp, oisha saraptap kórdim. Nazarlarynyzgha kórshi el jayly az-kem mәlimetti berudi jón sanadym.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN — 1

Ótkende Ózbekstangha barghan saparymda sol jaqtaghy kisilermen biraz súhbattas bolyp, eki elding jaghdayy jayly sóilesip, oy bólistik. Sonda bir ýlken kisi maghan bylay dedi(Últy qazaq. Balalarynyng oquyna baylanysty ata qonysqa oraludy keshtetip otyr):
— Nazarbaev qazaqtargha barlyq jaghdaydy jasap qoydy. Bizneske jol ashyp, jenildikterdi kóbeytip, bar mýmkindikti berdi. Nege endi sony dúrys paydalanbaysyndar? Bizde sәl kóbirek aqsha tauyp, ainalandy seziktendirseng ýsh әrip sonyna týsip, qudalap, ayaghynda býkil dýniye-mýlkindi tәrkileuden tayynbaydy. Kóniline tiyse de aitayyn, jalqausyndar!..
Ras qoy. Ala shapandy aghayyndardyng elinde bәri әiteuir bir tirlikpen ainalysady. Nan jauyp naubay bolsa da, siyr sauyp airan-sýt satsa da, ýide otyryp tiginshilikpen ainalyssa da, tirshilik jasap jatqan halyq. Jer ýide túratyn әr ýiding baqshasynda qyzanaq, bolgar búryshy, baklajan, ashy búrysh, baklajan jayqalyp túr. Keregin júlyp alyp, jey beredi. Al kópqabatty ýide túratyn alystau qúdaghiymyz, jasy 60-tan assa da, tastardan týrli әshekey búiymdar jasap satyp, aqsha tauyp otyr.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-2
Ózbekstanda túratyn aghayyn ózderindegi uaqytpen tanghy 6-da túrady. Júmys jasasa da, demalysta bolsa da, qalyp bara jatqan júmysy joq bolsa da, bәribir –tanmen talasyp túrady.  Tanghy 6-dan  bastap tirlikterin jasaydy. Qyzdary esik aldyna su seuip sypyrady (kópqabatty ýide túratyndar podezdi, syrtyn sypyrady), er adamdar ýiding anau-mynau tirligin jasaydy. Qysqasy, tanghy 7.30-08 arasynda otbasy mýsheleri tórt kózi týgel otyryp tanghy shaylaryn ishedi. Týske deyin anau-mynau tirlikterin bitirip, ýide otyrghandary týste demalady. Al keshke 9-10-darda qaqpalaryn bekitip, әrqaysysy óz bólmesine kirip ketedi.
Ózbekstanda bәri osylay dep aitugha bolmaydy, әriyne. Áytkenmen, men kórgen túrmys salty osylay.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-3
Bir kýni naghashymnyng ýiine tamaqqa shaqyrdy. Sol bayaghy palau. Sodan tamaq ýstinde әngimelesip otyrmyz. Naghashym súraq qoyyp jatyr, men jauap berip otyrmyn. Bir kezde menen eki jas ýlken balasy: «Nege senderde әielder tumaydy? Memleket aqsha berip túrghan kezde tuyp almay ma?»  - dedi. Sóitsem olarda bala tughan әielge kók tiyn da berilmeydi eken ghoy. Ony bilmeydi ekenmin. Tipti, aldaghy uaqytta bala sanyn kóbeytip jibergenderge aiyppúl salynuy mýmkin dep te aitylyp jýrgen úqsaydy.
Óz-aghamnyng elindegi tәrbie basqa. Ásirese, demografiyalyq jaghdaygha erekshe mәn beredi. Balany asyray almaymyn, ne berip tamaqtandyramyn degen oy joq siyaqty. Nege deseniz, qay shanyraqqa kirseniz de topyrlap jýrgen balalardy kóresiz. Áyelderi jastary 40-qa kelse de, eshkimnen qysylmay-aq, bala tabugha shamasy jetse, tua beredi eken. Tәrbie solay. Kóbinese әiel adamdar ýide otyrady. Ýiding sharuasymen ainalysyp, bala tәrbiyesine kóbirek mәn beredi. Keshke kýieuin «Yahshy keldingizmiy?» dep kýtip alyp, kók shayyn úsyna qoyady.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-4
Ózbekstannan ýirenetin, ýirenuge tiyis bir nәrse bar! Maghan olardyng ýilengenderi qyzyq kórindi. Sizder birden olardyng tuysqandaryna ýilenetinin esterinizge aldynyzdar ma? Men ol jayly aitpaymyn.
Ol jaqta jigit pen qyz ýilenerden búryn tolyqtay medisinalyq tekseruden ótedi. Otau qúrugha niyetti eki jas basynan ayaghyna deyin tekserilip, densaulyqtary jaqsy ekeni naqtylanyp, ekeuinen bala bolmau qaupi joq ekendigine kózderi jetken kezde ghana ýilenedi. Ózderining aituynsha, búryndary «deni sau» degen anyqtamalardy tanys-bilis arqyly, aqsha arqyly onay jasatyp alyp jýrgen eken. Biraq songhy uaqytta týrli jaman aurulardyng shyghuyna baylanysty dәrigerlerding ózi qansha aqsha berse de, әlgindey anyqtamany  jasap beruden bas tartyp jatyr eken. Ásirese, SPID keseline shaldyqqandar kóptep shyghyp jatqangha úqsaydy. «Jaman aurudy Reseyge baryp júmys jasap keletinder júqtyryp qaytady»  deydi mamandar. Ras-ótirigi belgisiz. Men ózim estigenimdi ghana jazyp otyrmyn.
Qysqasy, ýilenerden búryn jaqsylap túryp qanynyzdy tapsyryp, UZIY-ge týsip, әr dәrigerding aldyna jeke-jeke shyghyp, «Densaulyghy jaramdy» degen anyqtamany alghannan keyin bolashaq jarynyzben birge dәrigerge kirip, rezus-faktorynyzdy anyqtatyp, úrpaq sýie alatynynyzdy estigennen keyin ghana nekege túrasyz. Sonday-aq moldalar AHAJ-dyng neke jayly kuәliginsiz neke oqymaydy.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-5
Aytpaqshy, ózbekterge aqyl kire bastapty. Búrynghyday әmәkisinin, holasining qyzyn әperudi qoyypty úldaryna. Ol jayly arnayy zang da qabyldanghangha úqsaydy. Qysqasy, tuysqandardyng tuysqandargha ýilenuine tyiym salynghan. Sosyn, mektep bitire salyp (ol jaqta orta bilim 9 synyppen ayaqtalady. 11 synyp joq) qyzyn kýieuge beruden bas tartularyna tura keledi. Kәmelet jasyna tolmaghan,  kolledjde oqityn qyzdargha túrmysqa shyghugha zanmen tyiym salynypty.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-6
Ózbekstanda Joghary oqu ornyna týsu degen qiyamet-qayym! Ras aitamyn. Eger biliminiz tasyp, qaltanyz qalyng bolyp, dókeyding balasy bolmasanyz joghary bilim alamyn dep armandamay-aq ta qoyynyz. Al grantty týsinizde de kóre almaysyz. Ol jaqta orta bilim 9 synyppen ayaqtalady. Odan keyin jalynsanyz da mektepke kirip oqu joq. Tәrtip solay. Kez kelgen oqushy toghyzynshy synypty ayaqtaghannan keyin arnauly kolledjderge («kasb-hunar» kolledjy deydi ózderi), búrynghy tilmen aitqanda, uchiliyshelerge oqugha týsedi. Onda belgili bir kәsipti mengerip shyghady. Mәselen, aspazdyqty, dәnekerleushi degendi. Al «krutoy» kolledjderge týsu de aqshany talap etedi» , - deydi sonda túryp jatqan halyq. Kolledjdi bitirip shyqqannan keyin mamandyghyna say júmys jasay beredi. Al uniyversiytetke týsu ekining birine búiyrmaytyn baq!
Úzynqúlaqtyng sózine  sensek, biyl ToshMIY-ge (Bizshe – «Medakademiya») týsu ýshin әjepteuir kólemdegi AQSh dollaryn súrapty. Onda da ol grantqa týsu ýshin emes. Jay ghana emtihannan ótip, aqyly bólimge týsesiz. Al, oqu aqysy olardyng aqshasymen millionnan asyp jyghylady. Jyl sayyn ósetini taghy bar. Olar «kontrakt» deydi ony. Ótkende men barghan kezde oqugha týskenderding tizimi shyghatyn uaqyt bolghan eken. Uniyversiytetterding syrtyna úzynnan-úzaq ornalasqan taqtayshalargha jabystyrylghan qaghazdardan familiyanyzdy tapsanyz quana beriniz. Siz tәlәbasiz… Joghary oqu ornynyng diplomyn alu qanday baqyt ekenin oisha elestete beriniz! Bizdegi siyaqty ÚBT-dan óte almay qalghandar  jekemenshik uniyversiytetterde oqy almaydy.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-7
Mening Ózbekstangha, onyng ishinde Tashkent halqyna bir mәselede qyzygha da qyzghana qaraymyn. Ol — medisina! Tashkentting ToshMIY-i ózining myqtylyghymen talaydy moyyndatqany anyq. Respublikalyq auruhana degen aty bolmasa, halyqaralyq auruhana siyaqty. Qazaqstandyq bauyrlar da topyrlap jýr. Ol jaqtyng dәrigerleri óte sypayy. Jyly sóz — jangha daua ekenin jaqsy biledi. Asty-ýstine týsip, bәiek bolyp, barlyq nәrseni naqtylap, tolyq týsindirip beredi. Dýnk ete qalmaydy. Óz azamattary ýshin qyzmet kórsetu su tegin! Tanghy 8.30-dan týski 14.30-gha deyin qabyldaydy dәrigerler. Qazaqstan azamattary ýshin ózderining belgilengen aqysy bar. Tolyqtay kassagha tóleysiz. Shynymdy aitayynshy,  dәrigerleri aurudyng sebebin, qalay kýtinip, emdelu qajettigin aityp jatqan kezde tynday berging keledi. Asyra maqtady demenizder. Rasynda da solay. «Sen ózbek emessin, Qazaqstannan keldin» degen oy joqtyghy qyzmetkerlerding óz mamandyqtaryna shyn berilgenin dәleldeytin siyaqty. Bizding key dәrigerler siyaqty úzynnan úzaq dәrilerdi tizip, jazyp bere salmaydy. Tek naqty 3-4 dәrini jazady da beredi.
Jalpy, ToshMIY-de emdelip jatqan da, tekserilip jýrgen de qazaqtar óte kóp. Ótkende qazaqsha sóilep otyrsam bir jigit aghasy kelip, «Sizder de Qaraqalpaqstannansyzdar ma?» deydi. Tilimiz úqsas bolghan song solay aityp jatyr eken.
Bizding dәrigerler tappaghan diagnozdy ózbek dәrigerleri tauyp, bizde jazylmaghan nauqastar sonda baryp jazylyp jatqan jayy bar eken.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-8-9

Mening Ózbekstangha barghan kezde birinshi baratyn jerim — tamaqtanatyn oryn men kinoteatr.
Ózderiniz de dәmdi samsa nemese palau jegileriniz kelse, ózbek ashanasyn jaghalaytyn kezderiniz bolatyn shyghar, iyә? Men de solay. Bizde әldeqanday etip «zakaz samsa» dep satyp jýrgen samsalar óz-aghamdardyng samsasynyng aldynda týk emes. Tashkentte tamaqtanatyn oryndary óte kóp. Al samsany әr attaghan qadam sayyn taba alasyz. Sonymen qosa óte arzan. Restoran, kafe dep әspettemey-aq jay ghana ashanasyna kirip tamaq ishseniz de kóniliniz tolyp shyghady. «Chorsu» degen bazar bar, sol bazarda ýlken bastyrma bar. Mine, sol bastyrmanyng astynda birneshe adam oshaghyn qúryp, suyn aghyzyp alyp, palau bar ma, manty bar ma, kәuap bar ma, samsa bar ma — bәrin «sayratady».
Ótken joly 3 adam bolyp qymbat kafege bardyq. Kәuap, tamaq, salat, suy men shayyn, nanyn, samsasyn alyp jep aldyq (3 adambyz). Ishimnen «mynau pәlenbay aqsha bolatyn boldy ghoy» dep oilap qoyam. 50 myng som bolypty! Ol kezdegi kurspen bizding 2000 tengeden sәl-aq asady. «Zakaz» samsasynyng  bireuin jep-aq toyyp qalasyz. Aytpaqshy, ol jaqta ashana, kafelerde toy palauyn jasaydy eken. Yaghni, toydyng palauyn jeginiz kelse (toygha jasalghan palau óte dәmdi, erekshe bolady) saghat 10.00, 11.00-den bastap dәmhana jaghalay beruinizge bolady. Árqaysysynyng óz dayyndau uaqyty bar. Al bizding qazaqtyng tamaghy dep jýrgen naryn degeni erekshe. Ashana bolsyn, kafe bolsyn, bir shetinde narynshylar túryp, kóz aldynyzda turap beredi. Dәmi til ýiiredi qysqasy. Bizding qamyr auqatymyz da jýr mәzirde. Biraq ózimiz siyaqty qatyrmaydy eken. Al onyng atauyn estiseniz ne kýlesiz, ne ashulanasyz. «Shylpyldaq» (Chilpildaq). Qyzmet kórsetu sapasy óte jaqsy. Ózekender ishi-bauyryna kirip kete jazdaydy.
Al kinosyna keleyik endi. Men ózbekterding kinosyn sýiip kóremin. «Onbaghan, namyssyz» dep sóge jónelmenizder. Rasy sol.  Ózbekstan kino shygharudan kósh ilgerilep ketkeni anyq. Kinolary tәrbiyege, ózderining últtyq bolmysyna, salt-dәstýrine túnyp túr. Kez kelgen kinosyn qarasanyz da ózderining Otanyna degen mahabbatyn әiteuir kórsetip qalady. Bir ghana mysal keltireyin, biz kórgen «Taghdyr oiyny» kinosynda jetim qyzdy balalar ýiine tapsyrghan kezde bir keyipkerding «Jetim balalarymyzgha qamqorlyq kórsetip, meyirim berip jatqan memleketimizding baryna shýkir» deydi. Ózime osy sóz әser etti.
Jalpy, ol jaqta kinoteatr kóp. Jәne bizdegidey «Mega» siyaqty oiyn-sauyq ortalyqtarynda emes. Búrynghy «Shymkent», «Qazaqstan» siyaqty kәdimgi memleketting menshiginde. Birneshe zalda týrli kinolar kórsetilip jatyr. Basym bóligi ózderining otandyq ónimderi. Al biylet baghasy 7000 som.Ol bizding tengemen eseptegende 300-350 tenge. Rahattanyp kino kórip qaytasyn. Bizdegi baghasy uday 1 kinogha ol jaqta 4-5 kino kórip shyghugha bolady.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-10
Ózbekstannyng sayasatynyng bir únaghan jeri — ózderinde óndiriletin ónimning basqa týrlerin syrttan kirgizbeydi. Bylaysha aitqanda syrttan zat almay, ózderinde óndiredi. Bir ghana avtokólikti alyp qaranyz. Ózderindegi neksiya, matiyz, damaz, shevrolet syndy kólikterden kóz sýrinedi. Arasynda moskvich, jiguliylerdi kóziniz shalyp qalady. Al bizde ekining biri minetin mersedes, toyota degendi emge tappaysyz. Tek toy seruenine jýretin jerden ghana birli-jarym «Mersedes» pen «Renj roverdi» kózimiz shalyp qaldy. Nege satyp almaydy dep oilaytyn bolarsyzdar? Rúqsat joq! Sheteldik kólikterdi kirgizuge rúqsat etilmegen. Áytpese, ózderining kólikterin de uday baghagha satyp alyp minip jýr. Aytpaqshy, ol jaqta kólik satyp alu ýshin kezekke túrasyz. IYә, kәdimgidey kezekke túryp aqshasyn tóleysiz. Zauyttan kólik shyqqan kezde ghana ala alasyz. Keyde  avtokólik almaq olghan adamdar  aqsha tóleuge talasyp qalatyn kórinedi. Biletinderding aituynsha, eng songhy ýlgide shyghyp jatqan kólikteri 40 myng AQSh dollary túrady. Az aqsha emes. Shertip jýrip menmin degen kólikti tandap minetindey aqsha. Samarqand qalasyndaghy mashina shygharatyn zauyttyng qyzmetkerlerin 3 aigha shetelderge jiberip oqytyp alady eken. Demek, mamandy da shetten izdep әure bolmaydy. Ózbekter endi tonaztqysh, kondisioner, jeldetkish, planshetterdi shygharudy qolgha alypty. Metrolargha, kópshilik oryndargha otandyq ónimderin qoyyp, jarnama jasap qoyghan. Demek, aldaghy uaqytta syrttan búl zattardy da shektep kirgizui mýmkin. Biraq olarda sheteldik kompaniyalardyng tehnika qúraldary bizge qaraghanda qymbat eken.
Kýndelikti tútynatyn as-auqattary da otandyq ónim. Áriyne, qútydaghy tәtti sularyn bizdegimen salystyrugha kelmeydi. Biraq syrttan da kirgizbeydi. Kiyimderdi de ózderi tigip shygharady. Bizding kiyip jýrgen halatymyz bar, basqasy bar, tipti,  tósek jaymalaryna deyin Ózbeksitannan  әkelinedi. Jәne plasmassadan jasalatyn ónimderi óte tanymal jәne ótimdi eken.Ózbekter ózderining ónimderin satugha shygharyp, syrttan tauar kirgizbeu sayasatyn ústanyp, el ekonomikasyna ýlken payda әkelip otyr. Jalpy, men kórgen jaghday osy boldy. Kәmpitteri de, basqasy da:  «Sdelano v Uzbekistane».
Olardyng ózderine tәn pәtir nany, tәtti taghamdary (attaryn úmytyp otyrmyn) syrttan kelgenderding nazaryn ózine audaryp, qyzyghushylyghyn oyatady. Dayyndalu joly qúpiya taghamdardy kimning de bolsa tatyp kórgisi keletini anyq.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-11
Tashkentte tәrtip saqshylary kýndiz-týni júmys jasaydy. Tәrtip qatal. Metroda da, sayabaqtarda da, kóshede, bazarda, adam kóp jýretin oryndarda qoldaryna rasiya ústaghan tәrtip saqshylary kóp jýredi. Ásirese, metrogha týsken kezde ýlken sómkelerdi tekseredi. Metroda suretke týsuge rúqsat joq. Jalpy, ainaladan sәl ghana sezikti nәrseni kózi shalyp qalsa, birden әreketke kóshedi. Negizinen, Qazaqstannyng shekarasynan Ózbekstangha kirgennen-aq qatal tәrtipti birden bayqaysyz. Kedende de olardyng tekseristeri bizdikine qaraghanda qatty jýredi. Qayda bara jatqanyndy súraydy. Ol jaqqa ótken kezde mindetti týrde deklarasiya toltyrasyn. Aty-jóninnen bastap qansha aqshang bar, kimge bara jatyrsyn, bәrin jazyp beresin. Ýige qaytarda taghy da toltyrasyn. Sonda ol jaqqa kirgen aqsha shyqqan aqshadan az bolmauy tiyis. Qazaqstangha keletinder kóbirek aqsha alyp ótse, qaydan alghanyn, qayda apara jatqanyn súrap mazasyn alady. Sonymen birge diny kitaptardy alyp ótuge tyiym salynady. Ózderindegi tynyshtyq, saqtyq ýshin óte jaqsy sayasat. Áleumettik jeliler de baqylauda.
Tәrtipting qataldyghy din salasynda da anyq kórinedi. Ras-ótirigin qaydam, Ózbekstanda diny bilim beretin medreseler jabylyp, institut qana qalghangha úqsaydy. Saqaldy, qysqa balaqty, oramaldylardy qatang teksere bastapty. Olardyng bir artyqshylyghy – sekta, aghymdargha erkindik berip qoymaghan. Bireuden, qanday da úiymnan seziktense dereu tobasyna tayandyrady. Naghashymnyng úly «Birde dostarymmen qydyryp jýrip, meshitting janynan ótip bara jatqan edik, tәrtip saqshylary bizdi ústamaq boldy. Qashyp qútyldyq. Sondaghy jazyghymyz – meshitting aldynda jýrgenimiz» deydi. Áyel adamdar qyzmetke túrghanda oramaldy iyekting astynan taghugha bolmaydy. Artyna baylaydy. Áytpese, júmysqa kire almaydy. Songhy uaqytta jihadshylardyng kóbeyip, týrli diny kelensizdikterding shyghuyna baylanysty bolsa kerek, qarapayym ghana «Júma mýbәrak bolsyn» degen mәtini bar plakattar, diny suretter salynghan zattargha da shekteu qoyylyp, tekserilip, aiyppúl salyp jatyr degen әngime bar. Qysqasy, tәrtip, elding tynyshtyghyna qatty mәn beriledi. Tynysh jatqan elding arasyna iritki salyp, býlik shygharghandardy ayamaydy deydi. Kerek deseniz, shyndap kirisse, telefonynyzdaghy suretterdi, basqa da materialdardy da tekserui mýmkin.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-12

Tamyzdan bastap Ózbekstanda MUSTAQILLIQ (Tәuelsizdik) merekesi bastalady. Qyrkýiekting 1-ne toylaytyn merekeni tamyzdan bastap jiberedi. Qalagha plakattar, bilbordtar iluden bastaydy. Telearnalarynda qúttyqtau rolikteri kórsetilip, arnayy baghdarlamalar, filimder kórermen nazaryna úsynylady. Mereke jaqyndaghanda elge kirushiler men shyghushylar qatang tekserile bastaydy. Júmys isteuge ketetinderding sanyn shektey bastaydy. Olar ýshin Mustaqilliq bayramy ýlken mereke. Ózine tәn tәrtibi, ereksheligi bar olarda.
Kezinede ata-analarymyz maqtagha barghanyn aityp otyrady ghoy. Bizge qyzyq. Al Ózbekstanda  júrt osy kýni de maqtagha barady. Qyrkýiekte oqu bastalghannan studentterdi jinap alyp maqta teruge alyp ketedi. Áriyne, aqshasyn tóleydi. Kimge tergizseng oghan tergiz degen әngime joq. Oqu oryndarynan bólek, orta mektepten de, týrli mekemelerden de adamdardy alyp ketedi eken. Árqaysysy әrtýrli uaqytqa jiberedi eken. Qyzmetkerler 10-15 kýn terimde bolsa, studentter qazan-qarasha ailarynda qaytady eken. Qúrylysqa ketetin azamattardy da maqta terimi kezinde elden shygharmaytyn kórinedi. Mening estigenim osy.
Sosyn olarda oqugha týspegen jigitter mindetti týrde әskery boryshyn óteydi.
Men Almatygha barghan saparymda, elimizdegi alghashqy metrogha  qyzyq ýshin mingenmin. Basynan ayaghyna deyin 9 stansiyasy bar metronyng әr stansiyasyna jeke-jeke týsip tamashalaghanym da ótirik emes. Al ghúmyrymda eskalator, metro degendi alghash ret Tashkentte kórgenmin. Mektep oqushysy edim ol kezde. Tashkentte júrt metrogha qyzyq ýshin emes, kólik retinde minedi. Úzynnan-úzaq stansiyalary óz aldyna, ol jaqta metronyng 3 liniyasy bar eken. Jaqynda bildim. Keyde bir liniyadan ekinshisine auysugha tura keledi. Baghasy 40 tenge.
Al qoghamdyq kólikterining tәrtibi qyzyq.Bir jaqsysy – bizding qaladaghyday bir-birimen jarysu, jolaushylargha talasu, aiqaylap ayaldamalardy aitu atymen joq. Qalalyq avtobustarda konduktor bar. Biraq,  jol aqysyn birden jiyp almaydy. Týsetin kezde beresiz. Key avtobustarda jәne gazeliderde konduktor atymen joq. Týsetin kezde aqshanyzdy jýrgizushige tólep, aldynghy esikten týsip ketesiz. Jol kólik qozghalysy sonday salmaqty, asyghys emes. Sonda da aqshasyn bermey qashyp ketu, aldap ketu degen atymen joq. Kez kelgen jerge avtobus ta, gazeli de toqtap kete beredi. Bastysy týsetin nemese minetin jolaushy bolsa bolghany. Aytpaqshy, jol aqysy 1000-1200 som. Taksiyleri arzan.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-13
Abay atamyz ózining bir qara sózinde qazaqtyng mensinbegen últtary enbek etip, kәsip etip qazaqtan ozyp ketkenin aitqan edi. Men de ózbekterding bir artyqshylyghyna toqtala keteyin. Bizding qazaq tili 24 jyldan beri jetimdik kórip kele jatqany ótirik emes. Ózgeni qoyyp, bastary qosylsa, ózge tilde shýldirleytin qandastarymyz jetip artylady. Ózbekter ol jaghynan myqty. Kez kelgen jarnama, plakattar, dýken, kafelerding atauy –tolyghymen ózbek tilinde jazylghan. Halqy da ózge tilde shýldirlemey, tek ózbek tilinde sóileydi. Onda jýrgen qandastarymyz ýiinde qazaq tilinde sóileskenmen, qoghamdyq ortada ózderi ómirsýrip jatqan elding tilinde sóileydi. Mening kórgenim Ózbekstannyng astanasyndaghy jaghday. Birli jarym oryssha sóileytinder de kezdesedi. Biraq olar orys pen kәrister. Sonyng ózinde ózbekshe týsinedi, ózbekshe amandasyp, ózbekshe qoshtasyp, rahmet aitady. Óz tilderin erekshe qúrmetteydi.
Ayta keter taghy bir nәrse – aqsaqaldar kenesi ol jaqta jaqsy júmys jasaydy. «Saryaghash» gazetining Bas redaktory Kenes Balyqbaev agham jaqsy aityp edi osy jayly. Ár auylda «Mahalla kenesi» bar. Yaghny auyldyng ishinde bolyp jatqan kez kelgen mәseleni aqsaqaldar kenesi birinshi qaraydy. Ajyrasqaly jatqan erli-zayyptylar bolsa auyl bolyp tatulastyryp, týzu joldan tayghandardy birigip otyryp jónge salyp, bireuding ýiinde toy-jiyn bolsa auyl bolyp kómektesip, kóterip tastaydy. Jaqsy emes pe?! Birden milisiyagha, sotqa jýgirmey jaqsylap talqylap, kenesedi. Sosyn baryp iske kóshedi. Ýlkenderining aldyn kesip ótpeydi, әke-sheshening sózinen aspaydy. Bir-birin kórgende ólip qala jazdaydy. Bank, dýkenderde bir-birin tanymasa da amandasyp, bauyr ekenin sezdirip túrady.
Bizding qazaqtyng boyynda tektilik, namys bar. Biraq sony dúrys kórsete almay jatqanymyz ókinishti. Bir auyz sózge toqtamaytyn, qit etse atysugha beyim jastardyng kóp ekeni qorqytady. «Ózim bilemin» dep orgha týsip jatqan jastardy kórgende jýregim auyrady.

MEN KÓRGEN ÓZBEKSTAN-14

Endi birer kemshilikteri men nashar tústaryna toqtala keteyin. Ózbekstanda jalaqy az. Biz syrttan әjepteuir aqshamen barghandyqtan bәri arzan, toqshylyq bolyp kóringenmen de, kýnin әreng kórip otyrghan halyqtyng bary jasyryn emes. Jalaqy az. Júmys tabu qiyn. Oblystarda túratyn er azamattardyng qúrylysqa bekerden-bekerge ketpeytini de sondyqtan. Bәlenbay jyl memleketke júmys istep, zeynetke shyqqanda 30 myng tengening ar jaq ber jaghyndaghy zeynetaqy alu qalay ekenin ózderiniz oilap kórinizder. Basqa elden barghandardyng azamattyq aluy da qiyn. Osydan biraz jyl búryn bizding auyldan kóship ketkenderding aituynsha, әli kýnge deyin azamattyq almaghan. Jalpy jaghday osylay. Men tek jaqsy jaghyn kóruge tyrystym. Nashar jaghy bolsa ózderiniz tauyp alarsyzdar.
Ne desek te, qalay aitsaq ta, meyli qanday el bolsyn, Qazaqstanymyzgha jetpeydi! Árkimning tughan jeri – ózine júmaq. Ózge elderge qarap auzymyzdyng suy qúrymay, elimizding gýldenip, damuy ýshin, ózgelerge ýlgi boluy ýshin әr azamat ýlesin qosuy tiyis. Boyymyzdaghy jalqaulyq pen enjarlyqty silkip tastap, elimizding patrioty bolayyq, QAZAQTAR! Jasa,  QAZAQSTAN!
Ásel EREJEPOVA. 

Abai.kz