Býgin, 9 qyrkýiekte, Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimdigining qoldauymen Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetining oblystyq filialy ashyldy.

Ashylu saltanatyna oblys әkimi Beybit Atamqúlov qatysyp, búl ortalyqtyng elimizdegi bas súhbat alanyna ainalatynyn aitty.

«Ótken jyldan bastap Qyzmetting aimaqtardaghy filialdary ashyla bastady. Býgin kezek shyrayly Shymkent qalasyna da jetti. Búl ónirding aqparattyq salasy ýshin aituly oqigha. Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetining filialy aimaqtaghy memlekettik mekemeler júmysynyng halyqqa ashyqtyghyn arttyrugha jәne júrtshylyqtyng memleket júmysy turaly kóbirek aqparat aluyna jol ashatyn birden-bir súhbat alanyna ainalatynyna senimdimin», – dedi oblys basshysy.

Atalghan is-sharada «Últ jospary «100 naqty qadam» ayasynda Ontýstik Qazaqstan oblysynda kәsipkerlikti damytu jәne industriyalandyru baghdarlamasynyng jýzege asyryluy» taqyrybynda alghashqy onlayn-brifing úiymdastyryldy.

Baspasóz konferensiyasyna oblys әkimining orynbasary S.Túyaqbaev pen «Hlopkoprom selluloza» JShS bas diyrektory Q.Abasov qatysty.

Oblys әkimining orynbasary S.Túyaqbaev ónirding industriyaldy-innovasiyalyq damuy turaly aitty. Sonymen qatar, «Hlopkoprom selluloza» JShS bas diyrektory Q.Abasov tenge kursynyng ózgerui býgingi tanda eksporterlar ýshin tiyimdi bolyp túrghanyn aitty. Sebebi, әlemdik naryqta ótken jyly maqta shiykizatynyng kelisi 75-80 tenge bolsa, biylghy bagha 100 tengege kóteriledi dep kýtilude. Búl óz kezeginde sharualardyng ótken jylmen salystyrghanda 20 jәne odan da kóp payyz mólsherinde payda tabuyna mýmkindik beredi.

Býginde OQO – transporttyq-logistikalyq infraqúrylymy damyghan, ekonomikalyq jәne turistik әleueti joghary, zamanauy telekommunikasiyalyq jýiemen qamtylghan aimaq retinde qarjy salugha bar jaghdayy jasalghan ónir.

Eske salayyq, Shymkenttegi filial Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetining ónirlerdegi segizinshi kensesi bolyp tabylady. Múnday ortalyqtar Almaty, Atyrau, Qyzylorda, Aqtau, Kókshetau, Pavlodar jәne Óskemen qalalarynda júmys isteydi.

OQO әkimining baspasóz qyzmeti