Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 6828 0 pikir 2 Qyrkýiek, 2015 saghat 15:51

PÁRMENSIZ «PÁRLÁMENTTIN» KEREGI NE?

Keshe ýsh ailyq úzaq demalysyn bitirip, oqushylar altyn-úya mektebine oraldy. Qúdaya tәube, ótken oqu mausymynda besinshi synyp oqyghandar altynshy synypqa kóshti, altynshy oqyghandar jetige jyljydy. Sol oqushylarmen jaghalasa bizding deputattarymyz da jazghy demalystan oralyp, «óz partalaryna» qonjidy. Biraq, olardyng keshegi Parlamentting kezekti 5-sessiyasyn ashqan bes minuttyq otyrysyna qarap, «synyptan synypqa kóshpey qalghan» oqushylar kóz aldymnan ketpey qoydy.

Áriyne, halyq bolyp «qalap» saylaghan deputattardy oqushygha tenegenimiz dúrys emes shyghar. Biraq, býginde úlyq parlamentimizding el aldynda ekimen oqityn ýlgerimi tómen oqushyday bolsyn qadiri qalmady. Sol ekilikten kóz ashpaytyn balanyng ózi ata-anasyna qolqabys jasap, ainalasyna qylauday bolsyn paydasyn tiygizip jatushy edi. Al, bizding deputattardyn  ne ózine, ne ózgege qayyry joq. Bar bitiretini – mәjilis otyrysyna baryp qatysu ghana. Ohoy, mәjilistegi, senattaghy jinalystargha qarasanyz, jyp-jyly pәsh ýstinde qalqayyp otyrghan marghau mysyq kóz aldynyzgha keledi. Montiyp, pysyldap otyrghandary qanday әdemi. Sol marghau mysyq bir mezette (zang qabyldanarda) shybyndaghan atqa ainalyp, bas shúlghy jóneledi. Boldy. Japatarmaghay qol kóteru, qol shapalaqtau, bәri keremet dep kýpinu... Qazirgi qogham deputattyng bar bitirer júmysy osy dep úgha bastady. Al, ózge elderde she? Deputattar jan alyp, jan berisip, últtyn, elding qamy ýshin qyzylkenirdek bolyp kerisip jatady. Olar syn saghat tusa, elding biyligin óz qolyna alugha qauqarly. Olargha qarap, bizding Parlamentti ayaysyn... Onyng abyroyynyng ayaq astyna qalghanyna qynjylasyn... «Múnday Parlamentting qazaq eline qajeti qansha?» degen saual da sonday kezde kónilinde kóldenendep túryp alady.

Shyndyghynda «as iship, ayaq bosatar» búl Parlamentti tarata salmaymyz ba? Songhy on shaqty kýnde bolghan eldegi jaghdaydy qaranyz. Dollar ketti sharyqtap... Tenge túr, auyr soqqydan tenselip... Tengemen birge memleketimizding taghdyry qylkópirding ýstinde «ildәldalap» qaldy (Tengeni targattaghan kýni aitqan Elbasymyzdyng sózin esinizge alynyz http://abai.kz/post/view?id=4485).  Halqy isherge as, kiyerge kiyim tappay jalanashtanudyng az aldynda joqshylyqtyng esiginen syghalap túr. Múnday syn saghatta Parlament Parlament ekeni ras bolsa, aibatyna minbey me, aibaryn kórsetpey me?! Ágәrәki, býgingi Qazaqstan sayasy mәdeniyeti saltanat qúrghan qogham bolsa, Zang shygharushy organ – Parlament Últtyq bankting tóraghasyn taghynan taydyrudy hәm osy qúnsyzdanudyng aldyn alugha dәrmensiz Ýkimetti taratudy talap etip, jer tepkilemey me? Qaydam, «ash bala toq balamen oinamaydynyn» kerimen deputattarymyz Parlamentting kezekti 5-sessiyasyn 5 minutta asha salyp, týk bilmegendey bolyp baspasóz ókilderine kezek-kezek súhbat berip jatty.

Búl bir mysal. Býgingi Parlamentimizdi taratyp jiberuge sebep bolarlyq myng mysal keltiruge bolady.

Mәselen, Preziydent elimizding sayasy ómirin damytugha arnalghan bes institusionaldyq reformany jýzege asyru qajettiligin aityp, mәsele kóterdi.

Parlamentimiz búghan óz dәrejesinde qoldau kórsete alghan joq.

Elbasymyz eldi damytudyng 100 naqty qadamyn úsyndy.

Parlamentimiz melshiygen qalpynan ainyghan joq. Tek, keshe ghana deputat Ayguli Solovieva BAQ ókilderine súhbat berip túryp Parlamentting Jana jyldan bastap  100 naqty qadamgha qaray qadam jasaytyndyghyn aityp qaldy.

Qazaq preziydenti preziydent biyligin bólu jayly iydeyany ortagha tastady.

Parlamentimiz «preziydet biyligin bólu» degenning ne ekenin әli úghyna almady bilem, búl taqyrypqa terendeuge batyldary bara qoymady.

 Osy mysaldardyng ózi bizding parlamentting sayasy kóshke ilese almay, artta qalghanyn kórsetpey me? Preziydentting bastamalaryna ileserlik qauqary joq bolsyn delik, biraq el men jerdin, últ pen memleketting janayqayyn tyndaugha, memleket minberinen sol jayttardy talqylaugha bolady ghoy.

Deputattyng biylikke yqpal etuining basty qúraly – deputattyq saual. Óit­keni zang boyynsha deputattyng sa­ualyna Ýki­met te, barlyq qúzy­ret­ti oryn­dar da jauap beruge mindetti. Qa­zir de­pu­tat­tyq saualdardyng da qa­diri ketti. De­putattarymyz úsaq-týiek, bolma­shy mәse­le­ler­den arygha bara al­may jýr. Negizi de­pu­tat­tar bir ýiding qúby­­­rynyng ja­ryl­ghanyn, sha­­­tyry­­­nyng bú­zyl­gha­nyn bylay qoyyp, keshendi kesek-kesek mәsele­ler­di kóterui kerek. Ol da joq. Qazirgindey halyq taghdyry qyl ýstinde túrghan kezde par­la­menttik pikirtalastardyng qyzghany, jan­dana týskeni dúrys. Sonda ghana Ýkimet te shiy­raq qimyldap, jóni týzu sheshimderge ba­ra­dy. Oghan «belden ketken» Parlamentimizding shamasy qaysy?

Biz búghan deyingi shaqyrylymdardaghy deputattardyng atyn bilushi edik, qazir týstep tanymaytyn boldyq. 

Qosh. Álemdik tәjiriy­be­de Parlamenttik tergeu instituttary júmys jasaydy. Mysaly, Par­la­menttik komissiyalar budjettegi jem­qorlyq mәselesi sekildi problemalardy talqylap, tergep otyrady. Al, múnday dәrejege qazaq Parlamenti qashan jetedi? Saual kóp, jauap joq.

A, aitpaqshy, úmytyp barady ekenbiz. Býginde keybir ministrler Parla­ment­ke pysqyryp ta qaramay, jalpy jiy­nalystargha orynbasaryn jibere salaty­nyn boldy. Negizi Parlamentke barghan Ýkimet mý­sheleri, ministrler, oblys, qala basshy­l­arynyng tizeleri qaltyrap túruy qajet qoy.

Endi múnday «pәrmendi» Parlamentti qaytpek kerek? Bir auyz sózben aitqanda tarata salghan jón.

P.S. Konstitusiyanyn, yaghny Ata-Zanymyzdyng 59-babyna sәikes, el preziydenti jyl sayyn Parlament sessiyasyn resmy týrde ashyp berui kerek. Búl joly Elbasymyz Qytayda is-saparda jýruine baylanysty sessiyany ashu jinalysyna qatysa alghan joq. Aqiqatyna kelgende búnyng ózi Parlamentting qadir-qasiyetining joqtyghyn bildirmey me? Eger de qos palataly Parlamentimiz basqa shauyp, tóske órlep túrsa, Preziydentting Qytaygha sapary ekinshi kezektegi sharua bolyp qalar edi. Qoyshy, oblys әkimderi men ministrler mensinbeytin «bas shúlghyghysh» Parlamentti Preziydent qaytsin?! Preziydentke qajeti joq deputattardyng halyqqa da qajeti shamaly... Bizding aitarymyz da osy edi.

Qanat ÁBILQAYYR

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5402