Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 11730 0 pikir 2 Qyrkýiek, 2015 saghat 10:49

«ANShYNYNG ZARY» QYTAYDY DÝR SILKINDIRDI

Shynghys Aytmatov pen Múhtar Shahanov birlesip jazghan «Qúz basyndaghy anshynyng zary» (Ghasyr airyghyndaghy syrlasu) atty ruhany filosofiyalyq, tarihy tanymdyq jәne mahabbat hikayalaryna qúrylghan esseler kitaby dýnie jýzining kóptegen tilderinde audarylghanymen qytay tilinde jaryqqa shyqqan joq edi.

Mәselen, Qytay Halyq Respublikasynyng bir jarym milliongha juyq qazaq túratyn Shynjang úighyr avtonomiyalyq audanynda Shahanovtyng әr kitaby bes-alty retten qayta basylyp, «eng kóp oqylatyn aqyn» atansa da, «Qúz basyndaghy anshynyng zarynyn» ózi segiz ret jaryq kórse de, qytay tilinde jariyalanbaghan bolatyn. «Qúz basyndaghy anshynyng zary» (Ghasyr airyghyndaghy syrlasu) Qytay qoghamdyq ghylymdar akademiyasy atynan shyghatyn «Ádeby dýniye» atty jurnaldyng eki sanynda ýlken kólemde jariyalanuy qytay oqyrmandarynyng ghana emes, keybir qytay basshylarynyng da erekshe qyzyghushylyghyn tudyrypty.

Qytay tiline belgili qalamger Qaysha Tәbәrikqyzy audarghan Sh.Aytmatov pen M.Shahanov kitabynyng túsaukeseri Qytaydyng 25 millionnan astam halyq túratyn Shanhay qalasynda ótui jәne sol qalada 150-ge juyq memleket ókilderi qatysqan halyqaralyq kitap jәrmenkesinde «Qúz basyndaghy anshynyng zarynyn» «adamzattyng ertengi kýnine dúrys baghyt, ónegeli tәlim-tәrbie beretin, songhy jyldardaghy «eng parasatty kitap» dep baghalanuy aituly ýlken oqigha boldy.

M.Shahanov óz sózinde qazaq halqynyng jeti atagha deyin qyz alyspaytynyn, al ózbek, týrik, әzirbayjan, úighyr jәne qytay jerinde túratyn ózge últtardyng edәuiri tughan aghasynyng qyzyn tughan inisining balasy ala beretinin, tipti bir anadan órbigen perzentterding ózi bir-birimen taghdyr qosyp jatatynyn aita ketip, múnyng últtyq genofondygha keri әser etetinin әngimeledi. Mysaly, qaybir jyly Europada «Qarasan auruy» búrq ete qalghanda, onyng shyghu sebebi de anyqtaldy. Maldyng sýiegin ún etip tartyp, onymen hayuannyng ózin qorektendirgende, mal eki-ýsh ese jyldamdyqpen semiretin kórinedi. Eger, malgha әkesi men anasynyng sýiegi tap kelse, «Qarasan auruy» shygha keledi eken. Al Gviyneya Bisauda әkesi nemese anasy qaza bolsa, onyng miyn úldary men qyzdarynyng qasyqpen alyp jeui dәstýrge ainalghan. Olardyng týsiniginshe, osynday jolmen ghana ata-ana parasaty perzentterine júghysty bolady-mys. Mine, sol elde de «Qarasan auruyna» úqsas indet óris alypty. Óz sózinde M.Shahanov osynday qyzyqty mysaldardy keltire otyryp, kezinde «Qúz basyndaghy anshynyng zaryn» Ózbekstan Respublikasynyng Preziydenti Islam Kәrimovtyng oqyp, Sh.Aytmatovpen jәne menimen jolyghyp, Ózbekstanda jeti atagha deyin qyz alyspaytyn zang shyghartqyzatynyn aitty. Kitapty ózbek tiline audartqyzyp, Aytmatov ekeumizdi Ózbekstangha shaqyryp, ýlken ghylymy konferensiya ótkizdi. Ári ol arnayy zang shyghartqyzyp, óz uәdesin oryndady. – Juyrda Ázirbayjan respublikasynda bolghanymda, – dedi M.Shahanov, – sol elding bir belgili aqyny, deputaty Aytmatov ekeumiz әngimelegen genofondy tónireginde Parlamentte ýlken mәsele kóteretinin mәlimdedi.

Búghan qosa Shanhayda M.Shahanov 29 memleketting aqyndary qatysqan poeziya keshinde jyr oqydy. Jiynda YuNESKO ózining arghy-bergi tarihynda bir de bir kózi tiri aqyndy qaramaghyndaghy, al Shahanovtyng «Órkeniyetting adasuy» Jazager jady kosmoformulasy (Shynghyshannyng pendelik qúpiyasy) atty ólenmen jazylghan romandary turaly eki ret jiyn ótkizip onyng poeziyasyn «osy zamandyq әlemdik poeziyanyng biyigi» dep baghalanghandyghy aityldy. Halyqaralyq poeziya keshine qatysushylar tek Shahanov ólenderine ghana oryndarynan túryp qol soqty.

Qytay Halyq Respublikasynyng 12 telearnasy, 20-dan astam gazetteri Aytmatov pen Shahanov turaly jәne Shahanov әngimelegen osyzamandyq kókeytesti problemalar haqynda jarysa pikir bildirdi. Ghalamtorlardaghy qoldaulardyng kópshiligi qazaq aqyny bildirgen oilardyng tónireginde boldy. Sonymen Sh.Aytmatov pen M.Shahanov birlesip jazghan «Qúz basyndaghy anshynyng zary» qytay oqyrmandaryn dýr silkindirdi.

 Sәule AHMETOVA

 Erkinbek SERIKBAY

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5400