Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 7719 0 pikir 30 Mausym, 2015 saghat 17:55

TÚRSYN JÚRTBAY. JOGhALYP TABYLGhAN DOS

Qazaq elining qaqpasy ashylyp, tabaldyryghyn attay bergenimde, shaytanqúlaghym shyldyrlay jóneldi. Sóitsek, otanymyzdyng erkin kenistigine  ótken ekenbiz. Apta jýrip qystyghyp qalghan kónilding qysasy syrtqa úmtyldy. Otanyndy saghynu onayma, onyng ýstine búl aptada qanshama oryndy-orynsyz sóz aitylmay qaldy. Dereu esh qapersiz, sonday bir beyqam taghatsyzdyqpen shaytanqúlaqtyng týimesin asygha bastym. «Aqyldym» degen tanys ta etene sózding astary ezuime jiyldy. Biraq ar jaqtan eshkim jauap bermedi. Úzaq-úzaq shynyldap týryp aldy. Álgiden de taghatsyzdanyp, endi qayta-qayta týimeni basa berdim. Adam bir sonday shydamsyzdyqpen habarlasyp túrsa, búl degening neghyp mardymsyp, manghazdanyp týr. Sybaghandy jaqsylap týryp bereyin. Endi almashy, shaytanqúlaghyndy, bәlem! Ekilenip qayta terdim. Dauysym da shyghyp ketse kerek. Qoltyghymnan demep jýrgen, kedennen shyghar-shyqpastan shaytanqúlaqqa úmtylghanyma alanday qaraghan, ózim «Kempirqosaq» dep  at qoyghan әri qyzym, әri shәkirtim Shúghyla,  sózimning «Múny da aqyldy deymiz-au» degeninen seze qoydy ma, kim bilsin, әiteuir:

- Áke, siz Didahmet aghanyng telefonyna habarlasyp týrghan joqsyz ba? – degeni.

«Soqsa ne bolady ol…», – dey bergen sózimning dymy shyqpay,  tamaghyma tyghylyp, kómeyime óksip bop týiile qaldy.

Shyndyghyn aitsam, shekaradan óte salghan sol bir alma-auys shaqta men Didahmetting baqilyq bolghanyn qaperimnen shygharyp alyppyn da… Sol bayaghysha… IYә, endi qaytalanbaytyn bayaghysha… ekpindete jele jóneltip, әldebir manyzdy-manyzsyz bir shymshym sózben ony shymshyp alghym kelip túr ekem ghoy.

Jýregim de dir ete týsti. Túla boyymdy belgisiz bulyghu men sharasyzdyq biylep aldy. Kózime ashy bir dymqyl ýiirildi. Saghynyp kelgen dýniyetining beti sol sәtte solyp,  anysym azynap ketti! O, jalghan dýniye-ay, men endi Didahmeti joq otanyma oralyp túr ekenmin ghoy! Sonday bir ashy qúmyghumen tompiya múnayyp qalghan Kempirqosaqty da júbatqym kelip:

– IYә… Didahmettin, «aqyldy-aqylsyzymnyn» osynsha aqyldy bolyp shyqqanyn qarashy, ózi ólse de mening sanamnan atyn óshirmey ketipti, – dedim ókinishti  óksigime yryqsyz әzәzil әzil aralastyrghansyp.

Mýmkin oghan aitylmay qalghan songhy sózim osy shyghar. Qaydam. Al búl sózdi aityp ýlgeruge mening mýmkindigim bolyp edi. Tek jýz metr men bir baspaldaq jetpey qalghan…

Shaytanqúlaq jauapsyz úzaq shynyldap jatty. Óshiruge endi dәtim jetpedi.

Baqy men faniyding arasyndaghy osy bir shaqtan song men ózime-ózim  biraz uaqyt kele almadym. Didahmetti bayqausyzda men qalay joghaltyp aldym? Álde, amalsyzdau attanghan sol kýnderding my shyjghyrghan ystyghy men týngi aptaby esimnen Didashtyng didaryn eritip jiberetindey tylsym kýnder keshtim be?

***   ***   ***

Joq. Onyng qaba erini men shong múryny, qighash jarylghan shashy men әjimge bergisiz әjimsiz mandayy, ýnemi tesilu men súraqtyng arasynda ýkimsiz qadalatyn kózi, kýlip kele jatyp jiyla qalatyn ezui, eng ayaghy auyzsha týsindiruden kóri jazyp bere salugha úmtyla týsetin  ensesi men qalam ústaugha qolapashtau, biraq syghymdap ústaytyn sausaghy, sol sәtte qasyn kólegeyley qalatyn manday shashy da mening ózimmen birge sónuge tiyisti didardyng biri. Óitkeni men ýnemi onyng osy «didaryn» andyp otyryp, qas-qaghymgha jetkizbey ózgertip, taban astynda ezuine kýlki ýiiriltip, «shong múrynyn» tanaugha ainaldyryp, «astynghy erinin jer tirettirip, ýstingi erinin kók tirettirip», shashyn dudyrata sipattyryp, kózin kýlimdetip, auyzyn kalimagha keltire salatynmyn.

Búl tipti, barghan sayyn menin, kәdimgi «kәsibime» ainalyp ketken әdetim edi dese de bolatyn.  Onyng ózi qasymda bolmasa da, onasha jýrip te onyng beynesin kóz aldyma elestip otyryp,   qalaghan shylauymnyng keypine keltire beretinmin. Keshiktirmey aityp bergenimde, sonyng keybirin ghana ol ózi ómirinde de, ónerinde de sýiip qoldanatyn «detaligha» ainaldyryp, emeuiringe jaqyndatyp jauap qayyratyn da bir jelpinip qalatyn.

Osydan jiyrma bes jylday búryn sonday sharpysulardyng birinde esin jighyzbay shaujaylay jónelgenimde Quanyshbay Qúrmanghaly aghamyzdyn: – Didash-au,   myna Túrsyn moynyna minip alypty ghoy ózi, – degeninde: – E, Túrsyn minse – minsin, múnyng taqymy júmsaq, – dep kýni boyy «taqymdap» túrghan taqymymdy jazyp jibergeni bar bar.

Ol adamdy jyqpaytyn, al jyqsa – «neghylayynsyz» jyghatyn. Bir ret Oraghamnyng da – Oralhannyng da betin «neghylayynsyz» qayyrghany bar.

Sol bir әzil-shyny aralas ghúmyr qiqymdaryn, yaghni, ózi  jii aityp, shygharmalarynyng ózegin jalghaytyn «detalidardy» týrli-týsti әinek qiqymdary siyaqty óz ómiri turaly maghan aitqandaryn (taghy da ózining bayyzdap otyra almaytyn ghadetine basyp asyghys) atýsti qúrastyrghanda, mynaday mozayka shyghar edi.

Ol әdebiyetke «Tasmonsha» arqyly keldi. Ol ózining sol tasmonshasyn Qalihannyng «Búqtyrmasy» men» Oralhannyng «Mútauynyn» arasyna minezi kisikiyik shaldyng kómegimen saldy jәne qayta búzylmaytynday etip saldy. Onyng búl «Tasmonshasynda» qalamdy jana ústaghan balandyq joq,onda  kәdimgi kәnigi tasqalaushynyng tastanbasy angharylatyn. Taudyng tekshesindegi tas monsha. Júpyny, biraq syrty tap-túinaqtay, qiuy qashpaghan shymyr tastar. Kirseng ishining týsi suyq. Al peshting kómeyin kóseseng qyrys-tyrysyndy jazyp, alpys eki tamyryndy iyitetin ystyq. Janyng da, tәning de jadyrap shygha keledi. Tura osyndaghy kisikiyikteu shaldyng kónil-kýii Didahmetting de ómirlik qúlaq kýiine ainaldy. Jeke minezi de, jazghany da sol bir shaldyng shapanynnyng qausyrmasynan shyghyp jatatyn. Onyng qalghan maqsat tirshiligi «sar samauyrynyn» tútatyp, «saryatangha saghym keshtirip», «asu asyryp», aghayyndaryn aralay ótip, «bórishe úlyp», «Aqshoqygha» úmtylumen ótti jәne ózining Aqshoqysyna shyqty. Mening oiymsha, ol ózining ant mezgilinde de, tang syzylyp agharyp kele jatqan zaual tanynda da  Talghardyng shynyn janaryna ilindirip baryp kózin júmghanyna imanym kәmil. Adamdyqtyng da, qalamgerlikting de Aqshoqysyna jankeshtilikpen úmtylumen ótken múnday maqsat iyesi degenine jetpey demin tartyp, jýregining soghuyyn toqtatpas edi.

Shyndyghy, sol ansarly Aqshoqysyna shyqqan kezde sol quanyshty boyyna sinire almay jýrek qabynyng jarylyp ketkeni. Ózining keyingi bir jyldaghy baghamdauynsha, endi sol Aqshoqynyng basynda túryp mәngiliktin  saryny esip túratyn eki-ýsh qana shaghyn tuyndy jazghysy keletin. Jәne ol tuyndysynyng bireui tughan kýnine jetkenshe tәmәdaluy tiyis edi. Tuyndysy emes, ózining ómirining tәmәmdalghanyq mәtqapylyq ókinish. Nege songhy demin erte ýzdi. Nege: «Mening tәnimmen qoshtasqanda «Qonyrdyn» aituyndaghy «Sәulem-ay» әni aitylyp túrsyn!» – dep amanattady. Nege keshki toghyzda uәdelesken sózden tanghy beste ainyp ketti? Nege «mandayy jarylyp túrghan» songhy jinaghynyng qoljazbasyn maghan berip, alghysózin jazdyryp almady? Nege… Bilmeymin. Mening oiymdy dәl qazir jauaby joq súraqtar ghana buyp túr. Álde, Sherhan degdar aitqanday, «Biri kem dýniye» degen sol ma?

Bizding tanystyghymyz bastalghannan  qyryq bes jyldan bergi aiym-qayymda búl súraqtardyng bayybyna baryp qalghan tústarymyzda bolghan shyghar. Oidy qusam týpsiz shynyraughy týsip ketermin. Tek songhy bes-on jyldyng kólemindegi әngime tәsiline kóship, myng tәmsilding eki-ýsh tәmsiline qayyrghan jauabyn atýsti (taghy da sapardamyn, saparda bolghanda da kezekti bir retinde Didahmet joghalyp tabylghan Semeydemin. Semeyde bolghanda da taghy da Jiydebaygha asyghyp baryp, taghy da asyghyp kelip Didahmetti, búl joly onyng didaryn tauyp alyp  otyrymyn. Tórt saghattan keyin tura sondaghyday taghy da jolgha jalghyz shyghamyn) bayandayyn.

Ol keyingi jyldary qanday manyzdy sózimiz bolsa da jarty saghattyng ishinde jyldam qayyryp, asyghyp túrmyn, uaghdalasyp qoyyp em dep úshyp-qonatyndy shyghardy. Aragha ýsh-tórt saghat salyp, kezdeseyikshi dep bezekteytin. Kezdeske son, onasha bir jer tauyp, ornalasa bergende taghy da qopanday bastaytyn. Jatyp kep búldanyp, qayda asyghatynyn,  bizdi endi  mәngilikten basqa eshkim kýtip túrmaghanyn aityp, túqyrtyp jiberetinmin. Sonda úshatyn qústay qomdanyp baryp otyra qalatyn. Ishime ýiirilgen sózimdi barynsha bastyrmalatyp aityp tastaymyn. Ol sol úmtylghan kýii jauabyn qysqa, naq berip, artyn kýlkige ainaldyryp, kóterile beretin. Keyin búl bizding sóilesu mәnerimizge ainaldy. Bir joly:

- Ei, osy sen qyryq bes minut tynysh otyryp sabaq tyndap kórmegen qudyng naq ózising ghoy, ә, – dedim.

- Ony qaydan bilip qoydyn, ei? Men taudyn  basyndaghy iyen lashyqta kózin ashqan jabayy bala boldym. Partagha otyrghanymda eki kózim tau men taudyng basyndaghy búltta bolatyn. Solarmen anghar-anghardy kezip ketetinmin. Birde qarsy aldyma qarasam bir әiel auyzyn ashyp-júmyp sóilep túr. Taghy da tau-tasty kezip ketip, qayta qarasam – әlgi әiel auyzyn әli ashyp-júmyp túr. Qyzyq kórinip ketti de men de soghan ilesip auyzymdy ashyp-júma berdim. Beyne bir oramal taqqan maymyl siyaqty kórinip ketken kezde eki sanymdy shapalaqtap, aiqaylay atyp túrdym… Bir shuyl qúlaghymdy shuyldatyp jiberdi. Jan-jaghyma qarasam ishek-silesi qatyp kýlgen balalar. Álgi әielding de týsi búzylyp, shanqyldap maghan tónip kele jatyr. «Apa! Albasty!» dep bajyldap jiberip, synyptan atyp shyghyp, betim aughan jaqqa qasha jóneldim. Áyteuir, Anna apay degen apayymyz tauyp alyp, mandayymnan sipap, ýiine alyp barghany bar. Osynday bir sabaqtan keyin taugha qashyp ketip, bir aiday mektepke, mektepke emes, tómendegi auylgha týspey qoyghanym bar…

- E, eshtene etpeydi, óstip-óstip adamgha ýiir bop ketesin. Týbinde senen jaqsy adam shyghady, – deymin.

Kelesi joly taghy bir qomdana bergende:

- Ei, partagha dúrys otyryp ýirenbegen osy sen, ekpettep otyryp jazudy qaydan ýirenip jýrsin, osy – dedim.

- Ony da bayqap qoydyng ba, ei?  Aytayyn. Men izdegen adam adasyp tabatyn shynnyng qolatynda qoybaqqan shaldyng balasymyn. Alty ay jaz boyy auyldaghy kitaphanadan alyp kelgen qorjyn-qorjyn kitapty qonjyq qúsap qompanday qoltyqtap óriske baramyn da tannyng atysynan keshting batysyna deyin kitap oqimyn. Ár beti bitkende mindetti týrde otardy kózben sholyp shyghamyn. Qalsa, eki qúlaghym ýige kele qalghan kempir-shaldyng sózinde, kózim solardyng ashyp-júmghan auyzynda bolatyn. Auyzym ashylyp, múrynym pysyldap otyryp tyndaytynmyn. Arasynda mal ýrke qalsa jýgirip shyghyp, әlgilerdi tezdetip jónge keltirip, qayta әigime tyndaytynmyn. Keyde mening sózimning bas-ayaghy bolmaytyny, solardan esty almaghan jerlerim bolsa kerek.

- E, kózinning tesilu men súraqtyng arasynda ýkimsiz qadalatyny sodan qalghan eken ghoy.  Dúrys, dúrys, «shonmúrynyn, ashylyp jabylmay qalatyn erinin, úshyp – qona almaytynyng bәri-bәri sonday tekti tәrbiyeni tanytady.

- Tabighy tәrbiyeni dep týzep ait. Sender siyaqty kletkada óskemiz joq, qúdaygha shýkir – deytin masattanyp.

Taghy birde:

- Ei, alaqangha – sausaq, sausaqqa – qalam jarasyp túruy kerek. Sening myna alaqanyng ne ózi angdygh da alaqanyna úqsamaydy. Kýrekshining alaqany siyaqty, – dedim.

- Ei, búl oqyp tughangha daua bolsashy. Ony da bilip qoydyng ba? Dúrys aitasyn. Mening әskerge barghangha deyingi de, әskerden qaytqannan keyingi de mamandyghym – kýrekshi boldy. Audanda júmys joqý Sondyqtan da «Altaydorstroygha» kýrekshi bolyp ornalastym. Tolyqú tompaqsha masterimiz boldy. Qúm tiyegen kólikting kabinasyna ýsh adam otyramyz. Kepkisin kózine týsirgen masterimiz myzúugha kóshedi. Sol kezde samosaval shoshaq ete qalady. «Bir!» deydi. J.girip týsip, әlgi  shúnqyrgha bir kýrek qúm salamyn. Ekeu slaugha bolmaydy. Jýgirip kabinagha minemin. Taghy da dik ete qalghanda «Ýsh!» deydi. Asyp-tógilse de ýsh kýrek salamyn. Kezekti qoqan-shoqanda «Eki!» deydi. Bes kýrek salu kerek bolsa da eki kýrek qúm jayamyn. Qoyshy, sonymen týs aua kónkedegi qúm bitedi de, auylgha qaytamyz. Erteninde taghy da sol. Solay jyl boyy qolynmen ókpendi ústaugha mqrshang joú bop, kýnine bnr kólikke myng minip, myng týsip, qolynnan kýrek týspese kórer em. Qazir de jazu jazghan kezde sózdi artyú shynyndamayyn dep, ózime-ózim «Ýsh!», «Bir!», «Eki!» dep shym-shymdap otyramyn. Sondyqtan da mening jazghanymda bir mysúal artyq-kem bolmaydy, – dep ayaqtaydy.

- E, bәse, qúm sanaghanday etip sanap, kólemnen qysatynyng sol esepshiliginde jatyr eken-ghoy. Shirkin, saghan bir artyghymen  sanaytyn esepshi  ústazdyng bitpegenin qarashy. Álgi Temirbek Qojakeevting tilin tauyp jýrgeninde osynday bir ústazdyq ýlgi kórgeninde jatyr eken ghoy, – deymin.

- Dúrys aitasyn, sózdi artyq qoldansam, artyq qúm tókkendey sezinemin. Sender siyaqty ýiip-tógip tastap, adamdardyng ayaghyn bylghaghym kelmeydi. Aytqandy tez jәne dәl isteymin. Sender siyaqty kerilip-sozylyp túrmaymyn, – deydi.

Qayyrylyp bir jolyqqanda:

- Ei, birin qoyshy, mynany aitshy. Mektepting «basbilgisiz sotqary», kýrekshi bop jýrip osy sen emile men tynys belgisin qongdy qaydan ýirendin?  Sendey taza әri konservator dengeyindegi stilist pen kózqaraqty redaetor da, korrektor da az. Soghan úalay sauatyng jetti? Biz ghoy…– dey berip em, júlyp alghanday sóz alyp, qatty quana sóiledi.

- Ei, talay ret oqyghanyndy kórsetip en, mynauyng sonyng ishinde ózimning eshkimge aitugha reti kelmey jýrgen bir shyndyghymnyng ýstinen týsken súrau boldy. Men osy kýnge, osy degeyge jetkenime barlyq adamgha qaryzdar shygharmyn. Biraq, sautymdy ashyp, qazaq tilin baqayshaghyna deyin shaghyp shyqqanym ýshin bir adamgha qaryzdarmyn. Maghan qalamdy ústaugha ýiretken – kýrek! – dep aityp edim ghoy. Kýrek ústaghan sausaq úuatty boldy. Sózing nyq, senimdi jazylady. Kýrekti dúrys ústamasang – qolyng oiylady. Meni sol kýrek jetelep әkep meni Almaty qúrylys kombinatyna әkeldi. Mekteptegi grammatikagha, orfoepiyagha, morfologiyagha, erejege kim qarapty. Tek jazugha degen úly qúshtarlyq qana boldy. Sodan oqugha týsuge kelgende til-auzym baylanyp qaldy. Iskerde taghy mýmkindik bolmady. Qoyshy, emtihannan ótpedim. ADK-gha qúrylysqa ornalastym. Qúday mening baqytymdy ashayyn degen be, sauatymdy ashayyn degen be, QazPIY-di bitirip, ýi-kýii ýshin osynda brigadir bop ornalasqan Beyskekennin,  sening emes, mening Beyskekemnyng úol astyna tap keltirgeni. Talabymyzdy bilgen song shart qoydy. Shartyn sert retinde qabyldadyq. Sodan júmystan sharshap-shaldyghyp kep, sebezgilenip alamyz da, Beysekene baramyz. Ayaz ba, ystyq pa, senbi men, jeksenbi me, esep joq, biz Beysekennen  dәris alamyz. Ánsheyinde júmsaq minezdng Beysekeng ondadayda qatqan qaraghaygha ainalady. Miymyz bir aida ashyldy, eki aida garammatikany kórkem shygharma siyaqty qyzyghyp oqityn boldyq, ýsh aida tereng týsindik. Tórt aida mәnerlep jazudy mengerdik. Men uniyversiytetting ózinde de úaytyp grammatikanyng betine qaraghan adam emespin. Qazir de erejelerdi jatqa aitamyn. Shirkin, sol Beysekenning boyynda qly qstazdyq talant ólip qaldy. Al sen ol kisinining kәdimgi kóshirmeshi arhivisten arhivist-ghalym atanuyna  septigindi tiygizdin. Maghan ony ýnemi aityp otyrushy edi. Demek, senderding tóz Beysekelerin  (Beysenbay Kenjebaev), mening óz Beysekem (Beysembay Bayghaliyev) bar. Demek, biz ekeumizding de baryp týiisetin jerimiz – Beysekender, – deytin masattanyp.

Taghy birde… jәne taghy birde… Qoyshy, osy mamyr aiynyng bas kezindegi bir әredikte ol maghan:

- Sening aqyldyng bylay deydi. Egerde men baryp jazushylar odaghyndaghy dәlizding tórine jata qalsam, basqa eshqanday kýiding qajeti joq, «Qonyr» tobynyng aituyndaghy myna «Sәulem-ay» әnin qoyyndar. Tyndashy mamyrlap kep: «Sәulem-ay! Óter bir kýn dәuren-ay!» dep túrghan joq pa. Joqtau emes. Senderding ókinishterindi aityp alulargha mýmkindiktering bar. Al mende onday mýmkindik bolmaydy ghoy! Men qalay ýnsiz jatamyn. Sonda mening bylay dep aitqan dauysym da, oiymda esterinde túrady. Rahat emes pe. Sender jylap túrasyndar, al men әn tyndap jata beremin! – dep әndete jónelgeni.

Arular attandyru rәsiminde búl amanaty oryndaldy. Tipti, sony estigen «Qonyrdyn» úl-qyzdary da: «Ne isteymiz, agha?» – dep keldi ainalayyndar. Rәsim ayaqtalyp qalghan edi. Biraq ol әn tyndap jatqan. Songhy әnin ýzuge dәtim jetpedi. Sodan keyin shaytanqúlaqpen habarlasqanymda:

- IYә, «Aqyldyn» tyndap túr. Áy osy sening ne oilaghanyng bar. Men shyp-shyttay jana jinaq qúrastyryp jatyrmyn. Odan keyin jazbasam da bolady. Qazaqtyng bar aryz-armanyn osy әngimelerimde aityppyn. Endi býgingi ýrpaq turaly oy miymdy shanshyp jýr edi. Onyng da qiuyn taptym. Aqyldyn: aqyldy ma, aqylsyz ba, sodan keyin kóresin. Biraq saghan bәri bir ghoy. Men ólsem de sen menimen qaljyndasuyndy qoymaysyn. Bayaghyda emes, osy tayau jyldarda …, – dep bir hikayany bastay jóneldin.

Sodan aragha eki apta ótpey jatyp Almatygha keshki saghat toghyzda keldim. Seni kóruge jýz adam jer men bir baspaldaq jer jetpey qaldy. Endi ol qashyqtyq mәngi alynbaytyn qashyshqtyq, seni men meni bólip túrghan mәngilik pen baqilyqtyng shekarasy bolyp qaldy. Talas dýniyeden qaytqanda Oraz aqyn agham sonday jarasymdy tapqyrlyqpen «Aqyldyn» dep at qoyyp bergen «Aqyldymdy» taghy da joghaltyp aldym.

Ol ómirde ózin de, ózgeni de kóp ret joghaltqanymen, ýnemi ózin –  ózi, ne ony – biz tauyp alyp, ýiirine qaytyp jýrdi. Tabylyp jýrdi. Biraq ta Didahmet maqsatyn esh joghaltqan emes. Maqsaty da onyng ózinen, yaghni, iyesinen adasqan emes. Óitkeni, qalamgerlik dil onyng taghdyry әri jazmyshy bolatyn. Sol jazmysh pen taghdyr onyng ómirlik sheshimin shygharyp, maqsatynyng aqyretine orap, alys-alys aq shyndardyng salqyn tósine   alyp úshyp ketken bolatyn. Al men bolsam, onyng búl joly «kelmesting kemesine» otyryp, ghayypqa ainalghanyn úmytym ketippin, onyng ózin úmytqamyn joq, onsyz ómir sýrip jatqanymdy úmytyp ketippin.

***   ***   ***

Mine, shaytanqúlaq әli dynyldap túr. Almaydy. Apta búryn ghana arulap Altayyna baqilyqqa attandyryp salghan edim ghoy. Sonda men   qiyrlap shyqqan aptanyng ishinde sanam men kónilimnen Didahmetting atyn óshirmey, ózimmen birge tiri alyp jýrgen boldym ghoy.

Songhy ret joghaltyp tapqan dosymdy dosymdy endi joghaltpaytynym anyq. Óitkeni ol mening shaytanqúlaghymdaghy ghana emes, sanamdaghy «Aqyldym» degen atyn óshirudi úmytyp ketipti. Menimen birge jaryq dýniyede taghy da bir merzimi belgisiz uaqyt ómir sýrgisi kelgen bolar. Jetismen qaraylas kelgen tughan kýninde úly Dәuletke әkesining shaytanqúlaghyndaghy mening jәne onyng «shymshyma» atyn óshirmeudi ótindim. Endi men sol bayaghy ghadetimshe, keshki on men tanghy jetige deyingi beyuaqtan basqa kezding bәrinde de manyzdy-manyzsyz mәseleler turaly «Aqyldymmen» sóilesip túratyn bolamyn. Didahmetting ózi ómir sýruin úzartqysy kelip óshirudi әdeyi «úmytyp ketken» atyn endi eshkim de óshire almaydy. Mýmkin dauysyn estip qalarmyn…

Sodan beri de onyng dýniyeden qaytqanyna qyryq kýn tolghansha eki-ýsh ret habarlasyp jiberdim. Ázirshe ýnsiz. Ol jaqtyng qarbalasynan qoly tiymey jatqan shyghar. Biraq bir kýni dauysyn estiytinime senemin. Ol sózsiz maghan:

- IYә, «Aqyldyng tyndap túr!, – jauap beredi, iyә, jauap beretin siyaqty.

degdar.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1446
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5205